Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Sebenzisa IliZwi LakaZimu—Liyaphila!

Sebenzisa IliZwi LakaZimu—Liyaphila!

“Ilizwi lakaZimu liphilile, linamandla.”—HEB. 4:12.

1, 2. Ngisiphi isabelo uJehova asinikela uMosi, begodu wamqinisekisa ngani?

AKHE ucabange bona bewuzozizwa njani ngathana bekufuze ujame phambi kombusi onamandla khulu ephasini begodu ukhulumele abantu bakaJehova? Bewuzozizwa utshwenyekile, ungafaneleki, begodu usaba. Bewuzoyithula njani indabakho? Khuyini ongayenza bona amezwakho abe namandla njengombana ujamele uZimu umninimandla woke?

2 UMosi gade asebujamweni obufana nalobu. Bekamuntu ‘othobeke ukudlula boke abantu abaphila ngaphasi komthunzi welanga.’ (Num. 12:3) UJehova wamthuma kuFaro bona ayakutjhaphulula abantu bakaZimu ekugandelelekeni kwabo nebugqileni beGibhide. Izenzakalo ebezizokwenzeka bezizokutjengisa bona uFaro bekamumuntu odelelako nozikhukhumezako. (Eks. 5:1, 2) Nanyana kunjalo, uJehova bekafuna uMosi atjele uFaro bonyana atjhaphulule iingqila zakhe eziziingidi ezimbalwa bona zitjhiye inarha yeGibhide! Kuyazwisiseka bona kubayini uMosi wabuza uJehova ukuthi: “Bengingubani bonyana ngingaya kuFaro ngiyokukhupha ama-Israyeli eGibhide?” Kufuze bona uMosi wazizwa angafaneleki begodu azinyaza. Kodwana uZimu wamqinisekisa bonyana angekhe abe yedwa. UJehova wathi, “mbala ngizakuba nawe.”—Eks. 3:9-12.

3, 4. (a) UMosi bekasabani? (b) Ngibuphi ubujamo obungakwenza bona uzwisise ubudisi uMosi ebekaqalane nabo?

3 Ngikuphi ukusaba uMosi aqalana nakho? Bekasaba bonyana  uFaro angekhe amamukele nofana amnake umuntu omjameli kaJehova uZimu. Godu uMosi bekasaba nokobana abantu bekhabo bebangekhe bamkholwe ukuthi ukhethwe nguJehova bonyana abakhiphe eGibhide. Yeke, uMosi wathi kuJehova: “Bahlumba ukungikholwa namkha ukungilalela bese bathi, ‘Sukapha wena! [AkunaJehova, NW] okhe waziveza kuwe.’”—Eks. 3:15-18; 4:1.

4 Indlela uJehova asabela ngayo ekusabeni kwakaMosi nezenzakalo ezalandelako kungafundisa ngamunye wethu isifundo esinamndla. Liqiniso, kungenzeka ungajami phambi kwesikhulu esiphakemeko sakarhulumende. Kodwana wakhe wakufumana kubudisi ukukhuluma ngoZimu nomBuswakhe ngitjho nebantwini obajayeleko ohlangana nabo ngamalanga? Nengabe kunjalo, cabanga ngalokho ongakufunda endabeni kaMosi.

“UPHETHENI KUWAPHO?”

5. Yini uJehova ayiphathisa uMosi, begodu lokho kwakwehlisa njani ukusaba kwakhe? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

