Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

UJehova Wabavikela Ngokubasitheza Ngeentaba

UJehova Wabavikela Ngokubasitheza Ngeentaba

OMUNYE umfazi uthe nakathi uvula umnyango, nasi isiphuthelwana phambi komnyango. Asithathe, aqale ngapha nangapha, athole kulila unombhonge endleleni. Imvakatjhi ezingaziwakwezi zize ebusuku zatjhiya isiphuthelwanesi. Asivule-ke isiphuthelwana, asibone, afese angene ngendlini msinya, avale umnyango. Lokho akurari nakancani! Isiphuthelwanesi ngeseencwadi zeBhayibheli ezingakavunyelwa bona zifundwe enarheni leyo. Ngemva kokuthola isiphuthelwanesi, uzakutjho umthandazo omfitjhani, athokoze uJehova ngokudla okuligugu okungokomoya.

Izehlakalwezi bekuyinto yangamalanga eJarimani ngabo-1930. Ngemva kokuhlonywa kwehlangano yamaNazi, umsebenzi waboFakazi bakaJehova wakhandelwa enarheni yoke. “Besiqiniseka kwamambala ukuthi isibikezelo sakaJehova angekhe sikhandelwe mumuntu bona singenzeki,” kutjho uRichard Rudolph, esekaneminyaka engaphezu kwelikhulu. * “Okuqakatheke khulu bekuziincwadi zeBhayibheli ebezisiza ekufundeni nekonzwenethu. Nanyana kunjalo, bezingasatholakali bulula ngombana bezikhandelwe. Besizibusa bona umsebenzethu lo uzokuragwa njani.” URichard weza neplani engakajayeleki yokobana kuragwe umsebenzi lo. Iplani leyo bekukukhukhuthisa iincwadi kukhanjwa eentabeni.—Khk. 9:36.

KUKHANJWA EMITLHALENI YABAKHUKHUTHISI

Newukhamba magega nomlambo i-Elbe (namkha i-Labe) uzokufika eeNtabeni eziPhakemeko (eKrkonoše), ezisemkhawulweni ohlukanisa iCzech Republic nePoland. Nanyana iintabezo zimakhilomitha ayi-1 600, zibizwa ngokuthi sihlengele se-arctic esiphakathi kweYurophu. Ligabhoga belikhithize irhwaba elitjhinga ngamamitha amathathu ukuya phasi esiqongolweni seentabezi, likhithike pheze isiquntu somnyaka. Abanganandaba nobujamo bezulobu obutjhugutjhugulukako bangazifumana bakhamba ekungwini ekhasa phasi egcina sele ivale iintlhori zeentaba.

Sekumakhulu weminyaka iintabezi zimkhawulo ongokwemvelo ohlukanisa iimfunda, iingodi, nemibuso. Indawo erarejako le akusibulula ukuyigada,  yeke ngaphambilini, abantu abanengi bebakhukhuthisa intundu yemithwalo bayise ngale kweentaba. Ngabo-1930, iiNtaba eziKulwezi ebezihlukanisa iCzechoslovakia neJarimani, zasiza aboFakazi bona basebenzise imitlhala yabakhukhuthisi le. Bona-ke bebakhukhuthisa ini? Bebakhukhuthisa iincwadi zeBhayibheli ebebazithola zibalindile. URichard ebekaseselisokana ngesikhatheso bekangomunye wabo.

Abanakwethu nabodade abambethe ngathi bakhweli bentaba bebatjatha iincwadi bafahle iiNtaba eziPhakemeko baye eJarimani

IKHAMBO ELIYINGOZI “LOKUDUNDUBALA EENTABENI”

“Ngeempelaveke, besithi nesikhambako sitjhinga eentabeni simbathe njengabakhweli beentaba,” kukhumbula uRichard. “Nesisuka eJarimani, bekusithatha ama-awara amathathu woke bona sirabhule eentabenezi besiyokuthi khithi eŠpindlerův Mlýn, eyindawo ethanda ukuvakatjhelwa babantu ekude ngamakhilomitha angaba yi-16.5 newusuka eCzech. Ngesikhatheso, manengi amaJarimani ebekahlala endaweni leyo. Omunye wabo bekumlimi owavuma ukusebenzisana nabazalwana. Bekanekoloyana edoswa ziimpera ebekathutha ngayo iinthekeli, athuthe namabhoksi weencwadi edorhobeni eliseduze, eze ngesitimela avela ePrague. Yena-ke bekazisa eplasinakhe, afese azifihle ngefolitjhini, zilinde abazozithutha bazise eJarimani.

URichard uyanaba: “Sizathi nesifika eplasinelo sizizalise swi iinkhwama ezibhejulwako, ebezenzelwe bona zithwale umthwalo obudisi. Ngamunye wethu bekabhebhula amakhilogremu angaba ma-50.” Ukwenzela bona bangasolwa, bebakhamba ngobusuku, basuke ilanga nelitjhingako, bafike ngamathathakusa. U-Ernst Wiesner, ebekambonisi wesifunda eJarimani ngesikhatheso, nekahlathulula ngokuqiniseka kokuphepha kwabo, uthi: “Bekukhamba abazalwana ababili phambili, nekungenzeka bahlangane nomuntu, bebatjengisana ngokukhanyisa amatotjhabo. Lokho bekutjela abazalwane abatjathe imithwalo ebebakhamba emva ngamamitha ama-100 bona babhace, bekube kulapho abazalwanaba babuyela kibo babenzele itshwayo elithileko, nalo ebelisolo litjhentjhwa iveke neveke.” Bekungasimapholisa weJarimani kwaphela ayingozi, wonake aziwa ngezembatho ezihlaza kwesibhakabhaka.

