Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Kufuze Simphendule “Njani . . . Umuntu”?

Kufuze Simphendule “Njani . . . Umuntu”?

“Ikulumo yenu ayibe nomusa njalo, . . . ukuze nazi bona niphendule njani woke umuntu.”—KOL. 4:6.

1, 2. (a) Khewusitjele ukuthi abanye bayibuza njani imibuzo ecacululako. (Qala isithombe esisekuthomeni.) (b) Kubayini kufuze singathuswa ziindaba ezingabonakala kwanga ziyararaniselana?

EMINYAKENI embalwa egadungileko, omunye udade omKrestu bekacoca ngeBhayibheli nobabakwakhe ongasilikholwa. Ubaba lo khewasonda kwelinye lamasondo wekolo yamala. Nabasacoca njalo, ubaba lo watjela umkakhe ukuthi yena ukholelwa kuZiqu-ntathu. Umma lo ngathi wabona ukuthi ubabakwakhe akayilemuki kuhle into ayikholelwako le, yeke wambuza wathi: “Ufuna ukungitjela bona ukholelwa ekutheni uZimu nguZimu, uJesu nguZimu, nokuthi umoya ocwengileko nguZimu; jikijiki aboZimu abasibathathu, munye kwaphela uZimu?” Ubaba lo wezwa ukuthi naseyinjalo iyamraranisela, wathi: “Bengingakayikholwa njalo nokho.” Kwathi ngemva kwalokho, bathoma ukucoca ngokuthi kuhlekuhle uZimu ngubani.

2 Lokho kuveza indlela esingayibuza ngayo ngobuthakgha imibuzo. Kuveza nokuqakatheka kokuthi akutlhogeki size sithuswe ziindaba ezibonakala zirarene njengeyakaZiqu-ntathu, isirhogo, neyokuba khona koMdali. Nasimthembako uJehova, sibambelele neemfundisweni zakhe, singakghona ukubaphendula abantu, bebaneliseke neenhliziyweni zabo. (Kol. 4:6) Nje-ke akhesihlahlube yokuthi abanye abatjhumayeli bazidemba bunjani iindaba ezinjalo. Sizokucoca ngendlela (1) yokubuza imibuzo ecaculula umuntu, (2) indlela yokubonisana nabo ngemitlolo ngendaba edenjwako leyo, (3) nokusebenzisa imifanekiso ezositjhingisa ephuzwini.

BUZA IMIBUZO EZOBACACULULA ABANTU OKHULUMA NABO

3, 4. Kuqakatheke ngani ukubuza imibuzo esisiza sibone lokho okukholelwa mumuntu? Khewuze nesibonelo.

3 Imibuzo ngiyo esenza sibone ukuthi umuntu ujamephi kilokho akukholwako. Kuqakatheke ngani-ke lokho? IzAga 18:13 zithi: “Ophendula angakezwa, kubudlhadlha nehlazo kuye.” Yeke, ngaphambi kobana sidumele ependulweni yeBhayibheli, sisuke senza kuhle nasilinga ukwazi ukuthi umuntu esikhuluma naye lo ukholelwaphi. Phela nasingavele sigijimele esiphethweni ngaphandle kokuzwa ukuthi ujamephi, lokho kungafana nokumfunza ukudla angakudliko!—1 Kor. 9:26.

4 Akhesithi sikhuluma nomuntu ngendaba yesirhogo. Phela akusibo boke abantu abakholelwa ekutheni isirhogo yindawo evutha amalangabi womlilo. Ngakwelinye ihlangothi, abanye bakholelwa bona simane sibujamo obusiqabo phakathi komuntu noZimu. Yeke, singayibeka sithi: “Njengombana abantu banemibono ehlukahlukeneko nje ngendaba yesirhogo, ngibawa ukuzwa kuwe bona uthini?” Ngemva kokuzwa ukuthi umuntu loyo ujamephi, uzokukghona ukumsiza azwisise okutjhiwo yiBhayibheli ngendaba leyo.

