Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Bewazi?

Bewazi?

Emihleni yokutlolwa kweBhayibheli, bekutjho ukuthini lokha umuntu nakarathula izambatho zakhe?

IBHAYIBHELI likhuluma ngezenzakalo ezimbalwa lapho abantu egade barathula khona izambatho zabo. Isenzo esinjalo singabarara abantu banamhlanjesi, kodwana emajudeni lokho bekuveza amazizo wokutshwenyeka emoyeni, ukudana, namatlhuwo.

Ngokwesibonelo, uRubeni “warathula izambatho zakhe” ngesikhathi alemuka bona amano wakhe wokusindisa umfowabo uJosefa akhenge aphumelele ngombana uJosefa besekathengiswe njengekhoboka. Uyise uJakopo naye “warathula izambatho zakhe” nakezwa bona indodanakhe uJosefa igondelwe sibanda somango. (Gen. 37:18-35) UJobho “warathula izambatho zakhe” nakezwa bona abantwabakhe bahlongakele boke. (Job. 1:18-20) Nesithunywa naso sakhamba ‘izambatho zaso zitlebhukile,’ saya kumphristi omkhulu u-Eli samtjela bona ama-Israyeli abhalelwe epini, amadodana ka-Eli amabili ahlongakele, nokuthi umfaji wesivumelwano uthunjiwe. (1 Sam. 4:12-17) Ngesikhathi uJosiya afundelwa amezwi womthetho, wayilemuka imitjhapho yabantu bakhe, ‘watlebhula izambatho zakhe.’—2 Kho. 22:8-13.

Ngesikhathi kugwetjwa uJesu, uKhayafasi umphristi omkhulu “watlebhula izambatho zakhe” nakezwa bona isigwebesi sinjengokunyefula uZimu. (Mat. 26:59-66) Isiko elingokwekolo laborabi lithi woke umuntu ebekezwa kunyefulwa ibizo lakaZimu bekufuze arathule izambatho zakhe. Kodwana, isiko laborabi eleza ngemva kokurhayilwa kweJerusalema laveza ukuthi “umuntu ozwa ngokunyefulwa kwebizo lakaZimu esikhathini sanamhlanjesi akusatlhogeki atlebhule izambatho zakhe, ngombana izambatho ezinjalo sezizokuqalwa njengamaratha.”

Kanti-ke kuZimu bekungatjho litho ukuthi umuntu urathule izembatho zakhe nengabe umuntu loyo akasi sesizini lamambala. Ngikho uJehova atjela abantu bona ‘badabule iinhliziyo zabo’ bese babuyela kuye, kunokuthi barathule izambatho zabo.—Juw. 2:13.