Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Thabela Umtjhado WeMvana!

Thabela Umtjhado WeMvana!

“Asithokoze sithabe . . . ngombana ubukhazi beMvana sebufikile.”—ISAM. 19:7.

1, 2. (a) Mtjhado kabani lo olindwe ngabovu ezulwini? (b) Ngimiphi imibuzo ephakamako ngomtjhado lo?

KUTHATHA isikhathi esingangesikhathi ukubhincela umtjhado. Kodwana kukhona umtjhado okhetheke kunayoyoke eminye imitjhado. Lo-ke ngewebukhosini! Phela kubathethe iminyaka ezii-2 000 zoke ukuwubhincela! Sekusikhathi sokubopha umakoti nomkhwenyana. Kungasikade kuzokuhlokoma umvumo okhamba neengazi esigodlweni, iimenywa zezulwini zizabe zivuma ingoma zithi: “Haleluya! [“UJehova,” NW] uZimethu, uMninimandlawoke uyabusa. Asithokoze sithabe, siphakamise idumo lakhe ngombana ubukhazi beMvana sebufikile, umlobokazi wayo selazilungisile.”—IsAm. 19:6, 7.

2 Umkhwenyana obizwa ngeMvana lo nguJesu Krestu, nguye-ke umtjhadwakhe olindwe ngabovu. (Jwa. 1:29) Uvunule njani-ke umkhwenyana? Umakoti yena ngubani? Uwubhincele njani umtjhadwakhe? Kutjhadelwaphi? Siyavuma, ezulwini kuzokuthatjwa kubhenjeswe, kodwana kuthiwani ngalabo abayokuphila isiphelani ephasina? Njengombana sisawulindile nje, akhesicoce ngemibuzo le njengombana sinaba neRhubo 45.

 ‘IZAMBATHO ZAKHE ZIFUFUZELWE’

3, 4. (a) Batjho zinjani izambatho zoMkhwenyana lo, begodu yini emthabisa kangaka njengombana asalinde umakoti nje? (b) Bobani ‘amakhosazana’ ‘nendlovukazi’ abazokuthaba noMkhwenyana?

3 Funda iRhubo 45:9, 10; [45:8, 9, NW]. Qala bona umkhwenyana, uJesu Krestu uzidle ngetjhila lebukhosini elihle kangangani! Batjho indlela iimpahla zakhe ebezinuka kamnandi ngayo, bezifufuzelwe ‘ngeenthako eziphambili’ ezinjengemire nesinamoni, okuziinthako ebezididwa namafutha wokuzesa acwengileko ebekasetjenziswa ma-Israyeli.—Eks. 30:23-25.

4 Umbhino obetha kamnandi lo ukhamba nemithambo kumkhwenyana njengombana asalinde umakoti nje. ‘Nendlovukazi’ nayo ithabe tle, leyo-ke yingcenye yehlangano kaZimu yezulwini, ehlanganisa ‘namakhosazana’ aziingilozi ezicwengileko. Khewuzwe bona ikhwaya yezulwini ibhina kamnandi kangangani nayithi: “Asithokoze sithabe . . . ngombana ubukhazi beMvana sebufikile”!

UMLOBOKAZI UHLOTJISELWE UMTJHADO

5. Ngubani “umkaMvana”?

5 Funda iRhubo 45:11, 12 [45:10, 11, NW]. Sesiyamazi umkhwenyana, alo, umakotakhe ngubani? Umakoti lo, siqhema samalunga webandla elirholwa nguJesu Krestu. (Funda u-Efesu 5:23, 24.) Amalunga lawo azokuba makhosi kunye noKrestu emBuswenakhe. (Luk. 12:32) Isiqhema sabayi-144 000 esikhethwe ngomoya bona siyokubusa ezulwini, ‘silandela iMvana nanyana kukuphi lapha iya khona.’ (IsAm. 14:1-4) Njengombana isiqhemesi sizokuba ‘mkaMvana’ nje, sikhamba naye njalo besiyokungena kwakhe ezulwini, sihlale naye.—IsAm. 21:9; Jwa. 14:2, 3.

6. Kubayini kanti abakhethiweko kuthiwa ‘bayikosazana,’ begodu kubayini kufuze ‘bakhohlwe ngabantu bekhabo’?

6 Nebabongelela umakoti lo abambizi ‘ngendodakazi’ kwaphela, kodwana bambiza ‘nangekosazana,’ umntwana weKosi. (Rhu. 45:14, [45:13, NW]) Ingubani-ke iKosi le, uYise lakamakoti? NguJehova, njengombana bona ‘babantwana’ bokutholwa. (Rom. 8:15-17) Njengombana sele azokwenda nje umakoti lo, utjelwa indleb’ ukuzwa ukuthi: “Ukhohlwe abantu bekhenu nendlu kayihlo [wephasini].” Yeke, abakhethiwekwaba babeka ‘imikhumbulwabo ezintweni zezulwini, abasazitjheji zephasi.’—Kol. 3:1-4.

