Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Yiba Nekholo NjengoMosi

Yiba Nekholo NjengoMosi

“Ngokukholwa uMosi aselakhulile wala bona kuthiwe uyindodana yendodakazi kaFaro.”—HEB. 11:24.

1, 2. (a) Ngisiphi isiqunto esathathwa nguMosi nekaseminyakeni ema-40? (Qala isithombe esisekuthomeni.) (b) Kubayini uMosi akhetha ukuphathwa makghwakghwa nabantu bakaZimu?

UMOSI bekalazi ukusuka nokuhlala iGibhide. Phela batjho bekazi neendawo zakhona zokuhlala eziburhanyarhanya. Bekangewebukhosini, begodu, “wafundiswa boke ubuhlakani bamaGibhide,” okubalwa hlangana nabo, ubukghwari, iinkwekwezi, iimbalo nezinye izinto zesayensi zalapho. (IzE. 7:22) Bekangaba yinjinga, abe nesithunzi, afumane nelungelo ebengekhe latholwa ngunanyana ngubani eGibhide!

2 Kodwana, kwathi nekaneminyaka ema-40 aphila, uMosi wathatha igadango elawurara woke umndeni webukhosini beGibhide egade ahlala nawo. Akukhetha bekungasi ngitjho nayipilo ejayelekileko eGibhide, bekumane kuyipilo emakghwakghwa yobukhoboka! Uzibuze-ke ukuthi bekenzelela kuthini? Phela uMosi bekakholwa. (Funda amaHebheru 11:24-26.) Ukukholwa kwakhe kwamenza wabona okungaphetjheya kwalokho ebekahlala akubona enarheni. UMosi bekakholelwa nakiloyo “ongabonwako,” uJehova, akholelwa ngitjho nekuzalisekeni kweenthembiso zakhe.—Heb. 11:27.

3. Ngimiphi imibuzo emithathu ezokuphendulwa endabeni le?

3 Nathi kufuze siqale okungale kwalokho okusemehlwenethu. Kufuze sibe ‘ngabakholwako.’ (Heb. 10:38, 39) Ukwenzela bona silakhe liqine ikholo lethu, akhesibone ukuthi amaHebheru  11:24-26, athini ngoMosi. Njengombana senza njalo, funa iimpendulo zemibuzo le: Ukukholwa kwamenza njani uMosi wafulathela iinkanuko zenyama? Ekunyefulweni kwakhe, ukukholwa kwamsiza bona athande umsebenzakhe wokuthunywa nguZimu? Nokuthi, kubayini bekawululukela kangaka “umvuzo ozako ngaphambili”?

WAZIFULATHELA IINKANUKO ZENYAMA

4. UMosi walemukani ngokuthaba “isikhatjhana esonweni”?

4 Ngokukholwa, uMosi walemuka bona ukuthaba “isikhatjhana esonweni,” mlilo wamaphepha. Omunye angathi nanyana iGibhide belidume ngobuthakathi nokulotjha iinthombe, kodwana lagcina selimbuso wephasi, kukulapho abantu bakaJehova bebadosa emhlweni njengamakhoboka! Nokho, uMosi bekazi ukuthi uZimu angayijika yoke intweleyo. Nanyana bekubonakala kwanga abantwabo bayaphumelela, uMosi bekakholelwa ekutheni boke abakhohlakeleko bazokubhujiswa. Ngikho angazange aphophazwe kuthaba “isikhatjhana esonweni.”

5. Khuyini okuzokusiza ulwisane nokuthaba “isikhatjhana esonweni”?

5 Ungalwisana njani-ke nokuthaba “isikhatjhana esonweni”? Ungakhohlwa bona ubumnandi besono ngebesikhatjhana. Ikholo lakho alikwenze ubone bonyana “iphasi neenkanuko zalo kuyadlula.” (1 Jwa. 2:15-17) Khumbula ukuthi linjani ingomuso lezoni ezingatjhugulukiko. Abantwabo ‘baseendaweni ezitjhelelako’ njengombana bazokuba nesiphetho esibuhlungu! (Rhu. 73:18, 19) Nawulingekela esonweni khewuzibuze ukuthi ‘Vele ngilo leli ingomuso engilifunako na?’

