Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

“Umbuso Wakho Awufike”—Nini?

“Umbuso Wakho Awufike”—Nini?

“Nanibona zoke izintwezi, nizakwazi bonyana sekaseduze.”—MAT. 24:33.

1, 2. (a) Khuyini eyenza sibone izinto ngendlela esizibona ngayo? (b) Khuyini esazi bona umBuso kaZimu uzokwenza?

MHLAMUNYE sewulemukile ukuthi abantu abayikhumbuli ngendlela efanako indaba. Kunjalo nangabantu ababuya kwadorhodere, abakukhumbuli njengombana kunjalo abatjelwe khona malungana nemitjhoga abanikelwe yona. Abanye bakhohlwa izinto baziphethe ngesandla, njengeenlodlhelo, namkha amabhlere. Koke lokhu kuvumelana nalokho abarhubhululi abakubiza ngokuphophala—okukubhalelwa kulemuka izinto namkha ukukhohlwa ngebanga lokuba majadu. Leyo-ke kuthiwa yindlela ingqondo esebenza ngayo.

2 Banengi-ke namhlanjesi ‘abaphopheleko’ ngebanga lokungalemuki ukuqakatheka kwezinto ezenzeka ephasini. Bona bangavuma ukuthi iphasi selijame matotolwana solo kwango-1914, kodwana abazi ukuthi iBhayibheli lithi zitjho ukuthini izenzakalwezi. Njengabafundi beBhayibheli, siyazi ukuthi umBuso kaZimu wathoma ukubusa ngo-1914 lokha uJesu nekathatha iintambo ezulwini. Kodwana siyazi bona kunengi okubandakanyekileko emthandazweni othi: “Umbuso wakho awufike, intando yakho yenziwe ephasini njengombana kunjalo nezulwini.” (Mat. 6:10) Nakanjani, lokho kuzokuba siphetho sephasi elikhohlakelekweli. Kuphela kwesenzakalo esizokwenza intando kaZimu yenzeke ephasini njengombana yenzeka ezulwini.

3. Khuyini esikufumanako ngokufunda iliZwi lakaZimu?

 3 Ngombana sifunda iliZwi lakaZimu, siyakulemuka ukuzaliseka kwesiphorofido esikhathini esiphila kiswesi. Qala bona umbono lo uhluke kangangani kewabantu abanengi namhlanjesi! Bamajadu ngepilwabo kangangobana abasabuboni nobufakazi bokuthi uJesu wathoma ukubusa ngo-1914, nokuthi kungasikade uzokukhipha isigwebo esivela kuZimu. Nanyana kunjalo, naku umbuzo omaphorodlha: Nengabe seminengi iminyaka ukhonza uZimu, usakubona na ukuqakatheka kwemihla esiphila kiyo le ngendlela ebewukubona ngayo eminyakeni egadungileko? Idzimelelephi ipilwakho, nanyana singasiside kangako nje isikhathi ukhonza uZimu? Kungakhathaliseki bona siphendula njani, kodwana okwanje akhesicoce ngamabanga amathathu aqakathekileko enza siqiniseke bona iKosi ekhethiweko izokuthatha amagadango wokwenza intando kaZimu yenzeke ngokuzeleko ephasini.

ABAKHWELI BEEMPERA SEBABONAKELE

4, 5. (a) Khuyini uJesu ebekasolo akwenza solo kwango-1914? (Qala isithombe esisekuthomeni.) (b) Bafanekiselani abakhweli beempera abathathu? Kwaba njani ephasini ngemva kokuphuma kwabo?

4 Ngo-1914, uJesu Krestu—ovezwe njengomkhweli wepera emhlophe—wanikelwa isihlohlo ezulwini. Khonokho, waphumela bona ayokuhlula iphasi lakaSathana bese awisele uSathana ngemgodini onganamkhawulo. (Funda isAmbulo 6:1, 2.) Isiphorofido esilandisako esikusAmbulo 6 sisiqinisekisa ngalokho okufuze sikulindele ngemva kokuhlonywa komBuso kaZimu, ukuthi iphasi lizokubogaboga, kube nezipi, ukutlhayela kokudla, izifo ezingalaphekiko nezinye izinto ezibulala abantu. Izehlakalwezi zifaniswa nabakhweli beempera abalandela uJesu ngemva.IsAmbulo 6:3-8.