7. (a) UKrestu bekasolo amhlobisa njani ozokuba nguNakwakhe? (b) Umakoti lo umqala njani ozokuba mkhwenyanakhe?

7 Sekumakhulu weminyaka uKrestu ahlobisa ozokubamkakhe, amlungisela umtjhado ezulwini. Umpostoli uPowula nakahlathululako uthi uKrestu ‘wathanda ibandla, wadela ukuphila kwakhe ngebanga lalo. Walicwengisa, walihlanza ngamanzi nangelizwi lakhe begodu waliletha kuye lilibandla elinephazimulo, elinganacaphazi, ukutjhwabana namkha umphambo wananyana yini kodwana licwengile begodu limsulwa.’ (Efe. 5:25-27) Waphinda watjela namaKrestu akhethiweko eKorinte wathi: “Nginetjhisakalo ngani, iye, nginetjhisakalo kaZimu ngombana nganendisa endodeni eyodwa, enguKrestu ukuze nginethule kuye nilitlawu lakotlawu.” (2 Kor. 11:2) Umkhwenyana uJesu Krestu ‘ukhangwa bubuhle’ bakamakoti lo ngokutjhidelana kwakhe noJehova. Umakoti yena uyamhlonipha, amqale ‘njengeKosakhe,’ ‘amkhothamele’ njengendodakwakhe yangomuso.

UMLOBOKAZI ‘ULETHWA EKOSINI’

8. Kungamuphi umqondo kuthiwa umakoti uvunule “ngevunulo kanokutjho”?

8 Funda iRhubo 45:14, 15a; [45:13, 14a, NW]. Umakoti selathe rhiya “ngevunulo  kanokutjho” yomtjhado webukhosini. KusAmbulo 21:2, umakoti lo ufaniswa nomuzi ocwengileko iJerusalema eliTjha, ‘elilungiswe njengomlobokazi aqobotjhelele umyeni wakhe.’ Umuzi wezulwini lo ‘unephazimulo kaZimu,’ begodu uphazimula “njengelitje elihle khulu ijasperi elidarhe njengomabula.” (IsAm. 21:10, 11) Qala bona incwadi yesAmbulo ibuhlathulula kuhle kangangani uburhanyarhanya beJerusalema eliTjha. (IsAm. 21:18-21) Ngikho nomrhubi athi umakoti uvunule “ngevunulo kanokutjho”! Alo-ke sizakuthini ngombana umtjhado webukhosini lo uzabe usezulwini.

9. Ngubani “ikosi” umakoti lo alethwa kiyo? Nakungumakoti yena umbethe njani?

9 Alethwe-ke umakoti kumkhwenyana—iKosi eKhethiweko uJesu. Kade amhlobisa, ‘amhlanza ngamanzi nangelizwi.’ Nje-ke unguphumalanga sikothe, umsulwa ‘akanacaphazi.’ (Efe. 5:26, 27) Nakungumakotakhe yena, umona phasi madoda, awa, umbethe umntwabantu. ‘Ingubakhe irutjelwe ngegolide,’ begodu ‘ulethwa ekosini embethe imibalabala.’ Ngombana uzokutjhada iMvana, “‘Unikelwe bona embathe itjhila elidarhileko nelihlanzekileko.’ Mbala itjhila elidarhileko lizizenzo ezilungileko zabacwengileko.”—IsAm. 19:8.

“UBUKHAZI BEMVANA BUFIKILE”

10. Linini ilanga lomtjhado weMvana?

10 Funda isAmbulo 19:7. Linini ilanga lomtjhado weMvana? Nanyana “umlobokazi wayo selazilungisile” nje, umtjhado ebesisolo sikhuluma ngawo lo akusimtjhado wamambala. Kunalokho, mfuziselo wehlathululo yehlandla lwamaswaphela leenhlupheko ezikulu. (IsAm. 19:11-21) Manje, kghani lokho kutjho ukuthi umtjhado omfanekiso lo wenzeka ngaphambi kokuqedelela ukuhlula kwakhe? Awa. Phela imibono esencwadini yesAmbulo ayikatlolwa ngendlela elandelana ngayo. ERhubweni 45, umtjhado lo wenzeka ngemva kobana iKosi uJesu Krestu ehlome isabulayo enyonga, ‘seyiphumelele’ ekuhluleni amanaba wayo.—Rhu. 45:4, 5; [45:3, 4, NW].