5 Lokha uMosi nekaveza ukusaba kwakhe ukuthi amezwakhe bekangekhe athathwe njengaqakathekileko, uZimu wamlungiselela kusesengaphambili lokho azokuqalana nakho. Ukulandisa okutlolwe ku-Eksodusi kuthi: “[UJehova, NW] wathi kuye: ‘Uphetheni kuwapho?’ UMosi wathi: ‘Ngiphethe idondolo.’ UJehova wathi: ‘Liphosele phasi.’ UMosi waliphosela phasi laphenduka inyoka. Kuthe lokha uMosi nayibalekelako, [uJehova, NW] wathi kuye: ‘Lula isandla sakho uyibambe ngomsila!’ Yeke uMosi welula isandla sakhe wayibamba, yabuya yaphenduka idondolo esandleni sakhe. [UZimu, NW] wathi: ‘Naso-ke isibonakaliso ukuze bakholwe bonyana [uJehova, NW] uZimu . . . uziveze kuwe.’” (Eks. 4:2-5) Nangambala, uZimu uphathise uMosi into ebeyizokufakazela bona umlayezwakhe uvela kuJehova. Ebekubonakala kwabanye kulidondolo kwaphela, kwaphila ngamandla kaZimu! Qala bona ikarisomraro leyo beyizokwenza amezwi kaMosi abe namandla kangangani, ibe bufakazi obubetha emhlolweni bokuthi bekasekelwa nguJehova! Ngekelinye ihlangothi, uJehova wathi kuye: “Thatha idondolwelo ukuze wenze ngalo iimbonakaliso.” (Eks. 4:17) Ngobufakazi bakaZimu obunamandla ebebusesandleni sakhe, uMosi bekazokuba nesibindi sokuragela phambili ajamela uZimu weqiniso ngaphambi kwabantu bekhabo nakuFaro.—Eks. 4:29-31; 7:8-13.

6. (a) Yini okufuze siyiphathe nesitjhumayelako, begodu kubayini? (b) Hlathulula indlela “ilizwi lakaZimu eliphila” ngayo nokuthi ‘linamandla’ ngayiphi indlela.

6 Nathi kungenzeka sibuzwe umbuzo ofanako nasiyokutjhumayela nabanye umlayezo weBhayibheli: “Uphetheni kuwapho?” Esikhathi esinengi, sisuke siphethe iBhayibheli, silungele ukulisebenzisa. Nanyana abanye baqala iBhayibheli njengencwadi kwaphela, uJehova ukhuluma nathi ngeliZwi lakhe eliphefumulelweko. (2 Pit. 1:21) Liphethe iinthembiso zakaZimu ezimalungana nezinto ezizokwenzeka ngaphasi kokubusa komBusakhe. Kungebangelo umpostoli uPowula watlola: “Ilizwi lakaZimu liphilile, linamandla.” (Funda Hebheru 4:12.) Zoke iinthembiso zakaJehova ziyazaliseka begodu zizokuphumelela ngokupheleleko. (Isaya 46:10; 55:11) Umuntu nakalemuka iliZwi lakaJehova, akufunda eBhayibhelini kungaba namandla ekuphileni kwakhe.

7. ‘Singafundisa njani ilizwi leqiniso ngokutjhejisisa’?

7 Iye, uJehova usiphathise iliZwi lakhe eliphilako, nelitloliweko esingafakazela ngalo ukuthi umlayezwethu uthembekile begodu uvela kuye. Ngikho ngemva kokutlola amaHebheru, uPowula wakhuthaza uThimothi, wambandula nokobana ‘afundise ilizwi leqiniso ngokutjhiejisisa.’ (2 Thim. 2:15) Singasisebenzisa njani isiluleko sakaPowula? Ngokufunda ngokuzwakalako imitlolo esiyikhethe kuhle engathinta iinhliziyo zalabo abazosilalela. Amaphetjhana atjhatjululwe ngo-2013 enzelwe bona asisize senze njalo.

 FUNDA UMTLOLO OKHETHWEKO KUHLE!

8. Khuyini omunye umbonisi wekonzo ayitjho ngamaphetjhana?

8 Woke amaphetjhana amatjha la ehlelwe ngendlela efanako. Yeke, nasele sifunda indlela yokusebenzisa linye, sesifunde indlela esingawasebenzisa ngayo woke. Kghani kulula ukuwasebenzisa? Omunye umbonisi wekonzo we-Hawaii, e-U.S.A., watlola wathi: “Besingatjheji bona amathulusi amatjha la azokuba lisizo kangangani kokubili emzini ngomuzi nokufakaza tjhatjhalazi.” Ufumene bona amaphetjhana la enzelwe abantu bonyana basabele msinyana kiwo, ngokuvamileko enza kube neengcoco ezikarisako. Ucabanga bona imibuzo engaphandle kwephetjhaneli ngiyo eyakha ingcoco le. Umninimuzi akakafuzi atshwenyeke ngokunikela ipendulo okungasiyo.

