Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

“Kwenzeni Lokhu Ukuze Ningikhumbule”

“Kwenzeni Lokhu Ukuze Ningikhumbule”

“Kwathi sele ithokozile kuZimu, yasihlephula yathi: ‘Lokhu mzimba wami onikelwe nina, kwenzeni lokhu ukuze ningikhumbule.’”—1 KOR. 11:24.

1, 2. Khuyini ebekungenzeka bekuseengqondweni zabapostoli njengombana bathatha ikhambo lokuya eJerusalema?

‘NEKUNGANAMAFU, sikghona ukubona isiqetjhana senyezi. Entambameni yayizolo, abalindi eJerusalema kuyatjho ukuthi basibonile isiqetjhana senyezesi. Kwathi amalunga weSanhedrini newezwa lokho, athumela isibikezelo sokuthi inyanga etja, uNisan sebele ithomile. Umbiko loyo uthathwa sithunywa siwurhatjhe nenarha yoke le, ngitjho nala. Siyazi bona uJesu uzokufuna ukuthi lithi lingakathomi iPhasika yena khibe ufikile eJerusalema.’

2 Akhe ucabange ngalokho ebekugaywa ziingqondo zabantu ebebanoJesu ePerea (engaphetjheya komlambo iJordani) njengombana baqalise amabombo eJerusalema. (Mat. 19:1; 20:17, 29; Mar. 10:1, 32, 46) Nekwaziwako bona inyanga kaNisan ithomile, kutjho bona iPhasika lizokugidingwa emalangeni angaphelisi ihliziyo ali-13 ezako, ngemva kokutjhinga kwelanga ngoNisan 14.

3. Kubayini kanti amaKrestu kufuze abe nelwazi elinabileko ngelanga lePhasika?

3 Ilanga lesiDlo seKosi saNtambama, elikhambisana nelanga lePhasika, lizokuba ngomhlaka 14 Apreli, 2014. Ilangeli lizokuba ngelikhethekileko kumaKrestu nakilabo abanekareko. Kubayini kunjalo? Ngebanga lalokho esikufunda encwadini yebeKorinte bokuthoma 11:23-25: “Kwathi sele ithokozile kuZimu, yasihlephula yathi: ‘Lokhu mzimba wami onikelwe nina, kwenzeni lokhu ukuze ningikhumbule.’” Wenza njalo nangekapho yewayini.

4. (a) Ngimiphi imibuzo esingazibuza yona malungana nesikhumbuzo? (b) Libekwa njani ilanga lesiKhumbuzo qobe mnyaka? (Qala ibhoksi  “IsiKhumbuzo Sango-2014.”)

4 Kuyatjho bona uzokuba khona njani nanjani esenzakalweni uJesu atjela abalandeli bakhe ukuthi basikhumbule qobe mnyaka. Yeke, ungazibuza nasi imibuzo: ‘Kufuze ngilibhincele njani ilangeli? Ngiziphi izinto ezizokusetjenziswa ngelangeli? Ngiyiphi ikambiso okufuze ilandelwe? Ukusetjenziswa kwezintwezi kuqakatheke ngani kimi?’

 IIMFANISELO

5. Ngimaphi amalungiselelo uJesu nabapostoli bakhe abawenzileko ngePhasika lamaswaphela?

5 UJesu nakatjela abapostoli bakhe bona bayokulungiselela indawo ebebazokugidingela kiyo iPhasika, khenge atjho ukuthi indawo leyo kufuzwe ikghatjiswe ibe njayaya; kunalokho bekafuna ikumba esebujamweni obuhle, ehlanzekileko nenesikhala esanele abantu abamenyiweko. (Funda uMarkosi 14:12-16.) Kunokudla ebekufuze bakuphathe, kuhlanganise nesikwa esinganangumelo newayini elibovu. Nasele balidlile iPhasika, uJesu wadzimelela emifuziselweni emibili kwaphela.

6. (a) Ngemva kokudla iPhasika, uJesu wathini ngesikwa? (b) Mhlobo bani woburotho okufuze udliwe ngesiKhumbuzo?

6 Umpostoli uMatewu ebekakhona esenzakalweneso watlola wathi: “Kwathi basagoma njalo, uJesu wathatha isikwa, wathokoza, wasihlephula, wanikela abafundi bakhe, wathi: ‘Thathani nigome; lokhu kumzimbami.’ (Mat. 26:26) “Isikwa” besinganangumelo, njengombana besidliwa sinjalo ngePhasika. (Eks. 12:8; Dut. 16:3) Isikwesi besenziwa ngeflowuru namanzi kwaphela, singanasibiliso siduma qwatjhi singakanungwa ngetswayi. Ngebanga lokuthi asinasibiliso, asikhukhumali. Bekufuze sibe matsikani, sibe drorho njengompupuru, sikwazi ukuqephuka lula. Namhlanjesi, ngaphambi kwesiKhumbuzo, abadala bebandla bangabawa omunye ebandleni bona ababhagele isikweso ngeflowuru ekiniywe ngamanzi kwaphela, ayibhage ngepani elinamafutjhana. (Nengabe akukghonakali bona kutholakale iflowuru yekoroni, kungasetjenziswa iflowuru yerayisi, yebhali, namkha yamanye amabele.) Mhlamunye kungasetjenziswa ne-matzoth yamaJuda, yomhlobo ongakavangwa ne-isti, amaqanda, namkha i-anyanisi.

