Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Lalela Ilizwi LakaJehova Koke La Ukhona

Lalela Ilizwi LakaJehova Koke La Ukhona

“Iindlebe zenu zizakuzwa ilizwi ngemva kwenu lisithi: “Nasi indlela: Khambani kiyo.”—ISA. 30:21.

1, 2. UJehova ukhuluma njani neenceku zakhe?

KIWO WOKE umlando otlolwe eBhayibhelini, abantu bebafumana isinqophiso esivela kuJehova ngeendlela ezihlukahlukeneko. Kwabanye, uZimu bekasebenzisa iingilozi, imibono namkha amabhudango, bonyana abahlathululele lokho ebekuzokwenzeka esikhathini esizako. UJehova wabanikela nezabelo ezithileko. (Num. 7:89; Hez. 1:1; Dan. 2:19) Abanye bebafumana isinqophiso ebantwini uJehova egade abasebenzisa bona babe bakhulumeli bakhe abakhonza ehlanganwenakhe yephasini. Begodu boke egade balandela iinluleko zakhe bebathabela isibusiso salokho, kungakhathaliseki bona balifumana njani ilizwi lakaJehova.

2 Namhlanjesi, uJehova unqophisa abantu bakhe ngeBhayibheli, umoya ocwengileko, nebandla. (IzE. 9:31; 15:28; 2 Thim. 3:16, 17) Isinqophiso esisifumanako esivela kuZimu siyakhanya ngendlela yokobana ‘iindlebe zethu zizwa ilizwi elingemva kwethu lisithi: “Nasi indlela. Khambani kiyo.”’ (Isa. 30:21) Eqinisweni, noJesu bekadlulisela ilizwi lakaJehova njengombana anqophisa ibandla ‘ngenceku ethembekileko nehlakaniphileko.’ (Mat. 24:45) Isinqophiswesi nelayelo lakaZimu kufuze sikuthathe njengento eqakathekileko, ngombana ukuphila okungapheliko kudzimelele endleleni esilalela ngayo.—Heb. 5:9.

3. Khuyini engathikazisa indlela esisabela ngayo esinqophisweni sakaJehova? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

3 USathana uDeveli uzimisele ukuvimba isinqophiso esisindisa ukuphila esivela kuJehova. Ngaphezu kwalokho, ‘ihliziywethu emkhohlisi’ ingathikazisa indlela esisabela ngayo eenqophisweni zakaJehova.  (Jor. 17:9) Ngalokho, akhe sicoce ngendlela yokugegeda iintjhijilo ezingenza singakghoni ukulalela ilizwi lakaZimu. Sidembe nangendlela ukukhuluma kwethu noJehova okungavikela ngayo ubungani bethu naye, kungakhathaliseki ukuthi ubujamo bethu bunjani.

UKUHLULA AMANO KASATHANA

4. USathana ulinga njani ukukhohlisa ukucabanga kwabantu?

4 USathana ulinga ukukhohlisa abantu ngokufaka eengqondweni zabo imininingwana emamala begodu neemfundiso zokukhohlisa. (Funda 1 Jwanisi 5:19.) Ngaphezu kweencwadi ezigadangisiweko, iphasi loke—okuhlanganisa neendawo ezikude khulu zephasi—lifiphazwe zizinto ezifumaneka emrhatjhweni, kumabonakude, naku-Inthanethi. Nanyana iimthombo le inezinto ezikarisako, kanengi ithuthukisa ukuziphatha nemithetho engavumelani neenkambisolawulo zakaJehova. (Jor. 2:13) Ngokwesibonelo, imithombo yeendaba neyokuzithabisa ikhuluma ngomtjhado wabantu bobulili obufanako njengento evumelekileko, begodu abantu abanengi banombono wokobana indlela iBhayibheli elikhuluma ngayo malungana nokulalana kwamadoda iyeqisa.—1 Kor. 6:9, 10.