6. (a) Khuyini okwenza uMosi “wala bona kuthiwe uyindodana yendodakazi kaFaro”? (b) Kubayini ucabanga bona isiqunto sakaMosi kwaba siqunto esihle?

6 Ukukholwa kwakaMosi kwabumba nendlela awakhetha ngayo amabizelo wakhe. “Ngokukholwa uMosi aselakhulile wala bona kuthiwe uyindodana yendodakazi kaFaro.” (Heb. 11:24) UMosi akhenge acabange ukuthi angakhonza uZimu asebukhosinapho bese kuthi umnono wakhe awusebenzisele ukusiza abanakwabo abama-Israyeli. Kunalokho, bekazimisele ukuthanda uJehova ngayo yoke ihliziywakhe, umphefumulo namandla. (Dut. 6:5) Isiqunto sakhesi samphungulela ihloko ebuhlungu. Ubukhazikhazobo abutjhiya eGibhide bagcina sebuzuzwe ma-Israyeli! (Eks. 12:35, 36) UFaro wathotjiswa bewabulawa. (Rhu. 136:15) Ngapha uMosi yena bekavikelekile, begodu asetjhenziswa nguZimu bona arhole isitjhaba ngokuphepha. Ipilo yakhe beyinomnqopho.

7. (a) NgokwakaMatewu 6:19-21, kubayini kufuze siqale ngale kwalokho okubonakala kuyipumelelo? (b) Khewusibuyekezele indaba eveza umehluko phakathi komnotho wephasini nomnotho ovela kuZimu.

7 Nawusese ngomutjha okhonza uJehova, ikholo lizokusiza njani endabeni yokukhetha ibizelo? Uzabe uhlakaniphile nawubhincela ingomuso. Kodwana umbuzo kukuthi, ukuthemba iinthembiso zakaZimu kuzokwenza bona uzakhele ingomuso lesikhatjhana na, namkha lesiphelani? (Funda uMatewu 6:19-21.) USophie ojida umjido wokunembuluka wakhe wazibuza into enjengaleyo. Wathola umfundaze neenkhundla eziphakemeko emakhamphanini womjido lo e-United States. Nasekatjho uthi, “Khona bekumnandi ukuhlonitjhwa, kangangobana besengiziqalela phasi neentanga zami, kodwana bengingakathabi.” Ngemva kokuthi abukele ividiyo ethi Young People Ask—What Will I Do With My Life? uyanaba: “Ngalemuka bona isikhathi sami esinengi sekungesokuthi ilizwe lingidumise nabantu bangihloniphe, kunokuthi ngizinikele ekukhonzeni uJehova. Yeke bengithandaza umtjhawutjhile kuye, kamva ngalilisa ibizelo lamelo.” Uzizwa njani-ke uSophie ngesiqunto sakhesi? Uthi, “Angiyikhumbuli nakancani ipilo ebengiyiphila. Namhlanjesi, ngithabe ukuthaba. Sinobabakwami sibatjhumayeli besikhathi esizeleko.  Asikadumi, begodu nemali asinayo kangako. Kodwana ngehlangothini lethu sinoJehova, abantu esifunda nabo iBhayibheli, namabizelo wokusebenzela uZimu. Angizisoli nakancani.”

8. Ngisiphi isinqophiso seBhayibheli esingasiza umuntu aqunte bona uzokwenzani ngepilo yakhe?

8 UJehova uyakwazi okukufaneleko. UMosi wathi: “Alo-ke wena Israyeli, yini efunwa nguSomnini uZimakho ngaphandle kobana wesabe uSomnini uZimakho, ukhambe eendleleni zakhe zoke, uthembeke kuye, umlotjhe ngehliziywakho yoke nangomphefumulwakho woke, ugcine imiyalo neemiso zakaSomnini engikuyala ngazo namhlanje kobana izinto zikukhambele kuhle.” (Dut. 10:12, 13) Likhethe usesemncani nje ibizelo elizokwenza uthande uJehova bewumsebenzele “ngehliziywakho yoke nangomphefumulwakho woke.” Ungaqiniseka ukuthi indlela leyo izakwenza bona “izinto zikukhambele kuhle.”