5 Njengombana kwaphorofidwa, ukuthula ‘kwasuswa ephasini,’ ngitjho nanyana abantu benza iinthembiso ezingapheliko zokusebenzisana ngokuthula. IPi yePhasi yokuthoma, yaqalwa njengepi ebeyizokuphehla umlandelande wezipi, njengombana vele kwenzekile ephasini. Ngitjho nanyana kuthiwa iphasi liyathuthuka ngokwezomnotho nangokwezesayensi, indaba yokutlhayela kokudla isesemraro ongaphehla itlharhararha. Ngaphezu kwalokho akakho ongaphika bona nyaka uvela, kufa iingidigidi zabantu, zibulawa yiwomakazi lamalwelwe, iinhlekelele zemvelo, nokhunye? Indlela izintwezi ezizinengi ngayo, ezilandelana ngayo, nezirhayila ngayo, iyathoma ukubonwa solo umuntu abunjwako. Uyazwisisa na bona koke lokhu kutjho ukuthini?

Ngebanga leempera ezinezi, ukukhohlakala kwephaseli kubhebhedlha njengomlilo (Qala isigaba 4, 5)

6. Bobani abalemuke ukuzaliseka kwesiphorofido seBhayibheli, begodu kwabenza bathatha maphi amagadango?

6 IPi yePhasi yokuthoma nomgomani weSpain kwatjharaganisa inengi labantu. Kodwana amaKrestu akhethiweko bekasolo alindele bona isiKhathi sokuBusa kwaBantu beenTjhaba siphele ngo-1914. (Luk. 21:24) Bekangaqiniseki bona lokho kuzokwenzeka njani. Nanyana kunjalo, bekazi bona nakungu-1914 yena uza namatjhuguluko endabeni yomBuso kaZimu. Kuthe ngemva kokulemuka isiphorofido seBhayibheli, bathoma ukutjhumayela bona umBuso kaZimu uthomile ukubusa. Imizamwabo yokutjhumayela leyo yabadosela amanzi ngomsele, batlhoriswa kabuhlungu. Nakho ukutlhoriswokho ebekwenzeka eenarheni ezinengi bekuzalisa isiphorofido. Eminyakeni eminengi eyalandela, amanaba womBuso kaZimu aleya amala ngabantu bakhe avika ngomthetho. Begodu aphehla inturhu, ababophisa, ababulala ngokubalengisa, ngokubadumuza, nangokucwiya abazalwana.Rhu. 94:20; IsAm. 12:15.

7. Kubayini kuzele ikungu emehlweni wenengi labantu namhlanjesi malungana nezinto ezenzeka ephasinapha?

7 Nanyana kunobufakazi obunengi kangaka bokuthi umBuso kaZimu uyabusa  ezulwini, kubayini kanti kusesenekungu emehlweni wenengi labantu namhlanjesi? Kubayini babhalelwa kubona indlela iimphorofido ezihlangana ngayo nobujamo bephasi, esekuminyaka abantu bakaZimu batjhumayela ngabo? Kghani mhlamunye kwenziwa kukuthi abantu babomakholwa ngokubona? (2 Kor. 5:7) Kghani ukuba majadu ngepilo kwenza bavaleke amehlo bangakuboni okwenziwa nguZimu? (Mat. 24:37-39) Kunzengenzeka na ngabanye bona balalela amala kaSathana? (2 Kor. 4:4) Umuntu nakazokuzwisisa izinto ezenzekako ezingabonakaliko kufuze abe nekholo lamambala anqotjhiswe namumoya kaZimu. Awazi bona sithaba kangangani ngokwazi bona asikaphophali, singazi ukuthi kwenzekani!