9, 10. (a) Amaphetjhana la asitjhukumisela njani bona sisebenzise iBhayibheli? (b) Ngimaphi amaphetjhana owafumene aphumelela khulu newuwasebenzisako, begodu kubayini?

9 Iphetjhana ngalinye lisitjhukumisela bona sifunde umtlolo okhethwe kuhle. Ngokwesibonelo, qala iphetjhana elithi, Kazi Ukutlhaga Kuzakhe Kuphele? Kungakhathaliseki ukuthi umninimuzi ukhetha ipendulo ethi, “iye,” “awa,” namkha “mhlamunye” ekuphenduleni umbuzo lo, vula ikhasi elingaphakathi ngaphandle kukutjho okuthileko, uthi, “Naku okutjhiwo yiBheyibheli.” Ngemva kwalokho funda IsAmbulo 21:3, 4.

10 Ngokufanako, nesisebenzisa iphetjhana elithi, Uliqala Njani IBhayibheli? akutshwenyi bona umninimuzi ukhetha yiphi ipendulo kwezintathu ezisekuthomeni kwephetjhana. Ungavula ingaphakathi lekhasi bese uthi, “IBhayibheli lithi ‘yoke imitlolo iphefumulelwe nguZimu.’” Ungangezelela ngokuthi, “Eqinisweni, iveseli lihlathulula okunengi.” Ngemva kwalokho vula iBhayibheli lakho, bese uyifunda yoke ye-2 Thimothi 3:16, 17.

11, 12. (a) Nesisesimini khuyini okufuze siyithabele? (b) Amaphetjhana angakusiza njani ukulungiselela amabuyelo?

11 Indlela umninimuzi asabela ngayo ngiyo ezokuqunta ukuthi kungangani enizokufunda ephetjhaneni nokucoca ngalo. Kinanyana ngibuphi ubujamo, ngaphandle kokuthi unikela abantu amaphetjhana, thabela ukuthi ufundele umuntu amezwi aseliZwini lakaZimu—ngitjho nanyana ukghonile ukufunda  ivesi linye nofana amabili ekukhambeleni kokuthoma. Ngokukhamba kwesikhathi, ungaragela phambili nengcoco.

12 Ngemva kwephetjhana ngalinye kunombuzo ongaphasi kwesihloko esithi, “Ongacabanga Ngakho” nemitlolo eningacoca ngayo newubuyelako. Ephetjhaneni elithi, Uliqala Njani Ingomuso? umbuzo olandelako ngothi: “UZimu uzolenza njani iphasi libe yindawo engcono?” Kudzujulwe uMatewu 6:9, 10 noDanyela 2:44. Ngephetjhana elithi, Kazi Abahlongakeleko Bangabuye Baphile? umbuzo uthi: “Kubayini siluphala besihlongakale?” kudzujulwe uGenesisi 3:17-19 noRoma 5:12.

13. Hlathulula indlela esingasebenzisa ngayo amaphetjhana ukuthoma iimfundo zeBhayibheli.

13 Amaphetjhana la enzelwe bona asisize sithomise iimfundo zeBhayibheli. Umuntu nekasikena ikhowudi ye-QR * engemva kwephetjhana bona angene ku-Zinzolwazi lethu, uzokufumana okuthileko okuzomkhuthaza ukuthi afunde iBhayibheli. Amaphetjhana la godu aveza incwajana ethi, Iindaba Ezimnandi Ezivela KuZimu! bese akudosele esifundweni esithileko. Ngokwesibonelo, iphetjhana elithi, Kuhlekuhle Ngubani Olawula Iphaseli? likusa esifundweni 5 sencwajana leyo. Iphetjhana elithi, Iyini Intatha Yokwenza Ukuphila Komndeni Kuthabise? likusa esifundweni 9. Ngokusebenzisa amaphetjhana ngendlela enomnqopho, uzabe ulandela indlela ehle yokusebenzisa iBhayibheli ekukhambeleni kokuthoma nemabuyelweni. Ngokwenza njalo, ungagcina uthomise iimfundo ezinengi. Khuyini enye ongayenza bona usebenzise iliZwi lakaZimu ngokuphumelelako ekonzwenakho?