5. Singazigegeda njani iimfundiso ezimbi zakaSathana?

5 Labo abathanda ukulunga kwakaZimu bangazigegeda njani iimfundiso ezimbi zakaSathana ezizeleko namahlanjesi? Bangakuhlukanisa njani okumbi nokuhle? ‘Ngokulonda ilizwi [lakaZimu].’! (Rhu. 119:9) IliZwi lakaZimu elitloliweko linesinqophiso esiqakathekileko esisisiza sikwazi ukuhlukanisa imininingwana eliqiniso neemfundiso ezimamala. (IzA. 23:23) Adzubhula imitlolo, uJesu wathi ‘umuntu kufuze aphile . . . ngelinye nelinye ilizwi eliphuma emlonyweni kaZimu.’ (Mat. 4:4) Kutlhogeka sifunde ukusebenzisa iinkambisolawulo zeBhayibheli ekuphileni kwethu. Ngokwesibonelo, kade ngaphambi kobana uMosi atlole umthetho kaJehova malungana nokuhlobonga, isokana elinguJosefa lazwisisa bona ukuziphatha okunjalo bekusisono phambi kwakaZimu. Khenge acabange nokungalaleli uJehova lokha umkaPotifara nakamlinga bona enze isenzo esimbi sokulala naye. (Funda uGenesisi 39:7-9.) Naphezu kokulingwa mkaPotifara iinkhathi ezinengi, uJosefa akhenge avumele ilizwi lakhe bona limenze angalaleli intando kaZimu. Okuqakathekileko bona sikwazi ukuhlukanisa okulungileko nokungakalungi kukobana silalele ilizwi lakaJehova nokulahla zoke iimfundiso zokukhohlisa kwakaSathana.

6, 7. Khuyini okufuze sikwenze bona sigegede iseluleko esimbi esivela kuSathana?

6 Iphasi lizonjwe ziimfundiso zekolo eziphisisanako ezenza abantu abanengi bangakuboni ukuqakatheka kokufuna ikolo yeqiniso. Nokho, uJehova unikela labo abazimisele ukulalela iinqophiso ezinengi ezikhanyako. Kufuze sikhethe bona sizokulalela ubani. Njengombana kungekhe kwenzeka bona silalele ilizwi labantu ababili ngesikhathi esifanako, kutlhogeka ‘silazi ilizwi’ lakaJesu begodu simlalele. UJehova ubeke yena bona atlhogomele izimvu Zakhe.—Funda Jwanisi 10:3-5.

7 UJesu wathi: “Yelelani kuhle lokho enikuzwako!” (Mar. 4:24) Iseluleko sakaJehova siyakhanya begodu sihle, kodwana kufuze sisilalele kuhle ngokulungisa iinhliziyo zethu  bona zisamukele. Nasingakatjheji kuhle, singazithola silalele iseluleko esimbi sakaSathana kunokobana silalele iseluleko sethando esivela kuZimu. Ungavumeli umbhino wephasi, amavidiyo, amahlelo we-TV, iincwadi, abangani, abotitjhere, namkha labo ababizwa bonyana bazizazi bona balawule ukuphila kwakho.—Kol. 2:8.

8. (a) Ihliziywethu ingasenza njani bona sibanjwe mamano kaSathana? (b) Khuyini ezokwenzeka nange singawatjheji amatshwayo asiyelelisako?

8 USathana wazi kuhle bona ngezinye iinkhathi sinokuhlulwa sisono, begodu ulinga ukusenza siwele esonweni. Njengombana uSathana asilinga ngendlela le, kuba budisi khulu ngathi ukubulunga ukuthembeka kwethu. (Jwa. 8:44-47) Singasihlula njani isitjhijilwesi ngokuphumelelako? Cabanga ngomuntu ozithola athatjiswa kukwenza okuthileko okumdosela bona enze into embi egade angacabangi bona angakhe azithole asele ayenza. (Rom. 7:15) Khuyini emdosele bona aqalane nobujamo obudanisakobu? Kungenzeka umuntu lo besele kancani kancani alahlekelwa kulalela ilizwi lakaJehova. Namkha ubhalelwe kutjheja amatshwayo amyelelisa ngalokho egade kwenzeka ngehliziywenakhe namkha ukhethe ukungawalaleli. Ngokwesibonelo, kungenzeka bekangasathandazi qobe, bekangasayi esimini, namkha besele angasayi qobe emhlanganweni yebandla. Ngokukhamba kwesikhathi, wazinikela esifisweni sakhe begodu wenza into aziko bona ayikalungi. Ngalokho, singakwazi ukugegeda ingozi enjalo ngokuhlala siphaphamele nanyana ngimaphi amatshwayo asiyelelisako besithathe amagadango ngokurhabako silungise ubujamobo. Nangabe silalela ilizwi lakaJehova, ngekhe silalele iimfundiso nanyana ngiziphi zeenhlubuki.—IzA. 11:9.