BEKAWUTHANDA UMSEBENZAKHE

9. Hlathulula bona kubayini bekungaba budisi ngoMosi bona aphethe umsebenzakhe lo.

9 UMosi wabona “ukuthukwa ngebanga lakaKrestu kumnono omkhulu kunamafa weGibhide.” (Heb. 11:26) UMosi bekathunywe ‘njengoKrestu’ namkha ‘Ozesiweko’ ngani ngoba bekathunywe nguJehova bona ayokutjhaphulula ama-Israyeli eGibhide. Yeke bekazi bona ukwenza umsebenzi lo bekuzokuba budisi, ‘bekumthukise.’ Phela omunye umIsrayeli wakhe wambuza ukuthi: “Ubekwe ngubani bonyana ube mbusi nomgwebi phezu kwethu?” (Eks. 2:13, 14) Kwathi ngokukhamba kwesikhathi uMosi wabuza uJehova wathi: “UFaro yena uzangilalela njani?” (Eks. 6:12) Ukwenzela bona akulungele koke lokhu, uMosi wathululela isifuba sakhe kuJehova, watjho koke okumtshwenyako. UJehova wamsiza njani-ke bona aphethe isabelo sakhesi esibudisi?

10. UJehova wamhlomisa njani uMosi malungana nesabelo sakhe?

10 UJehova wathoma ngokumqinisekisa wathi: “Mbala ngizakuba nawe.” (Eks. 3:12) Kwesibili, wamhlohlozela ngokumhlathululela isici sinye sebizo lakhe elithi Jehova nakathi: “Ngizokuba ngengifuna ukuba ngikho.” * (Eks. 3:14, NW) Kwesithathu, wafumbela uMosi ngamandla asibonakaliso sokuthi kwamambala bekathunywe nguZimu. (Eks. 4:2-5) Kwesine, uJehova wapana uMosi no-Aroni ebekazokuba mkhulumeli wakhe, amsize esabelweni sakhesi. (Eks. 4:14-16) Kwathi ngemaphethelweni wokuphila kwakhe, uMosi watjho ngokungananazi ukuthi uZimu uyabahlomisa abantu bakhe bona benze lokho abathume khona, ngikho atjela uJotjhuwa ebekazokuthatha iintambo ukuthi: “NguSomnini okhamba phambi kwakho, nguye ozakuba nawe, angeze akutjhiya namkha akulahle. Ungesabi bewuphele amandla.”—Dut. 31:8.

11. Khuyini okwenza uMosi wasiqala njengesisezingeni eliphakemeko isabelo sakhe?

11 Ngesekelo lakaJehova uMosi wasifukula kwangaba ziindaba zalitho isabelo sakhe esibudiseso, wasiqala ‘njengomnono omkhulu kunamafa weGibhide.’ Khona nje bekuyini vele ukulotjha uFaro nakumadaniswa nokulotjha uZimu uMninimandla woke? Ukuba ngewebukhosini beGibhide khona bekungcono ngani nakumadaniswa nokuba ‘nguKrestu’ namkha ‘Ozesiweko’ kaJehova? UMosi wathola umvuzo ngokuba kwakhe nomoya lo. Watjhidelana noJehova ngokukhethekileko, okunguye owamenza waba ‘namandla amakhulu’ njengombana bekanqophisa ama-Israyeli eNarheni yesiThembiso.—Dut. 34:10-12.

12. Ngimaphi amalungelo avela kuJehova okufuze siwathabele?

12 Nathi sithunyiwe. UJehova usithume ngeNdodanakhe bona sikhambe siyokutjhumayela njengombana enzile nakuPowula nabanye. (Funda 1 Thimothi 1:12-14.)  Soke nje sinikelwe ilungelo lokutjhumayela iindaba ezimnandi. (Mat. 24:14; 28:19, 20) Abanye banesikhathi esinengi sokutjhumayela. Kanti-ke abanye abazalwana abavuthiweko babadala neenceku ezikhonzako ebandleni. Nanyana kunjalo, iinhlobo zakho ezingasiboFakazi zingathoma zinghonghoyile ngomsebenzi owenzako lo namkha zikuhlazise ngebanga lokuzidela kwakho. (Mat. 10:34-37) Nengabe ziyaphumelela ekukuqedeni amandla, nawe ungathoma uzibuze bona kghani vele engikwenzakokhu kuqakatheke kangangokuthi kufuze ngirage nakho ngaphezu kweentjhijilwezi. Nengabe lokho kuyenzeka nakuwe, ikholo lingakusiza njani bona ukghone ukukghodlhelela?