COCA NGESIHLOKO ESIZOKWENZA ABANTU BACABANGE

14, 15. Singabulingisa njani ubuntu bakaPowula malungana nabantu abasesiminethu?

14 UPowula gade anesifiso esidephileko sokusiza boke “ukuze azuze abanengi” ekonzweni. (Funda 1 Korinte 9:19-23.) Tjheja bona uPowula bekanethemba ‘lokuzuza amaJuda . . . , abangaphasi komthetho . . . , nababuthakathaka.’ Iye, bekafuna ukufinyelela ‘boke abantu ukuze kuthi ngeendlela zoke asindise abathileko.’ (IzE. 20:21) Singabulingisa njani ubuntu bakaPowula njengombana silungiselela ukuhlanganyela iqiniso ‘nabantu boke’ ekonzwenethu?—1 Thim. 2:3, 4.

15 IKonzwethu YomBuso iba neentjumayelo eziphakanyiswako ezivela qobe nyanga. Akhe uzilinge. Kodwana nengabe kunezinye iindaba eziseengqondweni zabantu abasesimini yangekhenu, zenzele iintjumayelo ezivusa ikareko bona uhlangabezane neentlhogo zabo. Cabanga ngobujamo bendawo ohlala kiyo, nabantu owakhelene nabo, nalokho okubatshwenya khulu. Bese ucabanga ngomtlolo okhuluma ngalokho okubatshwenyako. Nakakhuluma ngendlela adzimelela ngayo eBhayibhelini banomkakhe, omunye umbonisi okhambako wathi: “Inengi labaninimuzi liyasivumela bona sifunde umtlolo munye, sifitjhanise ikulumethu, begodu sihlale endabeni. Nesilotjhisako, sibamba iBhayibheli elivuliweko ngesandla, nesiqedako sifunde umtlolo.” Cabanga ngeenhloko, imibuzo nemitlolo engakara abantu, bese ulinga ukuyisebenzisa esimini yangekhenu.

Kghani ulisebenzisa ngokuphumelelako iBhayibheli namaphetjhana ekonzwenakho? (Qala iingaba 8-13)

16. Hlathulula indlela u-Isaya 14:7 angasetjenziswa ngayo esimini.

16 Nengabe uhlala endaweni lapho kungekho khona ukuthula, ungabuza umuntu: “Ucabanga ukuthi bekungaba njani nange bekunesihloko esikhamba phambili emaphephandabeni namhlanje esithi: ‘Iphasi loke liphumulile begodu linokuthula. Abantu bazwakala ngokuhlokoma’? Eqinisweni ngilokho okutjhiwo yiBhayibheli ku-Isaya 14:7. Yeke, iBhayibheli limumathe iinthembiso zakaZimu ezinengi zeenkhathi zokuthula ezizokuba khona esikhathi esizako.” Ngemva kwalokho funda esinye seenthembiswezo eBhayibhelini.

17. Ungawuthula njani umtlolo kaMatewu 5:3 ekulumiswaneni?

 17 Kghani kubudisi na ngamadoda amanengi endaweni yangekhenu ukufumana umsebenzi wokuziphilisa? Nengabe kunjalo: “Indoda kufuze irhole imali engangani bona ithabise umndenayo?” Nakaphendula ngokuthi: “Amadoda amanengi arhola imali enengi, kodwana imindenayo ayaneliseki. Kghani kutlhogekani kwamambala?” Ngemva kwalokho funda uMatewu 5:3 bese ubawa isifundo seBhayibheli.

18. Singamsebenzisa njani uJoromiya 29:11, ukududuza abanye?

18 Kghani abantu bendaweni yangekhenu bezwe ubuhlungu ngehlekelele ethileko yamva nje? Ungathoma itjumayelwakho ngokuthi: “Ngikuvakatjhele bona ngizokucoca nawe ngamezwi aduduzako. (Funda uJoromiya 29:11.) Uyazazi na izinto ezintathu uZimu asifunela zona? ‘Ukuthula,’ ‘ingomuso,’ ‘nethemba.’ Akuthabisi na ukwazi ukuthi ufuna sibe nepilo ehle? Kodwana lokho kungenzeka njani?” Bese uya esifundweni esifaneleko sencwajana ethi, Iindaba Ezimnandi.