9. Kubayini ukuvikela isono zisuka kuqakatheke khulu?

9 Ukubona ubulwele kusesengaphambili kungasindisa ukuphila komuntu. Ngokufanako, nathi singavikela ingozi nangabe ngokurhabako sibona imikghwa engasifaka esilingweni. Msinyana nasibona imikghwa enjalo, kungaba kuhle ngathi bona sithathe amagadango afaneleko—ngaphambi ‘kokubanjwa [nguSathana] bona senze intando yakhe.’ (2 Thim. 2:26) Khuyini okufuze siyenze nesilemuka bona sivumele iinqgondo zethu zacabanga ngezinto ezingakhambisani nalokho uJehova akufunako kithi? Ngaphandle kokuriyada, kufuze ngokuzithoba sibuyele kuye, silalele iseluleko sakhe, simlalele ngokusuka ehliziyweni. (Isa. 44:22) Kufuze sikhumbule nokobana isinqunto esimbi esizenzako singasitjhiya sinamabala angasenza siqalane nemiphumela ebuhlungu khulu ephasineli. Qala bona kuqakatheke kangangani ukugegeda ukuphambuka ngokobana sithathe amagadango ngokurhabako ukuvikela imitjhapho le!

Ukwenza izinto eziqinisa ubuhlobo bethu noZimu kuzosivikela njani eentjhijilweni zakaSathana? (Qala iingaba 4-9)

 UKUHLULA UKUZIKHUKHUMEZA NOKUBA MARHAMARU

10, 11. (a) Ukuzikhukhumeza kungabonakala njani? (b) Ngisiphi isifundo esisifumana ekambweni embi kaKhorarhi, uDatani, no-Abiramu?

10 Kufuze sikhumbule bona ihliziywethu ingasilahlekisa. Qala bona amandla wokuba nesono angasenzisani! Ngokwesibonelo, angasenza sizikhukhumeze sibe marhamaru. Akhe sicabangele indlela ngayinye yezintwezi engasenza ngayo bona singakghoni ukulalela ilizwi lakaJehova begodu nendlela engasenza ngayo bona sithathe ikambo embi. Umuntu ozikhukhumezako uzibona angcono kunabanye. Angazizwa anelungelo lokwenza nanyana yini ethandwa nguye nokobana akunamuntu ongamtjela bona enzeni. Angazibona angcono khulu begodu angatlhogi isinqophiso neseluleko esivela kumaKrestu akunye naye, abadala, kubandakanye nehlangano kaZimu. Umuntu onjalo, ngekhe alizwe ilizwi lakaJehova nalikhulumako.

11 Hlangana nesikhathi ama-Israyeli asemangweni, uKhorarhi, uDatani, no-Abiramu bahlubuka ngokuphikisa igunya lakaMosi no-Aroni. Ngebanga lokuzikhukhumeza, iinhlubuki zenza amahlelwazo wokukhulekela uJehova. UJehova wasabela njani kilokhu? Wabaqeda boke labo abahlubukako phambi kwakhe. (Num. 26:8-10) Qala bona sifumana isifundo esibuhlungu kangangani endabeni yomlando lo! Ukuhlubuka kuJehova kutjho ukuqalana nehlekelele. Kufuze sikhumbule bona “ukuzikhukhumeza kulandelwa kubhujiswa.”—IzA. 16:18; Isa. 13:11.

12, 13. (a) Nikela isibonelo esitjengisa indlela ukuba marhamaru okungadosela ngayo esonweni. (b) Hlathulula indlela ukuba marhamaru okungakhula ngayo ngokubuyelelweko nangabe akulawulwa.