7. Mhlobo bani wewayini uJesu ebekakhuluma ngalo, begodu mhlobo bani wewayini okufuze lisetjenziswe namhlanjesi?

7 UMatewu uyanaba: “Wathatha ikapho, wathokoza kuZimu, wabanikela wathi: ‘Selani noke nje ngombana lokhu kuziingazi zami zesivumelwano ezaphalakela abanengi, malungana nokulitjalelwa kwezono.’” (Mat. 26:27, 28) UJesu wathatha ikapho yewayini elibovu. (Akwenzeki bona iwayini le ibe mhluzi wamadiribe ongakabili, ngombana ukuvunwa kwamaderibe besekukade kudlulile.) Iwayini khenge liselwe nekudliwa iPhasika eGibhide, kodwana uJesu khenge aphikisane nokusetjenziswa kwalo ngePhasika. Ngikho alisebenzisa nesiDlweni  seKosi saNtambama. Yeke amaKrestu kufuze eze newayini esiKhumbuzweni. Njengombana bekungatlhogeki bona kukhuliswe ukuqakatheka kweengazi zakaJesu, newayini nalo akukafaneli bona libe ngelivangwe neBrandy namkha ngeenongo zakhona. Kufuze kusetjenziswe iwayini elingakavangwa nalitho, kungaba ngelokuzenzela namkha elithengwako njengeBeaujolais, iBurgundy, namkha iChianti.

LOKHO OKUJANYELWA ZIIMFANISELWEZI

8. Kubayini amaKrestu kufuze alulukele ukwazi ngokunabileko ngokuqakatheka kwesikwa newayini na?

8 Umpostoli uPowula wayibeka yakhanya kwamanye amaKrestu—ngaphandle kwabapostoli—ebekazokugidinga isiDlo seKosi saNtambama. Wathi nakatlolela akholwa nabo: “Ngakwamukela eKosini lokho engikudlulisela kini kokuthi: IKosi uJesu  . . . yathatha isikwa, kwathi sele ithokozile kuZimu, yasihlephula yathi: ‘Lokhu mzimba wami onikelwe nina, kwenzeni lokhu ukuze ningikhumbule.’” (1 Kor. 11:23, 24) AmaKrestu nanamhlanjesi agidinga isenzakalwesi afuna ukuba nelwazi elinabileko ngokuqakatheka kwesikwa newayini.

9. Ngimuphi umbono otjhaphileko abanye abanawo ngesikwa uJesu ebekasisebenzisa?

9 Abantu abasontako bazwisisa amezwi kaJesu la athi: ‘Lokhu mzimba wami,’ ngokuthi isikwesi siyatjhuguluka ngokwekarisomraro sibe yinyamakhe yamambala. Nokho, lokho kumamala alihlaza tlapa. * UJesu bekalapho ngenyama, phambi kwabapostoli bakhe abathembekileko, nesikwa ebebazosidla besilapho phambi kwabo. Isebaleni-ke indaba, uJesu bekazifanekisa izintwezi, ngendlela ebekavame ukufanisa ngayo izinto.—Jwa. 2:19-21; 4:13, 14; 10:7; 15:1.

10. Isikwa esisetjenziswa esiDlweni seKosi saNtambama sifanisela ini?

 10 Uburotho ebebuzokudliwa ebebuphambi kwabapostoli bebufanekisela umzimba kaJesu. Muphi umzimba kanti? Kwesinye isikhathi, iinceku zakaZimu zakhe zacabanga bona lokha uJesu nekahlephula isikwa kodwana lingekho emathambenakhe elaphulwako, isikweso besifanekisela ‘umzimba kaKrestu,’ olibandla labazesiweko. (Efe. 4:12; Rom. 12:4, 5; 1 Kor. 10:16, 17; 12:27) Nekukhamba isikhathi kwakhani kuqaqulukwa, kwabonakala bona imiTlolo iveza bona isikwa sifanekisela umzimba kaJesu wenyama, ebekakiwo. UJesu watlhoriseka enyameni, bewabetjhelwa. Yeke, esiDlweni seKosi saNtambama, isikwa sifanekisela umzimba kaJesu wenyama ‘owathwala izono zethu’—1 Pit. 2:21-24; 4:1; Jwa. 19:33-36; Heb. 10:5-7.

