Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

‘Ukudla Kwami Kukwenza Intando KaZimu’

‘Ukudla Kwami Kukwenza Intando KaZimu’

Khuyini okukuthabisako? Inga-kghani mumuntu otjhade naye, bangani, namkha kukhulisa abantwana? Kghani akukuthabisi na ukudla nabangani bakho? Njengomkhulekeli kaJehova akukuletheli ithabo nomvuzo na ukufunda iliZwi lakaZimu, ukwenza intando yakhe nokutjhumayela iindaba ezimnandi?

Engomeni edumisa umbumbi wezinto zoke, ikosi uDavida yathi: “Ngiyathanda ukwenza intandwakho, Zimami nomthethwakho ungaphakathi kwami.” (Rhu. 40:9, [40:8, NW]) Nanyana aqalana nobudisi epilweni, uDavida bekakuthabela kwamambala ukwenza intando kaZimu. Kanti-ke akusinguDavida kwaphela ebekakuthanda ukwenza intando kaZimu.

Nakasebenzisa amezwi akuRhubo 40:9 awaqalisela kuMesiya namkha uKrestu, umpostoli uPowula wathi: “Ngesizathweso uKrestu nakafika ephasinapha wathi: ‘“Imihlabelo neminikelo yeenthoro awuyithokozeli; iye, imihlabelo yokutjhiswa neyehlambululo awuyibizi.” Nje-ke ngithe ‘“Qala, ngizile njengombana ngitlolelwe njalo emsongweni. Ngiyathanda ukwenza intandwakho Zimami.”’”—Heb. 10:5-7.

Nekasephasini, uJesu bekakuthabela ukubukela izinto ezidaliweko, ukuba nabangani, nokobana adle nabo. (Mat. 6:26-29; Jwa. 2:1, 2; 12:1, 2) Kodwana, kuhlekuhle ithabo lakhe elikhulu belilethwa kukwenza intando kaZimu. Wabe wathi “ukudla kwami kukwenza intando yongithumileko nokuqeda umsebenzakhe.” (Jwa. 4:34; 6:38) Abafundi bakaJesu, bathola ifihlo yokuba nethabo lamambala kuMfundisabo omkhulu, begodu ithabelo labafaka umfutho wokutjhumayela iindaba ezimnandi kwabanye.—Luk. 10:1, 8, 9, 17.

‘KHAMBANI NENZE ABAFUNDI’

UJesu watjela abafundi bakhe wathi: “Ngalokho . . . khambani niye ebantwini boke nanyana kukuphi, nibenze abafundi, babhabhadiseni ebizweni lakaBaba neNdodana nomoya ocwengileko, nibafundise ukwenza koke enginiyale ngakho. Ngambala nginani njalo bekube sekupheleni kwesikhathi.” (Mat. 28:19, 20) Yeke ukwenza umyalo lo kutjho ukutjhumayeza abantu nanyana kukuphi lapho singabathola khona, sibuyele nakilabo abakufuna kwamambala ukufunda iBhayibheli, sifunde nabo ngeliZwi lakaZimu. Ukwenza umsebenzi lo kungasinikela ithabo elikhulu tle!

Ithando lisinikela umfutho wokuragela phambili sitjhumayela nanyana siqalene neentjhijilo

Ukuthi abantu iindaba ezimnandi esiziphetheko ziyabakara namkha azibakari, thina kwethu kukobana sithabe nasitjhumayelako. Kubayini sitjhumayela iindaba ezimnandi nanyana abantu bangasilaleli? Kungombana ukutjhumayela nokwenza abafundi kusinikela ithuba lokutjengisa ithando lethu ngoZimu kunye nabomakhelwana bethu. (Hez. 3:17-21; 1 Thim. 4:16) Akhesiqale amaphuzu asize abanye abanakwethu bona baqinise namkha bavuselele itjisakalwabo ngokutjhumayela emasimini anobudisi obunengi.