12 Akhe sicoce nangendaba yokuba marhamaru. Umuntu omarhamaru kanengi uzinikela ikululeko begodu uyeqisa endleleni yokuziphatha ejayelekileko. Kwathi ngemva kokuthi uNamani, isikhulu sebutho leSiriya apholile ekhwekhweni lakhe, wapha umphorofidi u-Elitjha izipho, kodwana u-Elitjha khenge azithathe. Nokho, inceku ka-Elitjha uGerhazi, wakhanuka iziphwezo. UGerhazi wathi nakakhuluma yedwa: “NgoZimu, ngizokurhaba ngimlandele [uNamani] ukuze ngifunyane okuthize kuye.” Kuthe lokha u-Elitjha angamboni, uGerhazi wagijima waya kuNamani begodu wakhuluma amala abawa “amakhilogremu amatjhumi asithandathu nabunane wesiliva nezambatho ezimbili zakanokutjho.” Umphumela waba yini njengombana uGerhazi akhuluma amala emphorofidini kaJehova ngokwenza lokhu? Waba kukuthi ikhwekhwe lakaNamani lanamathela kuGerhazi ngombana bekamarhamaru!—2 Kho. 5:20-27.

13 Ukuba marhamaru kungathoma kancani, kodwana nangabe akutjhejwa, kungakhula ngokubuyelelweko begodu kurare nomuntu. Indaba yeBhayibheli ka-Akhani iveza amandla okuba marhamaru. Tjheja bona ukuba marhamaru kwaka-Akhani kwakhula msinya njani. U-Akhani wathi: “Ngithe nangiqala ipango ngabona inaka lakanokutjho leTjhinari, isiliva engaphezu kwamakhilogremu amabili nesitina segolide esinobudisi obungaba siquntu sekhilogremu. Yeke ngazirhalela izintwezi, ngazithatha.” Kunokobana agegede isifiso esimbi, u-Akhani ngokuba marhamaru weba izinto begodu wazifihla ngetendeni lakhe. Kuthe lokha ubumbi obenziwe ngu-Akhani buba sepepeneni, uJotjhuwa wamtjela bona uJehova uzokuletha ihlekelele kuye. U-Akhani nomndenakhe bakghadlhwa ngamatje bebafa khonokho. (Jotj. 7:11, 21, 24, 25) Ukuba marhamaru kungenye yengozi ekulu engasibamba namhlanjesi. Ngalokho kufuze ‘siyelele [sitjheje], sihlale boke uburhamaru.’ (Luk. 12:15) Njengombana ngezinye iinkhathi singafikelwa micabango namkha iimbono emimbi yokuziphatha, kuqakathekile ukulawula ingqondo yethu begodu singavumeli iimfiso zethu ezimbi bona zidlulele ekwenzeni isono.—Funda uJakopo 1:14, 15.

14. Khuyini okufuze siyenze nasitjheja bona singenwa mumukghwa wokuzikhukhumeza nokuba marhamaru?

14 Ukuzikhukhumeza nokuba marhamaru kungadosela ehlekeleleni. Ukucabanga ngemiphumela  yokulandela ikambo embi kuzosisiza bona singavumeli amazizo anjalo asenze singakghoni ukulalela ilizwi lakaJehova. (Dut. 32:29) EBhayibhelini, uZimethu weqiniso akasitjeli ngekambo elungileko kwaphela, kodwana usihlathululela nangeenzuzo zayo begodu usitjela nangemiphumela yokwenza izinto ezingakalungi. Nangabe ihliziywethu isenza sicabange ngokwenza into ebuswa kuzikhukhumeza namkha kuba marhamaru, kuhlakaniphile-ke bona sicabange ngemiphumela yesenzo esinjalo! Kufuze sicabange nangendlela isenzo esimbi esingasithinta ngayo thina nabathandekako bethu, begodu okuqakatheke khulu, ubungani bethu noJehova.