5. Imibuzo ingasisiza njani silemuke ukuthi umuntu ukukholelwa ngaliphi ibanga lokho akukholelwako?

5 Imibuzo ecatjangelwe kuhle ingasisiza silemuke nokuthi kubayini umuntu loyo akholelwa lokho akukholelwako. Ngokwesibonelo, kuthiwani nange umuntu esihlangana naye ekonzweni yokutjhumayela athi akakholelwa kuZimu? Kungaba lula ukuphetha ngokuthi umuntu loyo uthonywe mibono yabanye abantu, njengendaba yokuzitjhugulukela kwemvelo. (Rhu. 10:4) Kodwana abanye abantu abasakholelwa kuZimu ngebanga lokuthi seside isikhathi basolo badosa emhlweni. Kungaba budisi-ke ngabanjalo ukuthi bakholelwe ekutheni ukhona uMbumbi onethando. Yeke, nengabe umuntu uyabilayela bonyana uZimu ukhona, singambuza sithi, “Kutjho ukuthi vele bewusolo uzizwa njalo na?” Nengabe uyala, singambuza mhlamunye ukuthi kubangelwa yini-ke bona abilayele ngokubakhona kwakaZimu. Azokutjho ngikho okungasisiza silemuke indlela esingamsiza ngayo bona akholelwe kuZimu.—Funda izAga 20:5.

6. Kufuze senzeni ngemva kokubuza umbuzo?

6 Ngemva kokubuza, kufuze silalelisise umuntu nakaphendulako, siyamukele nendlela azizwa ngayo. Nasi isibonelo, omunye angasitjela ukuthi kunesehlakalo esambangela bona abilayele ukuthi ukhona uMdali onethando. Ngaphambi kokumvezela ukuthi uZimu ukhona, sizabe senza kuhle ngokuzwelana naye, simtjele nokobana kuhle vele ukuzibuza ukuthi kubayini sitlhaga kangaka. (Rhab. 1:2, 3) Isineke esinjalo singamenza afune ukwazi ngokunabileko. *

MTJENGISE NOKUTHI IMITLOLO ITHINI

Khuyini okuqakathekileko ekonzwenethu yokutjhumayela? (Qala isigaba 7)

7. Ukuphumelela kwethu emsebenzini wokutjhumayela kudzimelele kuphi?

7 Nje akhesidembe yokuthi ubonisana njani nomuntu ngemiTlolo. IBhayibheli yithulusi eliyihloko emsebenzinethu wokutjhumayela, ngombana lisihlomisela “ukwenza yoke imisebenzi emihle.” (2 Thim. 3:16, 17) Ukuphumelela kwethu emsebenzini wokutjhumayela, akuyi ngokuthi sifunde imitlolo emingakhi, kodwana kuya ngokuthi siyikhulumela besiyihlathulule njani imitlolo esiyifundileko. (Funda izEnzo 17:2, 3.) Khewucabangele iimbonelo ezintathwezi ezilandelako.

8, 9. (a) Ngiyiphi enye yeendlela esingabonisana ngayo nomuntu othi uJesu ulingana noZimu? (b) Ngikuphi okhunye okubone kuphumelela endabeni le?

8 Isibonelo sokuthoma: Ekonzweni yokutjhumayela singahlangana nomuntu okholelwa bona uJesu noZimu bayalingana. Siphendla miphi-ke imitlolo nakunjalo? Singafunda nomuntu loyo uJwanisi 6:38, la uJesu athi khona: “Ngivela ezulwini, ingasi bona ngenze intando yami kodwana kobana ngenze intando yaloyo ongithumileko.” Ngemva kokuyifunda singambuza sithi: “Nengabe uJesu nguZimu, ngubani-ke othunyiweko lapho? Kghani akusi kukuthi othume uJesu Lo mkhulu kunaye? Ekhabolakhona, vele isithunywa sincani kunaloyo osithumako.”

9 Siseselapho, singafunda uFilipi 2:9, la umpostoli uPowula ahlathulula lokho okwenziwa nguZimu ngemva kokuhlongakala kwakaJesu nokuvuswa kwakhe. Iveselo lithi: “Ngalokho uZimu wamphakamisa wamnikela ibizo elingaphezu kwamabizo woke.” Nasesimsiza ngomtlolo lo umuntu loyo sizombuza ukuthi: “Nengabe uJesu bekalingana noZimu ngaphambi kobana ahlongakale, bese kwathi ekuvusweni kwakhe waphakanyiswa, lokho akutjho na bona uJesu mncani kunoZimu? Manje-ke kungenzeka njani bona kube nomuntu ongaphezu kwakaZimu?” Umuntu loyo nekalihloniphako iliZwi lakaZimu, athembekile nehliziywenakhe, ukubonisana kwenokho kungamenza afune ilwazi elinabileko ngendaba leyo.—IzE. 17:11.

10. (a) Singabonisana njani nomuntu okholelwa esirhogweni? (b) Ngiyiphi-ke indlela wena oyibone iphumelela nawukhuluma nomuntu ngesirhogo?