UKUKHOHLAKALA KUSAZOKUBHEBHEDLHA NJENGOMLILO

8-10. (a) Yesi-2 Thimothi 3:1-5, izaliseke njani? (b) Kubayini sithi ukukhohlakala kubhebhedlhile?

8 Kunelinye ibanga lesibili elisenza siqiniseke bona angekhe kuthathe isikhathi eside bona umBuso kaZimu uthathe amagadango: Ukukhohlakala emphakathini kusazokubhebhedlha njengomlilo. Sekuminyaka epheze ibe likhulu izinto ezatjhiwo ku-2 Thimothi 3:1-5 zenzeka. Nanyana kungathiwa kulindwe ituthuko, zithuthuka nayo ituthuko leyo, ngokwezinga, ngokwesikhathi, nangendlela okwenzeka bekulandelane ngayo. Ngubani ongathi akakuboni lokho okutjhiwo siphorofidwesi bona kubhebhedlhile? Akhe siyitjhuke indaba le, ngokuza neembonelo ezingayihlathulula kuhle.Funda 2 Thimothi 3:1, 13.

9 Cabanga ngomahluko okhona hlangana nalokho ebekuthusa abantu ngabo-1940 namkha abo-1950 nalokho okuthusa abantu namhlanjesi, khulukhulu emisebenzini, kwezokuzithabisa, kwezemidlalo nakwezamafetjheni. Inturhu ebalekisa iingazi nokuziphatha okumbi kuyinto engatjho litho namhlanjesi. Abantu baphalisana ngokuthi ngubani onelunya, obulala, namkha ofeba kudlula woke umuntu. Izinto ebewungathi newuzibukela kumabonakude ugonyuluke ngabo-1950, namhlanjesi sekuthiwa ngizo-ke okufanele zibukelwe nabantwana. Abanye bathi iintabani kufuze zitjhumayele ivangeli lazo lobutabani kwezokuzithabisa nakwezamafetjheni. Awazi bona sithokoza kangangani ngokwazi umbono kaZimu!Funda uJuda 14, 15.

 10 Esinye isibonelo, umKrestu angenza umahluko wokuthi indlela abantwana ebebangalaleli ngayo ngo-1950 ayifani neyanamhlanjesi. Ngesikhatheso ababelethi bebalala bangakalali nabacabanga bona kungenzeka abantwababo bayabhema, basela utjwala namkha bayaganukeja nebajidako. Kodwana izinto esizizwa namhlanjesi, sesizijayele: Batjho umntwana wesikolo oneminyaka eli-15 ungene ngeklasini wabathuthumbisa ngamakule, kwafa babili, kwalimala abali-13. Isiqhema sabant’ abatjha ababurhenge, sibulele umntazanyana oneminyaka eli-9, kwathi ubabakhe nomzawakhe babetjhelwa isibhedlela. Godu batjho kwenye inarha e-Asiya, abantu abatjha sebenze ubulelesi obulinganiselwa emaphesentini ama-50 hlangana neminyaka elitjhumi egadungileko. Ukhona na ongaphika bona koke ukukhohlakalokhu kubhebhedlhile?

11. Kubayini sebaba banengi ababhalelwa kulemuka bona izinto sezimaphorodlha khulu kunangaphambili?

11 Umpostoli uPitrosi wayibeka yakhanya nekathi: “Kokuthoma kufuze nizwisise lokhu bonyana emalangeni wokuphela kuzakufika abanyefuli banyefule balandele iinkanuko zabo zokonakala basithi: ‘Siphi isithembiso sokuza kwakhe ngombana soloko kwalala abobaba, zoke izinto ziraga njengombana bezinjalo kusukela ekuthomeni kwendalo.’” (2 Pit. 3:3, 4) Kubayini abantwaba batjho njalo? Kubonakala kwanga lokha izinto neziba sebaleni khulu, kulapho-ke abantu abangazinaki khona. Abantu bangathukwa khulu nebangabona umuntu abamjayeleko atjhentjha indlela aziphatha ngayo bangakalindeli, kodwana akubathusi ukubona ukuziphatha kwabantu konakala kancani kancani. Nanyana lokho kungabathusi, okusalako kukuthi ubujamo obubilobu buyingozi ngokufana.