11, 12. (a) Wathini uJesu malungana newayini? (b) Iwayini elisetjenziswa esiDlweni seKosi saNtambama lifanekiselani?

11 Lokho kusenza sizwisise nalokho uJesu akutjho ngewayini. Siyafunda: “Ngokunjalo ngemva kobana sele bagomile, yabuye yathatha ikapho yathi: ‘Ikapho le isivumelwano esitjha eengazini zami. Kwenzeni lokhu njalo lokha naniyiselako ukuze ningikhumbule.’” (1 Kor. 11:25) AmaBhayibheli amanengi ayibeka ngendlela iBhayibheli elitjhugululwe nguRobert Young eliyibeka ngayo: “Ikapho le isivumelwano esitjha ngeengazi zami.” (Amagama atjhigamileko ngewethu) Kghani ikapho yamambala beyimumethe isivumelwano esitjha? Awa. Igama elithi “ikapho” liqalisela lokho okungaphakathi kwayo—okuliwayini. UJesu wathi iwayini lifanekiselani? Iingazi zakhe ezaphalakako.

12 Evangelini lakaMarkosi, amezwi kaJesu atlolwe bunjesi: “Wathi kibo: ‘Lokhu kuziingazi zami zesivumelwano eziphalakele abanengi.” (Mar. 14:24) Iye, iingazi zakaJesu “eziphalakele abanengi, malungana nokulitjalelwa kwezono.” (Mat. 26:28) Yeke, iwayini lizifanekisela kuhle iingazi zakaJesu zamambala. Ngebanga leengazezo, singatjhatjululwa “ngesihlengo seengazi zakhe, ukucolelwa kwezono,” zethu.—Funda Efesu 1:7.

Abapostoli basela iwayini ebelifuzisela iingazi zakaJesu zesivumelwano (Qala isigaba 11, 12)

ISIKHUMBUZO SOKUFA KWAKAKRESTU

13. Hlathulula indlela isiKhumbuzo sokufa kwakaKrestu esigidingwa ngayo qobe mnyaka.

13 Nengabe uzokuya esiKhumbuzweni naboFakazi bakaJehova kokuthoma, khuyini ongayilindela? Umhlangano loyo kuyenzeka bona ube sendaweni ehle, ehlanzekileko, abantu bathi nabakiyo bathabele ukuba sesiKhumbuzweni. Indawo leyo ingahlotjiswa ngamathuthumbo, kodwana angekhe ihlotjiswe lokhu kokweqisa kube ngasuthi kusemnyanyeni. Umdala ofanelekako uzokubeka ikulumo yeBhayibheli ehloniphekileko ezwakalako emalungana nesenzakalwesi. Uzokusiza woke umuntu athokozele lokho uKrestu asenzele khona. Wafa njengesihlengo sethu bonyana sikghone ukuphila. (Funda amaRoma 5:8-10.) Isikhulumi sizokuhlathulula amathemba amaKrestu angaba anawo avezwa yiBhayibheli.

14. Ngimaphi amathemba azokudenjwa ikulumo yesiKhumbuzo?

14 Elinye lamathemba la kubusa noKrestu ezulwini, leli lithemba lenani elincani labalandeli bakaKrestu, njengabapostoli nje. (Luk. 12:32; 22:19, 20; IsAm. 14:1) Elinye ithemba ngelamaKrestu amanengi akhonza uJehova ngokwethembeka esikhathini sethwesi. Anethemba lokuphila ngokungapheliko eparadeyisini elibuyiselweko. Yeke, intando kaZimu izokwenziwa ezulwini nephasini, okuyinto ekukade amaKrestu ayithandazela. (Mat. 6:10) ImiTlolo igwala isithombe esihle kwamambala sepilo ekarako ezobe iphilwa lapho isiphelani.—Isa. 11:6-9; 35:5, 6; 65:21-23.

15, 16. Kwenziwani ngesikwa esiDlweni seKosi saNtambama?

15 Nasele iyokuphetha ikulumo leyo, isikhulumi  sizakutjho bona sekusikhathi sokwenza lokho uJesu akutjela abapostoli bakhe bona bakwenze. Njengombana kutjhiwo eengabeni ezingehla, kuzokudluliswa iimfaniselo ezimbili, okusisikwa esinganangumelo newayini elibovu. Lokhu kuzokuba setafuleni hlanu kwesikhulumi. Sona-ke sizokuvula iBhayibheli sifunde ukulandisa kwalokho uJesu akutjhwileko nakwenzileko esenzakalwenesi. Ngokwesibonelo, ekulandiseni kwakaMatewu siyafunda: “Kwathi basagoma njalo uJesu wathatha isikwa, wathokoza, wasihlephila, wanikela abafundi bakhe, wathi: ‘Thathani nigome, lokhu mzimbami.’” (Mat. 26:26) UJesu wahlephula isikwa esinganangumelo wasidlulisela kubapostoli bakhe ebebahlezi ngapha nangapha hlanu kwakhe. Ozokubona ngezi-14 zaka-Apreli kukuthi isikwa esinganangumelo sele sihletjhuliwe, sabekwa ngeenqetjhana emapleyitini.