10 Isibonelo sesibili: Nangu umuntu ophila ngesondo kodwana batjho akayizwa kuhle yokuthi abantu abakhohlakeleko angekhe batjhiswe esirhogweni sesiphelani. Nakunjalo ungakghona ukubona ukuthi akutjhokokho ukususela ekutheni ukhanuka ngathana abantu abakhohlakelekwabo bangayibhadelela imisebenzabo esilapheleko. Sizomphendula njani-ke umuntu onjalo? Singathoma ngokumqinisekisa bona abakhohlakeleko bazokujeziswa. (2 Thes. 1:9) Bese simbawa afunde uGenesisi 2:16, 17, oveza ukuthi imbadelo yesono kukufa. Singabe besimhlathululele nokuthi unobangela wazo zoke izoni ezikhona namhlanjesi, ngu-Adamu ngokona kwakhe. (Rom. 5:12) Kodwana uZimu akunalapho akhuluma khona ngokujeziswa esirhogweni somlilo. Bese sesiyambuza-ke, “Nengabe u-Adamu no-Eva bebasengozini yokutjhiswa phakade, bekuzabe kusisenzo sobulungiswa na ngoZimu ukubafihlela indaba enjalo?” Singamfundela noGenesisi 3:19, la kukhulunywa khona ngesigwebo sesono ingasi isirhogo. U-Adamu watjelwa ngeyokubuyela ehlabathini, yokutjhiswa yona akayazi. Bese siyabuza-ke, “UZimu bekazabe enza kuhle na ngokutjela u-Adamu ngendaba yokuya ehlabathini, amfihlele yokutjhiswa esirhogweni?” Nengabe umuntu loyo ingqondwakhe ibukhali, imibuzo enjengaleyo ingamenza acabangisise ngokuzikileko ngendaba le.

11. (a) Ngiyiphi enye yeendlela esingabonisana ngayo nomuntu okholelwa ekutheni abalungileko nabafako baya ezulwini? (b) Ngikuphi-ke wena okubone kuphumelela endabeni yokuya ezulwini?

11 Isibonelo sesithathu: Nako sihlangana nomuntu okholelwa ukuthi boke abalungileko baya ezulwini. Ikolelo enjalo ivame ukutjharaganisa indlela umuntu aliqala ngayo iBhayibheli. Akhesithi mhlamunye benizokucoca naye ngesAmbulo 21:4. (Sifunde.) Phela omunye angazitjela ukuthi iimbusiso ezisevesineli zenzeka ezulwini. Akhesimphandlulule-ke! Kunokuthi sivule neminye imitlolo yokusifakazela, singavele sisebenzise wona lo esiwufundileko. Umtlolo lo uthi, “ukufa angekhe kusaba khona.” Singambuza-ke bona uyavuma na kuthi nakuthiwa into angekhe isaba khona, kutjho ukuthi into enjalo yakhe yaba khona ngaphambili? Nasekunjalo angekhe abaleke namatomu, uzokuvuma. Ungabe bewumbuze nokuthi ezulwini kwakhe kwaba nomngwabo na? Kanti abantu abahlongakalako ngebephasini namkha ngebezulwini? Yeke, kuyatjho ukuthi isAmbulo 21:4 sikhuluma ngeembusiso ezizokwenzeka la ephasini.—Rhu. 37:29.

SEBENZISA IMIFANEKISO EZONITJHINGISA EPHUZWINI

12. UJesu bekayisebenziselani imifanekiso?

12 UJesu akhange asebenzise imibuzo kwaphela ekonzwenakhe yokutjhumayela, kodwana wasebenzisa nemifanekiso. (Funda uMatewu 13:34, 35.) Imifanekiswakhe beyenza abamlaleleko baveze iinhloso zabo. (Mat. 13:10-15) Imifanekiso beyiyihlobisa nendlela kaJesu yokufundisa, iyenze ikhulumbuleke lula. Singayisebenzisa njani-ke thina imifanekiso nasifundisako?