11. Yitjho izinto uKrestu azozenza bona aqedelele ukuhlula kwakhe ngokwendlela ezilandelana ngayo.

11 Koke lokhu kusenza siphethe ngokuthi izenzakalo zizokulandelana ngalendlela: Kokuthoma, ‘ingwadlakazi’ iBhabheli eliKhulu, umbuso wephasi wekolo yamala uzokurhayilwa. (IsAm. 17:1, 5, 16, 17; 19:1, 2) Ngemva kwalokho, uKrestu uzokuqalana nephasi lakaSathaneli, alithanyele bekaliwole nge-Arimagedoni—‘ipi yelanga elikhulu lakaZimu uMninimandla woke.’ (IsAm. 16:14-16; 19:19-21) Ekugcineni iKosi eyiKutana izokusonga ipi le ngokulodlhela uSathana namadimonakhe emgodini onganamkhawulo, kube ngasuthi batsirimezekile, ngombana angekhe basakwazi ukwenza litho.—IsAm. 20:1-3.

12, 13. (a) Uthoma nini umtjhado weMvana? (b) Bobani abazokuthabela umtjhado weMvana ezulwini?

12 Siyazi bona woke umuntu okhethelwe ukubusa ezulwini ohlongakala hlangana nokuba khona kwakaKrestu, uzokuvuselwa ezulwini. Esikhathini esingaziwako ngemva kokurhayilwa kweBhabheli elikhulu, uJesu ngokwakhe, uzokubuthelela boke abaseleko babakhethiweko abazokuba mlobokazi. (1 Thes. 4:16, 17) Yeke, ngaphambi kwepi ye-Arimagedoni, amalunga ‘womlobokazi’ azabe aphelele woke ezulwini. Ngemva kwe-Arimagedoni, umtjhado ungathoma-ke kwanjesi. Awazi wena ukuthi umtjhado loyo uzokuba mnandi kangangani! “Babusisiwe labo abamenywe ebukhazini beMvana”, kutjho isAmbulo 19:9. Iinhliziyo zamalunga ‘womlobokazi’ ayi-144 000 zizabe zijekezela mhlokho. Umkhwenyana oyiKosi naye uzabe athabele ukubabona  bakhona boke, baphelele, ‘bagoma basela etafuleni lakhe embuswenakhe.’ (Luk. 22:18, 28-30) Umnyanya wobukhazi beMvana lo angekhe uthatjelwe mkhwenyana nomakoti kwaphela.

13 Njengombana khekwatjhiwo ngehla, umkhandlu wezulwini uvuma ingoma emnandi uthi: “Asithokoze sithabe, siphakamise idumo lakhe [uJehova] ngombana ubukhazi beMvana sebufikile, umlobokazi wayo selazilungisile.” (IsAm. 19:6, 7) Kuthiwani-ke ngeenceku zakaJehova zephasina? Kghani nazo zizowuthabela na umtjhado lo?

‘BALETHWA NGOKULILIZELA NOKWENAMA’

14. Njengombana iRhubo 45 linaba ngendaba le, abobani ‘amatlawana’ abakhozi bakamakoti?

14 Funda iRhubo 45:13, 15b, 16; [45:12, 14b, 15, NW]. Umphorofidi uZakariya wakhe wabikezela bona emihleni yokuphela, abantu bakosontjhaba bebazozihlanganisa nabaseleko babakhethiweko, u-Israyeli ongokomfanekiso. Watlola wathi: “Emihleni leyo amadoda alitjhumi kizo zoke izizwe ezihlukeneko azakukakarela umJuda ngomphetho wesambatho sakhe athi, ‘Sifuna ukukhamba nawe ngombana sizwile bonyana uZimu unani.’” (Zak. 8:23) ERhubweni 45:13, [45:12, NW] “amadoda alitjhumi” kuqaliselwa kiwo ‘njengekosazana yeTirosi,’ nangokuthi “abanjingileko.” Bafika kwabaseleko babakhethiweko, babagidlabeze ngezipho, bababawe nokuthi babasize batjhidelane noZimu. Solo kwango-1935, iingidi zabantu zibavumele abaseleko babakhethiweko bona ‘bazidosele emthethweni wokulunga.’ (Dan. 12:3) Abakhozi bamaKrestu akhethiwekwaba bazihlanzile, baba ziintombi namkha amatlawana angokomfanekiso. ‘Amatlawana’ la bakhozi  bakamakoti abazinikele kuJehova, begodu athembekile eKosini emKhwenyana.