16 Kuzokusetjenziswa amapleyiti aneleko khona kuzakongwa isikhathi, bese azokudluliswa kibo boke abakhona. Leli angekhe kube lisiko elinamariyadlhana angazwisisekiko. Kuzokuthandazwa kafitjhazana, kuthi ngemva kwalokho kudluliswe amapleyiti ngendlela ehlelekileko, kuzokuya ngalokho okwenziwa endaweni ngeendawo. Isikwa sizokudliwa ngabambalawa (mhlamunye kungabi namuntu odlako), njengombana kwenzekile emabandleni amanengi nekudluliswa isikwa ngesiKhumbuzo saka-2013.

17. EsiKhumbuzweni, ngisiphi isinqohiso sakaJesu okufanele silandelwe?

17 Ngemva kwalokho kuzokudzinyelelwa ekulandiseni kwakaMatewu nakanabako: “Wathatha ikapho, wathokoza kuZimu, wabanikela wathi: ‘Selani noke nje ngombana lokhu kuziingazi zami zesivumelwano ezaphalakela abanengi, malungana nokulitjalelwa kwezono.’” (Mat. 26:27, 28) Kulandelwa isibonelweso, kuzokuthandazwa godu, bese kudluliswa ‘amakapho’ wewayini elibovu kibo boke abakhona.

18. Nengabe kudla abambalwa, namkha kungadli namunye umuntu, kubayini kusaqakathekile ukuba khona esikhumbuzweni?

18 Inengi labantu abakhona esiKhumbuzweni alizidli iimfaniselo ezidluliswakwezi ngombana uJesu wathi ngilabo abazokubusa naye emBusweni wamazulu kwaphela okufanele badle iimfaniselwezo. (Funda uLukasi 22:28-30; 2 Thim. 4:18) Abanyaba abakhona bayabukela nje kwaphela. Nanyana kunjalo, ukuba khona esiDlweni seKosi saNtambama kuqakatheke khulu, ngebanga lokuthi ukuba khona kutjengisa ukuthokoza inani lomhlatjelo kaJesu. Boke abakhona esiKhumbuzweni, bangazibona izibusiso ezilethwa mhlatjelo kaJesu wesihlengo. Banethemba lokuba hlangana ‘nesiqubuthu esikhulu’ esizokusinda ‘ekuhluphekeni okukhulu.’ Abantu abalotjha uZimu labo bazabe “bazihlanzile iingubo zabo bazenza zaba mhlophe eengazini zeMvana.”—IsAm. 7:9, 14-17.

19. Yini ongayenza bona uzilungiselele nokuthi uzuze esiDlwenesi seKosi saNtambama?

19 AboFakazi bakaJehova ephasini mazombe bazabe babhincela umhlangano okhethekileko lo. Emvekeni ezizako, sizabe sisejimeni lokumema abantu abanengi ngangokunokwenzeka bona babe khona. Ngaphezu kwalokho, emalangeni andulela isiKhumbuzo, inengi lethu lizabe lifunda ukulandisa kweBhayibheli ngalokho uJesu akwenza ngamalanga akhambisana nalawo wangomnyaka ka-33 C.E. Kufuze silungise nebethu ubujamo ukwenzela bona sibe khona esiKhumbuzweni. Kuhle khulu nesingafika ingoma yokuvula nomthandazo kungakathomi bona sikwazi ukwamukela iimvakatjhi, sikghone nokuhlanganyela ehlelweni. Sisoke nje, amalunga webandla neemvakatjhi, singazuza kwamambala nesingavula amaBhayibheli wethu ikulumo neyiragako. Okuqakatheke khulu, ukuba khona esiKhumbuzweni kutjengisa bona simthokoza ngehliziyo yoke uJesu nomhlatjelwakhe ngokulalela umyalo lo: “Kwenzeni lokhu ukuze ningikhumbule.”—1 Kor. 11:24.

^ isig. 9 Isazi seBhayibheli uHeinrich Meyer sithi: “Kwabonakala  . . . bona umzimba kaJesu bewusaphila ungakahletjhulwa, neengazi zakhe bezingakaphalaki ngesikhatheso, yeke, akakho kilabo ebebangekumbeni ebebangacabanga ukuthi badla inyamakhe neengazi zakaJesu zamambala, yeke uJesu bekangakanqophi bona amezwakhe athathwe njengombana anjalo.”