13. Singayifanekisa njani indaba yokuthi uZimu mkhulu kunoJesu?

13 Kuhle ukusebenzisa imifanekiso ebulula. Ngokwesibonelo, nawuhlathulula bona uZimu mkhulu kunoJesu, ungayizama nganasi indlela: UZimu noJesu nabangayibeka njengomndeni indaba yokuthi bahlobana njani, uZimu uzokuthi uJesu yiNdodana, uJesu athi uZimu nguYise. (Luk. 3:21, 22; Jwa. 14:28) Ngemva kwalokho-ke singambuza umninimuzi sithi: “Akhesithi ufuna ukungitjela ukuthi abantu ababili bayalingana, bewungasebenzisa muphi umfanekiso womndeni bona ungitlhadlhule ephuzwineli?” Omunye angasebenzisa abantwana bomuntu namkha amawele. Nakunjalo, singavumelana naye ukuthi vele lokho kungokwemvelo. Bese siyambuza-ke ukuthi: “Nengabe mina nawe sikghona ukwenza umfanekiso onjalo, uJesu—uMfundisi omkhulu—bekangabhalelwa na kukwenza umehluko okhona phakathi kwakhe noYise? UJesu wathi uZimu nguYise, waveza nokuthi uZimu mdala begodu unegunya elingaphezu kwelakhe.”

14. Ngimuphi umfanekiso otjengisa bona ayizwakali indaba yokuthi uZimu angavumela uSathana avuthise ngabantu esirhogweni?

14 Nasi esinye isibonelo. Abanye bakholelwa ukuthi esirhogweni “kubusa” uSathana. Umfanekiso ungamsiza umuntu abone bonyana ilumela kangangani indaba yokuthi uZimu uvumela uSathana atlhorise abantu esirhogweni. Naku esingakutjho: “Umntwanakho nakangathoma ukuba lihlongandlebe, enze nezinto ezinengi ezingakalungi, ungenzanjani?” Umuntu loyo angakutjela ukuthi umntwana uyakhalinywa. Angalinga nokumbuyisela endleleni efaneleko. (IzA. 22:15) Nasekunjalo-ke simbuze ukuthi, bekangazizwa njani umntwanakhe loyo nakangabhalela nemizamo yakhe yokumsiza. Abanengi bangakutjela ukuthi umntwana onjalo ufanelwe sijeziso. Bese siyabuza: “Ungenzani nawungalemuka bona kunogala okhohlakeleko ebekasolo ahlohlozela umntwanakho lo ngezinto ezengakalungi?” Umzali womntwana loyo angakwata avuthe amalangabi ngelaka, bese nasekunjalo-ke nithatha umfanekiso loyo nikhamba nawo ephuzwini, njengombana umbuza ukuthi, “Ungasivumela na isikhohlakaleso esikhiphe umntwanakho endleleni bona kube ngiso esikujezisela yena?” Angekhe avume. Ngebangelo-ke kuyatjho ukuthi uZimu angekhe avumela uSathana asuhle abantu abangakalungi, ekubeni nguye ugala obakhiphe esiporweni!

UNGAZINYAZI

15, 16. (a) Kubayini kungakafaneli sicabange bona woke umuntu esimtjhumayezako uzowamukela umlayezo womBuso? (b) Kghani kufuze sibe namakghono akhethekileko na, nesizakuba bafundisi abaphumelelako? Hlathulula. (Qala nebhoksi elithi “ Okungasisiza Siphendule.”)

15 Siyazi ukuthi akusibo boke abantu abangawamukela umlayezo womBuso esiwutjhumayelako. (Mat. 10:11-14) Lokhu kunjalo ngitjho nanyana sekuthiwa sisebenzise ubuthakgha bethu, sabonisana nabantu, sababuza imibuzo emihle, besabenzela nemifanekiso emihle. Sizabe sirarwa yini vele, ngombana nakuJesu bambalwa khulu abamlalela—cabanga nje, uMfundisi omkhulu kunabo boke ephasini!—Jwa. 6:66; 7:45-48.

16 Ngakwelinye ihlangothi, singaphumelela ekonzwenethu yokutjhumayela nanyana sekuthiwa sibabantu abanganamakghono. (Funda izEnzo 4:13.) IliZwi lakaZimu lisinikela ibanga elizwakalako lokukholelwa ekutheni “boke labo abakhethe ukuphila okungapheliko” bazozamukela iindaba ezimnandi. (IzE. 13:48) Yeke, akukafaneli sizinyaze, ngitjho nalabo esifuna ukubatjela umlayezo womBuso imbala. Kwanga singazinikela ekutheni uJehova asibandule, khona sizozihlomisa thina nalabo abasilalelako. (1 Thim. 4:16) UJehova angasisiza sibone ukuthi ‘singamphendula njani omunye umuntu.’ Okhunye-ke esizokubona ukuthi singaphumelela bunjani kikho, ngilokho okwaziwa ngomThetho weGolide okuzokucocwa ngakho ngokuzako.

^ isig. 6 Qala isihloko esithi, “Kungenzeka Yini Ukuba Nokholo KuMdali?” esiThaleni saka-Octoba 1, 2009.