13. UJehova usihlomisa njani malungana nomsebenzi asinikele wona?

13 Ikholo alikwenze ubawe uJehova akusekele. Mthululele isifuba ngakho koke okukutshwenyako. Ngaphezu kwakho koke, nguJehova okuthumileko, yeke uzokusiza uphumelele, njengombana enza njalo nakuMosi. Nasi isiqinisekiso sokuthoma esivela kuJehova siza kuwe: “Ngiyakuqinisa bengiyakusiza, ngikugugudlhele ngesidla sami sokuphumelela.” (Isa. 41:10) Kwesibili, ukukhumbuza nangokuthi iinthembiso zakhe zithembekile nakathi: “Engikukhulumileko ngizakufeza; iye engikutlamileko ngizakwenza.” (Isa. 46:11) Kwesithathu, uJehova ukuhlomisa ‘ngamandla’ angaphezu kwalawo onawo wokwenza umsebenzakhe. (2 Kor. 4:7) Bese kwesine, akusize ukghodlhelelele isabelo akunikele sona, uBabethu onethando lo ukunikele nabazalwana ababakhulekeli beqiniso abarhagele iphaseli loke nje, ‘abakhuthazanako, bakhane.’ (1 Thes. 5:11) Njengombana uJehova akuhlomisela bona wenze umsebenzakhe lo, uzomthemba khulu njengombana wenza umsebenzi onothe ngaphezu kwananyana yini enye ephasini.

“GADE AQALE UMVUZO OZAKO NGAPHAMBILI”

14. Kubayini uMosi bekaqiniseka kangaka ngokuthi uzokubusiswa?

14 UMosi “gade aqale umvuzo ozako ngaphambili.” (Heb. 11:26) Wenza ukuthi lokho akwaziko ngengomuso kumenze umuntu anguye. Njengo-Abrahamu, uMosi naye bekakholelwa ekutheni uJehova angabavusa abahlongakeleko. (Luk. 20:37, 38; Heb. 11:17-19) Ukuhlala alulukela iimbusiso zesikhathi esizako kwamenza wangayiqala njengelilize iminyaka ema-40 yokubaleka nema-40 yokuhlala emmangweni. Nanyana bekangayazi yoke imininingwana yokuzokwenzeka malungana neenthembiso zakaZimu,  ikholo lakhe lamsiza wabona umvuzo wezinto ezingakenzeki.

15, 16. (a) Kubayini kufuze iingqondo zethu zidzimelele emvuzweni. (b) Ngiziphi izinto oziqale ngabovu ephasini elitjha?

15 Wena uyawuqala na “umvuzo ozako” ngaphambi kwakho? Nathi siyafana noMosi ngoba asiyazi yoke imininingwana yeenthembiso zakaZimu. Ngokwesibonelo, asazi bona ‘isikhathi’ sesizi elikhulu “sizokufika nini.” (Mar. 13:32, 33) Kodwana sazi ngconywana ngePharadeyisi elizakweli kunalokho uMosi ebekakwazi. Ngitjho nangaphandle kwayo yoke imininingwana enjalo, sineenthembiso ezinengi esingahlala sizilinde ngabovu, njengokuyokuphila emBusweni kaZimu. Nasingaba nesithombengqondo esinjalo, lokho kungasisiza siwufune qangi umBuswakhe. Sikutjho ngaliphi-ke lokho? Khewucabange nganaku: Ungawuthenga na umuzi ongazi kangako ngeendaba zawo? Phela lokho kufana nokukhwela emthini odliwe mumuhlwa! Kuyatjho-ke nokuthi angekhe savele sabeka amaphilo wethu entweni elilize. Ukukholwa kufuze kusenze sizibone sesiphila ephasini elitjha lakaZimu.