SEBENZISA WOKE AMATHUBA

Nasisebenzisa imibuzo efaneleko esimini sithola imiphumela emihle. Ekuseni ngelinye ilanga, u-Amalia wabona indoda ephageni izifundela iguranda. Watjhidela kiyo wayibuza bona zithini ezimnandi zanamhlanjesi. Indoda leyo yathi bekube nje, awa ayikazitholi iindaba ezimnandi, u-Amalia wathi, “Ngikulethele iindaba ezimnandi zomBuso kaZimu.” Amezwi lawo avusa ikareko endodeni le, beyavuma nokufunda iBhayibheli. Ngokwenza njalo, u-Amalia wakghona ukuthoma iimfundo zeBhayibheli ezintathu ephageni leyo.

UJanice naye wenza indawo yomsebenzakhe kwaba yisimu atjhumayela kiyo. Unogada naloyo asebenza naye bakarwa ngenye indaba eyavela kumagazini wesiThala, yeke uJanice wathi uzobalethela abomagazini ngamalanga. Wenza okufanako nakomunye umuntu asebenza naye obegade akarwa ziinhloko ezinengi okucocwa ngazo kubomagazini isiThala ne-Phaphama! Lokhu godu kwenza bona esinye isisebenzi naso sifune abomagazini. UJanice uthi: “uJehova ungibusisile!” Besekanabantu abali-11 abakhambisela abomagazini qobe.

UNGANGHALI

Umbonisi okhambako wathi akukafuzi siphethe ingcocwethu nomninimuzi ngokuthi sizokubuya godu ngelinye ilanga. Wathi kufuze bambuze umuntu lo: “Ungathabela ngikubonise ukuthi sisiraga njani isifundo seBhayibheli?” namkha sibuze bona, “Ngiliphi ilanga ne awara ongathabela ukobana ngibuye ngalo sizokuraga nengcowethu?” Umbonisi okhambako lo wathi abanakwethu nabodadewethu bakwelinye ibandla ebekalikhambele bathomisa iimfundo zeBhayibheli ezima-44 evekeni yinye.

Kuhle sibuyele ngokurhabako ebantwini ngitjho nanyana sekumalangana sicoce nabo, ngani ngoba nasenza njalo sisuke sitjengisa kuthi sinekareko yokusiza abanetjisakalo yokufunda iBhayibheli bona balizwisise. Nekabuzwa ukuthi yini emenze wavuma ukufunda iBhayibheli naboFakazi bakaJehova, omunye umma uthi, “Ngathoma ukufunda ngoba bangitjengisa ithando nekareko yamambala.”

Mhlamunye ungambuza umninimuzi uthi, “Ungathabela nangingakutjengisa bona sisiraga njani isifundo seBhayibheli?”

Kuthe ngemva kokuya esiKolo samaPhayona, uMadaí besele afunda iBhayibheli nabantu abali-15 bewaphungulela nabanye abarhuweleli abantu abahlanu bona bafunde nabo. Kanti-ke abalikhomba afunda nabo iBhayibheli baya qobe esifundweni. Kghani usizwe yini uMadaí lo bona athome izifundo zeBhayibheli ezinengi kangaka? Isikolo samaphayonesi samenza walemuka bona kuqakatheke kangangani ukubuyela ebantwini esibathole banetjisakalo. Omunye osize abanengi bona bafunde amaqiniso eBhayibheli uthi: “Ngifunde ukuthi ukubekezela kuqakatheke khulu nasifuna ukwenza amabuyelo ngokuphumelelako kunye nokusiza abantu abanekareko yokwazi uJehova.”

Ukubuyela ngokurhabako ebantwini kutjengisa bona sinaso isikhathi salabo abazimisele ukwazi iBhayibheli

Kutlhoga umzamo omkhulu tle ukubuyela ebantwini nokufunda nabo iBhayibheli. Nanyana kunjalo, imiphumela emihle esiyitholako, iyidlula kude khulu imizamo esiyenzile. Yeke ngokuzidela emsebenzini wokutjhumayela, singasiza abanengi bona “bafikelele elwazini leqiniso,” okuyinto engabasindisa. (1 Tim. 2:3, 4) Kithi lokhu kutjho ithabo elikhulu engeze salilinganisa nananyana yini enye.