19. Hlathulula indlela IsAmbulo 14:6, 7 esingasetjenziswa ngayo ekukhulumeni nabantu bekolo.

19 Kghani uhlala emphakathini wabantu abathanda ikolo? Nengabe kunjalo, ungathoma ikulumiswano ngokubuza: “Nengabe ingilozi ikhuluma nawe, bewuzokulalela lokho ekutjhoko? (Funda IsAmbulo 14:6, 7.) Njengombana ingilozi ithi: “Mesabeni uZimu,” bekungekhe kuqakatheke ukuhlukanisa bona nguZimu muphi? Ingilozi isinikela umthlala neyithi “Loyo owenze izulu nephasi.” Ngubani loyo? Bese ufunda iRhubo 124:8, lithi: “Isizo lethu lisebizweni [lakaJehova, NW] owenze izulu nephasi.” Ngemva kwalokho ungamhlathululela ngokunabileko ngoJehova uZimu.

20. (a) Kungayiphi indlela IzAga 30:4 ezingasetjenziswa ngayo ukufundisa othileko ibizo lakaZimu? (b) Kghani ukhona umtlolo owusebenzisileko waba nemiphumela emihle?

20 Ungathoma ikulumiswano nomuntu osesemutjha ngokuthi: “Ngithanda ukukufundela umtlolo onombuzo oqakatheke khulu. (Funda IzAga 30:4.) Akekho umuntu ofanelwe yihlathululo le, yeke kuyatjho bona umtlolo lo ukhuluma ngoMbumbi wethu. * Singalifumana kuphi ibizo lakhe? Ngingakuthabela ukukutjengisa lona eBhayibhelini.”

SEBENZISA AMANDLA WELIZWI LAKAZIMU EKONZWENAKHO

21, 22. (a) Umtlolo okhethwe kuhle ungatjhugulula njani ukuphila komuntu? (b) Uzimisele okwenzani njengombana ufeza ikonzwakho?

21 Angekhe wazi indlela abantu abazokusabela ngayo emitlolweni okhethwe kuhle. Ngokwesibonelo, aboFakazi ababili e-Australia bakokoda emnyango wekosazana ethileko. Omunye wabo wambuza, “Uyalazi ibizo lakaZimu?” ngemva kwalokho wafunda umtlolo munye—iRhubo 83:19 [83:18, NW]. Ikosazana yathi, “Langirara iveseli! Ngemva kobana sebakhambile, ngangena ngekoloyini ngatjhayela amakhilomitha ali-56 ngaya esitolo esithengisa iincwadi kwenzela bona ngihlole amanye amaBhayibheli begodu ngifune ibizweli kusihlathululi samagama. Ngemva kokuqiniseka ukuthi ibizo lakaZimu nguJehova, ngazibuza bona kazi khuyini enye engingayaziko.” Msinyana ngemva kwalokho, yena naloyo egade azokutjhada naye bathoma ukufunda iBhayibheli, ngokukhamba kwesikhathi babhajadiswa.

22 IliZwi lakaZimu litjhugulula amaphilo walabo abalifundako bese bakholelwa eenthembisweni zakaJehova eziphilako. (Funda 1 Thesalonika 2:13.) Umlayezo weBhayibheli unamandla amakhulu ukudlula nanyana yini esingayitjho ukulinga ukufikelela ihliziyo yomunye umuntu. Kungebangelo ukuthi nakukghonakalako kufuze sisebenzise iliZwi lakaZimu. Liyaphila!

^ isig. 13 Ikhowudi ye-QR ilitshwayo elisemthethweni lekhamphani ye-Denso Wave Incorporated.

^ isig. 20 Qala isihloko esithi “Imibuzo Evela Kubafundi” ku-siThala sesiZulu sakaJulayi 15, 1987, ikhasi 31.