Awazi bona kuzabe kumnandi kangangani ukucoca neenceku zakaZimu ezinjengoMosi! (Qala isigaba 16)

16 Ukwenzela bona uhlale usikhumbula isithombengqondweso somBuso kaZimu, hlala uqale “umvuzo ozako” wokuphila kwakho ePharadeyisi. Ungazindla ngezinto ezinjengokuthi sizabe sikhuluma yiphi nasebavusiwe abalingiswa beBhayibhelini. Ungacabanga nangokuthi ngizobaphendula ngithini nabangibuza ngokuphila kwami kwangemihla yokuphela. Awazi ukuthi kuzabe kumnandi kangangani ukubona abokhokho bakho boke njalo, ubafundise nangalokho uZimu abenzele khona! Cabanga ngethabo ozokuba nalo newubukele iinlwana zidlala endaweni ethulileko leyo. Cabanga nangendlela ozozizwa ngayo newutjhidelana noJehova njengombana uthuthukela ekubeni mumuntu opheleleko.

17. Isithombengqondo esikhanyako ngengomuso singasisiza njani?

17 Nesingaba nesithombengqondo esikhanyako ngengomuso, kuzosenza sihlale siyibambile indlela le, sithabe, senze nenqunto ezisekelwe kilo. UPowula wathi nakatlolela amaKrestu akhethelwe ukuya ezulwini: “Kodwana nasinethemba ngalokho esingakuboni, sikulindela ngokunyamezela.” (Rom. 8:25) Isilulekwesi sisebenza nakiwo woke amaKrestu azokuphila isiphelani ephasini. Ngitjho nanyana singakawutholi umvuzo, ikholo lethu liqine kangangokuthi sikulinde ngabovu ukuzaliseka kwesithembiso. NjengoMosi asizitjeli bona isikhathi esisebenzele ngaso uJehova sililize. Kunalokho, siyaqiniseka bona “okubonwako kungekwesikhatjhana kodwana okungabonwako kungekwanini nanini.”—Funda 2 Korinte 4:16-18.

18, 19. (a) Kubayini kufuze sizikhandle nesifuna ukuhlala sinokukholwa okudzimeleko? (b) Sizokucoca ngani esihlokweni esilandelako?

18 Ukukholwa kusenza ‘siqiniseke ngalokho esingakuboniko.’ (Heb. 11:1) Umuntu othanda izinto zephasi akanamsebenzi nokuqakatheka kokusebenzela uJehova. Emntwini onjalo, iinthembiso zakaZimu “zibudlhadlha kuye.” (1 Kor. 2:14) Kithi-ke, izinto ezingakabonwa njengokuphila isiphelani, nevuko ngizo-ke esizilindeleko. Njengabafundisi befilosofi beenkhathi zakaPowula ebebamtshima bambiza “ngomafundana,” inengi labantu namhlanjesi lithatha izinto esizifundisako njengombhedo wakombhedo.—IzE. 17:18NW.

19 Njengombana siphakathi kwabantu abangakholwako nje, kufuze sirorobhe, sikulwele ukukholwa kwethu. Thandaza kuJehova bona “ukukholwa kwakho kungabhalelwa.” (Luk. 22:32) Hlala utjheje imiphumela yesono, ukubone ukuqakatheka kokusebenzela uJehova nethemba lakho lokuphila isiphelani. Lokho ngikho okwenza uMosi wakwazi ukubona ngale kwezinto ebekazibona. Esihlokweni esilandelako sizokufunda ngokuthi yini eyenza uMosi kwaba ngasuthi uyambona “ongabonwako.”—Heb. 11:27.

^ isig. 10 Ngokuphathelene namezwi kaZimu aku-Eksodusi 3:14, omunye usiyazi weBhayibheli wathi: “Akukho okungamkhandela bona enze intando yakhe . . . Ibizweli [elithi Jehova] beliyisika ka-Israyeli, indlu yesiphelani yamathemba nenduduzo yakhe.”