12, 13. (a) Kubayini kungakafaneli silahle itewu ngebanga letlharhararha eyenzeka ephasini namhlanjesi? (b) Yini okufuze siyilemuke engasisiza sikghone ukuqalana ‘neenkhathi ezibudisezi’?

12 Umpostoli uPowula wakhe wasiyelelisa bona “ngemihla yokuphela” ubujamo buzokuba ‘budisi kwamambala.’ (2 Thim. 3:1) Kodwana lokho akutjho ukuthi akughonakali bona siqalane nabo, yeke iqinisweli akukafaneli silibalekele. Ngesizo lakaJehova, nangomoya wakhe nebandla lobuKrestu, singakghona ukuqalana nananyana ngikuphi ukudana nevalo elingasifikela. Singakghona ukuhlala sithembekile. “Amandla amakhulu la” esinawo avela kuZimu, awaveli kithi.2 Kor. 4:7-10.

13 Kungaba kuhle khulu nesingatjheja bona umpostoli wathi nakathula isiphorofido esimalungana nemihla yokuphela wasebenzisa amezwi athi “yazi lokhu.” Amezwi lawo bekasiqinisekiso sokuthi okuzokutjhiwo ngokulandelako kuzokwenzeka kwamambala. Asingabazi bona umphakathi ongamhloniphiko uZimu uzokubhebhedlha ngokukhohlakala bekube kulapho uJehova athatha khona amagadango ekugcineni. Izazimlando zakhe zatlola bona ukonakala kokuziphatha kwesitjhaba namkha komphakathi kuzokurhagala kugcine sekukumbi khulu. Kuyathoma emlandweni wephasi bona ukuziphatha ephasini loke konakale ngendlela esekonakale ngayo namhlanjesi. Inengi labantu lingahlala lingakulemuki lokho, kodwana ituthuko eyenzeka kusukela ngo-1914 kufuze isiqinisekise bona singawuthemba umBuso kaZimu ukuthi uzokuthatha amagadango.

ISIZUKULWANESI ASISOZE SADLULA

14-16. Ngiliphi ibanga lesithathu elisenza sikholwe bona umBuso kaZimu ‘uyeza’ kungasikade?

14 Kunelinye ibanga lesithathu elisiqinisekisako. Ituthuko eyenzeke ebantwini bakaJehova iveza bona ukuphela kusemnyango. Ngokwesibonelo, ngaphambi kokuhlonywa komBuso kaZimu ezulwini, isiqhema salabo abakhethiweko besikhonza uJehova ngokuthembeka. Benzani nebalemuka bona bebalinde ipera efileko, malungana nalokho ebebacabanga ukuthi kuzokwenzeka kibo ngo-1914? Inengi labo lakghodlhelelela  ukutlhoriswa laragela phambili nokusebenzela uZimu. Inengi lalabo ababona izinto ebezenzeka ngo-1914, lihlongakale lithembekile.

15 Esiphrofidweni sakhe esihlathulula ukuphela kwephasi ngokunabileko, uJesu wathi: “Ngiqinisile ngiyanitjela bona isizukulwanesi asisoze sadlula zingakenzeki zoke izintwezi.” (Funda uMatewu 24:33-35.) Siyazi bona lokha uJesu nakathi “isizukulwanesi,” bekakhuluma ngeenqhema ezimbili zamaKrestu akhethelwe ukubusa ezulwini. Isiqhema sokuthoma ngileso ebesiphila ngo-1914, begodu ngiso esazwisisa bona izinto ebezenzeka ngomnyaka loyo bezitjengisa bona uKrestu uyabusa ngesikhatheso. Labo abakha isiqhemesi bebangaphili kwaphela ngo-1914, kodwana bebakhethwe ngomoya ocwengileko njengamadodana kaZimu ngaphambi komnyaka loyo.Rom. 8:14-17.