“Ngobunye ubusuku, bengisebenze isikhathi esijana,” kukhumbula uRichard, “yeke ngasuka muva abazalwana sebakhambile. Bekumnyama, ikungu ikhasa phasi, ngapha ngiqhaqhazeliswa kurithwa lizulu  elikhamba negabhogo phakathi. Ngathi nengifika ngemithini yamaphehlo ngalahleka into engaziwako, kwafuze ngizumane nendlela ubusuku boke. Inengi labakhweli beentaba lihlongakala kunje. Kwasa sengihlangana nabanakwethu babhula umbethe sebabuyela emva ekuseni.”

Kwaba minyaka emithathu yoke isiqhema sabazalwana abanesibindi sikhamba eentabeni qobe veke. Ebusika, abazalwana bebabeka imithwalo eyigugu leyo phezu kweplanka elidoswa erhwabeni. Ngezinye iinkhathi, abazalwana abakhamba ngesiqhema sabama-20 bebayama umkhawulo ilanga libalele, bakhamba emtlhaleni wabakhweli bentaba. Bebabonakala kwanga babakhweli bentaba abanganangozi, kwesinye isikhathi nabodade bakhambe nabo. Abanye bebakhamba phambili, nekunengozi abayisolako baphose iingwani zabo phezulu.

Iintlhori zeentaba ezivalwe ligabhogo zenza ukurabhula iiNtaba eziPhakemeko kwaba likhambo eliyingozi

Bekwenzekani-ke ngemva kokubuya ekhambweni lobusuku boke? Bekwenziwa amalungiselelo wokobana zoke iincwadezo zikhanjiswe zisiwe ebantwini. Bebakwenza bunjani lokho? Indlela iincwadezi ebeziphuthelwa ngayo wena bewungathi kuphuthelwe isibha, kanti awa ziincwadi ezizokukhwezwa esitimeleni eHirschberg. Iimphuthelwanezi bezithunyelwa eendaweni ezihlukahlukeneko eJarimani, okukulapho-ke abanakwethu nabodade abazaziphekelela kilabo abakholwa nabo njengombana kutjhiwo ngehla. Ekuthomeni bekunethungelelwano lokukhukhuthisa ebelingathi nelingavezwa lifake abantu kwelimagade ahlabako. Nangambala, lafika elingaliko lapho izinto ezakhamba maphorodlha khona.

Ngo-1936, kwavunjululwa idepho yeencwadi hlanu kweBerlin. Phakathi kokhunye okuvunjululiweko bekuneephuthelwana ezintathu ezivela emntwini ongaziwako eHirschberg. Amapholisa ahlaziya isandla sakamzalwana otlole iimphuthelwanezi, bamfumana umzalwana loyo bewalilelwa ziinsimbi. Ngemva kwalokho, godu kwabanjwa abanye ababili, uRichald Rudolf bekangomunye wabo. Ngebanga lokuthi abanakwethwaba bayivuma imilandu ababekwe yona, abanye khenge batholake, kunalokho baragela phambili nokwenza umsebenzi oyingozi loyo wokukhukhuthisa iincwadi.

ESIKUFUNDA ENDABENI LE

Iincwadi zeBhayibheli ebezilethwa ngeenkhwama ezibhejulwako, zikhukhuthiswe eeNtabeni eziPhakemeko, ziyinto eqakatheke khulu kiboFakazi beJarimani. Nanyana kunjalo, iiNtaba eziPhakemeko bezingasi kuphela kwendlela ebeyisetjenziselwa ukukhukhuthisa iincwadi. Bekube ngu-1939, lokha amajoni weJarimani nasahlela iCzechoslovakia, kwaba neendlela ezinengi ezimagega nomkhawulo wenarha leyo. Kwezinye iinarha ezisemkhawulweni weJarimani, ezinjengeFrance, iNetherlands, neSwitzerland, aboFakazi bebafaka ipilwabo engozini bona banikele abazalwana abatlhoriswakwaba ukudla okungokomoya.

Inengi lethu namhlanjesi lizifumana bulula iincwadi zeBhayibheli ngamahlelo ahlukahlukeneko. Kungakhathaliseki bona uyifumana eWolweni lomBuso namkha kuZinzolwazi i-jw.org, kubayini ungakhe khewuhlale phasi ucabange ngokuthi ingangani imizamo eyenziweko bona wena ufumane incwadi le? Iye khona kuliqiniso bona akhenge kube budisi njengokurabhula iintaba ezivalwe ligabhogo ebusuku, kodwana abanakwenu basebenze kabudisi khulu bona uthole incwadi leyo.

^ isig. 3 Bekakhonza eHirschberg, eBandleni eliseSilesia. Okwanje idorobha leHirschberg selibizwa ngokobana yiJelenia Góra, eseSewulatjingalanga nePoland.