LONDOLOZA UBUNGANI NOJEHOVA NGOKUKHULUMA NAYE

15. Khuyini esingayifunda ngokukhuluma noJehova esibonelweni sakaJesu?

15 UJehova usifunela okuhle. (Rhu. 1:1-3) Usinikela isinqophiso esihle lokha nasisitlhogako. (Funda Hebheru 4:16) Nanyana uJesu bekamumuntu onganasono, bekahlala anobungani obuhle noJehova ngokukhuluma naye, nangokuthandaza kuye qobe. UJehova wamsekela uJesu begodu wamsiza ngeendlela ezinengi. Wathumela iingilozi bona zimkhonze, wathumela nomoya ocwengileko bona umsize, bewamnqophisa nekakhetha abapostoli bakhe abali-12. Ilizwi lakaJehova lazwakala lisuka ezulwini, litjengisa ithando lakhe nokusekela kwakhe uJesu. (Mat. 3:17; 17:5; Mar. 1:12, 13; Luk. 6:12, 13; Jwa. 12:28) NjengoJesu, kutlhogeka sithulule iinhliziyo zethu ngomthandazo kuZimu. (Rhu. 62:8, 9, [62:7, 8, NW]; Heb. 5:7) Ngomthandazo, nathi singakghona ukukhulumisana noJehova begodu ngokuphumelelako silandele ikambo yokuphila eletha idumo kuye.

16. Singalifumana njani isizo lakaJehova bona sikghone ukuthola amandla wokulalela ilizwi lakhe?

16 Nanyana uJehova enza bona iseluleko sakhe sifumaneke simahla, akakateleleli muntu bona asilandele. Kutlhogeka sibawe umoya wakhe ocwengileko, begodu uzosinikela wona ngokutjhaphulukileko. (Funda uLukasi 11:10-13) Kuqakathekile bona ‘siyelele bona sizwa njani.’ (Luk. 8:18) Ngokwesibonelo, kungaba kuzenzisa ukubawa isizo lakaJehova bona silise ukuziphatha okumbi kodwana khibe ngapha siragela phambili nokuqala iinthombe zomseme ezisilapheleko namkha siqala ama-movie asilapheleko. Kutlhogeka ngaso soke isikhathi sibe seendaweni lapho umoya kaJehova ukhona. Sazi kuhle bona umoya kaJehova ufumaneka emihlanganweni yebandla. Iinceku zakaJehova ezinengi zigegeda iingozi ngokulalela uJehova hlangana nemihlanganwethu yebandla. Umphumela eziba nawo kukuthi zikghona ukulemuka iimfiso ezimbi ezikhulako eenhliziyweni zazo begodu zilungise iindlela zazo.—Rhu. 73:12-17; 143:10.

HLALA HLANU KWELIZWI LAKAJEHOVA

17. Kubayini kuyingozi ukuzithemba khulu?

17 Cabanga ngeKosi yekadeni yakwa-Israyeli uDavida. Lokha nakasesemutjha, wazimisela ukulwa neTsitsirimba yamaFilisti uGoliyadi. UDavida waba lisotja, ikosi, umvikeli, nomenzi weenqunto azenzela isitjhaba sekhabo. Kodwana kuthe lokha uDavida nakazithemba yena ngokwakhe, ihliziywakhe yamkhohlisa begodu wenza isono esimbi khulu banoBathi-Tjheba, begodu wahlela nokobana indodakwakhe u-Uriya ibulawe. Lokha nakalungiswako, uDavida wazithoba wavuma imitjhapho yakhe begodu wavuselela ubungani bakhe noJehova.—Rhu. 51:4, 6, 10, 11.

18. Khuyini ezosisiza bona siragele phambili nokulalela ilizwi lakaJehova?

18 Kwanga singalalela iseluleko esifumaneka ku-1 Korinte 10:12 begodu singazithembi khulu. Njengombana singekhe ‘sizinqophise,’ sizokukhetha bona silalela ilizwi lakaJehova namkha ilizwi lakaSathana. (Jor. 10:23) Kwanga singathandaza qobe, silandela ukunqotjhiswa mumoya ocwengileko, begodu ngasosoke isikhathi silalelisise ilizwi lakaJehova.