16 Isiqhema sesibili okuthiwa “isizukulwanesi,” ngabakhethiweko ebebaphila emihleni yesiqhema sokuthoma. Nabo bebangaphili ngesikhatheso kwaphela, kodwana bebakhethwe ngomoya ocwengileko hlangana nesikhathi isiqhema sokuthoma ebesiphila ngaso ephasinapha. Yeke, akusiwo woke umuntu okhethiweko namhlanjesi uJesu aqalise kuye nakathi “isizukulwanesi.” Namhlanjesi, besiqhema sesibili sebaluphele. Yeke, amezwi kaJesu akuMatewu 24:34 ayasiqinisekisa bona abanye ‘besizukulwanesi’ angekhe badlule boke bangakakuboni ukuthoma kwesizi elikhulu. (Mat. 24:29-31) Lokhu kufuze kusiqinisekise bona isikhathi esiseleko sokobana umBuso kaZimu urhayile bewulethe nephasi elitjha elinokulunga, sesitjhidele.2 Pit. 3:13.

UKRESTU UZOKUHLULA AMANABAKHE KUNGASIKADE

17. Ubufakazi obuthathu esicoce ngabobu busenza siphethe ngokuthini?

17 Uyilemukile na indlela ubufakazi obuthathobu esicoce ngabo, obuhlobana ngayo nemihla yethu le? UJesu wathi asilazi ilanga nesikhathi, begodu angekhe silazi nangelanga lomhlolo bekube sikhatheso. (Mat. 24:36; 25:13) Kodwana singazwisisa “isikhathi sanje,” njengombana uPowula atjho. (Funda amaRoma 13:11.) Siphila kiso isikhathi sanje, esimimihla yokuphela. Nesizitjhejisisa khudlwana iimphorofido zeBhayibheli nalokho okwenziwa nguZimu noJesu, angekhe sahlulwa kubona ubufakazi bokuthi siphila emihleni yokuphela kwephaseli.

18. Labo abangafuni ukuzithoba emBusweni kaZimu balindelwe yini?

18 Nakungilabo abangafuni ukuzithoba egunyeni elikhulu elinikelwe uJesu, ikutana ekhwele wepera emhlophe, bazowukhomba umuzi onotjwala, bakatelelwe bona bavume umtjhaphwabo. Izoba yincani indawo mhlokho. Ngesikhatheso, abanengi bazokurhwelela, amadolo la aqhaqhazela, bathi: “Alo, ngubani ongalijamela na [ilaka leMvana]?” (IsAm. 6:15-17) Isahluko esilandelako sencwadi yesAmbulo sizokuba yipendulo yombuzwabo loyo. Abaseleko babakhethiweko nabangani babo abazokuphila ephasini ‘bazokujama’ ngelangelo ngombana uZimu uyabamukela. Ngemva kwalokho, “isiqubuthu esikhulu” sezinye izimvu sizokusinda esizini elikhulu.IsAm. 7:9, 13-15.

19. Njengomuntu otjheja, omukela, nowenza ngokuvumelana nobufakazi obusepepeneneni bokuthi siphila emihleni yokuphela, khuyini okulindeleko?

19 Nesikutjhejisisako ukuzaliseka kweemphorofido zeBhayibheli ezenzeka emihleni esiphila kiyo le, itjhada elibangwa liphasi lakaSathana angekhe lisingene ngendlebeni, namkha siphophale, singazi okutjhiwo ziziga zephaseli. UKrestu uzokulwa nomphakathi lo ongamhloniphiko uZimu epini yokulunga yamaswaphela, awubethe phasi. (IsAm. 19:11, 19-21) Yewuhlale ucabanga ngelifa elithabisakweli iBhayibheli elisithembisa lona!IsAm. 20:1-3, 6; 21:3, 4.