15. ‘Amatlawana’ bekasebenzisana njani namalunga womlobokazi ngesikhathi asesephasini?

15 Awazi ukuthi abakhethiweko bawathokoza kangangani ‘amatlawana’ la ngokuba mafulufulu ekufakeni isandla emsebenzini wokutjhumayela “ivangeli lombusweli” ephasini loke. (Mat. 24:14) Phela akusimumoya nomlobokazi kwaphela abathi “Yiza!,” kodwana woke umuntu uzwako naye uthi: “Yiza!” (IsAm. 22:17) ‘Ezinye izimvu’ zizwe amalunga khethiweko womlobokazi athi “Yiza!” begodu nazo zenza soneso, zibiza woke umuntu osisakhamuzi ephasinapha zithi “Yiza!”—Jwa. 10:16.

16. Ngiliphi ilungelo uJehova alinikele bezinye izimvu?

16 Abaseleko babakhethiweko bayabathanda abakhozi babo, bayakuthabela nokwazi bona uYise lakamakoti, uJehova, umeme nezinye izimvu emtjhadweni weMvana ozabe usezulwini. Kwabikezelwa bona ‘amatlawana’ la azokungena “ngokulilizela nangokwenama.” Bezinye izimvu abazokuphila isiphelani ephasinapha, bazowuthabela umtjhado weMvana lo nanyana wenzelwa ezulwini nje. Angitjho vele nencwadi yesAmbulo, iveza ‘besiqubuthu esikhulu’ njengabajame “phambi kwesihlalo sobukhosi naphambi kweMvana.” Yeke, isiqubuthwesi silotjha uZimu emacabazini wephasini wethempeli elingokomfanekiso.—IsAm. 7:9, 15.

‘Amatlawana’ abakhozi bakamakoti azowuthabela umtjhado weMvana (Qala isigaba 16)

“AMADODANAKHO AZAKUHLALA ESIKHUNDLENI SABOYIHLO”

17, 18. Uzokuba yini umphumela womtjhado weMvana ephasini elitjha? Bobani uKrestu azokuba ngubababo hlangana nokuBusa kwakhe kwemiNyaka eyiKulungwana?

17 Funda iRhubo 45:17; [45:16, NW]. ‘Amatlawana’ abakhozi bakamakoti kaKrestu azokujekezela khulu nakabona umphumela womtjhado lo ephasini elitjha. IKosi engumKhwenyana izathi neyiqedako ivuse boke ‘aboyihlo,’ abazokuba ‘madodanayo’ wephasini. (Jwa. 5:25-29; Heb. 11:35) Ngibo-ke laba azokukhetha kibo ‘amakhosana’ wephasi loke. Asingabazi bona uKrestu usazokukhetha nabanye phakathi kwabadala banamhlanjesi abazokudosa phambili ephasini elitjha.—Isa. 32:1.

18 Hlangana nemiNyaka eyiKulungawana yokubusa kwakhe, uKrestu uzokuba nguyise nakwabanye abantu. Eqinisweni, woke umuntu ozokuphila isiphelani ephasini uzokuzuza kwamambala ngebanga lokukholelwa kwakhe emhlatjelweni kaJesu wesihlengo. (Jwa. 3:16) Ngikho abizwa ngokuthi ‘nguBabasiphelani.’—Isa. 9:6, 7.

SIHLOHLOZELEKA ‘UKWENZA IBIZO LAKHE LIDUNYISWE’

19, 20. Kubayini singathi izinto ezitlolwe eRhubweni 45 zibandakanya woke umKrestu?

19 Funda iRhubo 45:2, 18; [45:1, 17, NW]. Kuyatjho bona zoke izinto ezitlolwe eRhubweni 45 zitlolelwe woke amaKrestu. Abakhethiweko abasephasina balulukela ukuba sezulwini nabanakwabo neKosabo. Ezinye izimvu zizigoba khulu eKosini ephazimulako begodu zithokoza kwamambala ngokuba nabanye babaseleko bomlobokazi ephasini. Ngemva komtjhado, uKrestu nabakhozi bakhe bazokuthululela iimbusiso kilabo abazabe baphila ephasini.—IsAm. 7:17; 21:1-4.

20 Njengombana sikulindele ngabovu ukuzaliseka kwezinto ezihle eziza nomBuso kaJesu, asihlohlozeleki na bona ‘senze ibizo lakhe lidunyiswe? Kwanga soke singadumisa iKosi “ngokungapheliko.”