Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Imibuzo Evela Kubafundi

Imibuzo Evela Kubafundi

UJesu watjela abaSadusi bona labo abazokuvuswa “angeze bathatha namkha bende.” (Luk. 20:34-36) Kghani bekaqalisele kilabo abazokuvuselwa ephasini na?

Umbuzo lo uqakatheke kwamambala, khulukhulu kilabo abahlongakalelwe balingani babo bomtjhado. Abantu abanjalo bangafisa bona nekufika phasi elitjha babuyelane nomlinganabo ovusiweko. Ngebangelo, omunye umfelwa wathi: “Phela sinomkami khenge sizikhethele bona sizokufa silahlane. Thina besifisa ngeenhliziyo zethu zoke bona sihlale sinje, siyindoda nomfazi bekube phakade. Solo ngahlongakalelwako, isifiso sami asikatjhuguluki.” Kghani kunamabanga azwakalako na bona abavusiweko angekhe basathatha namkha bende? Nasesikhuluma iqiniso, siphendula ngokuthi, asazi.

Sekuminyaka eminengi iincwadi zethu ziveza bona amezwi kaJesu ngendaba yokuvuswa kwabafileko nokutjhada aqalisele ebantwini abazokuvuselwa ephasini elitjha, nokuthi labo abazokuvuswa angekhe batjhade. * (Mat. 22:29, 30; Mar. 12:24, 25; Luk. 20:34-36) Nanyana singaqiniseki, kungenzeka na bona amezwi kaJesu aqalisele kilabo abazokubusa ezulwini? Khesiwahlolisise kuhle amezwi kaJesu la.

Khewucabange ngalokho ebekwenzeka ngesikhatheso. (Funda uLukasi 20:27-33.) AbaSadusi ebebathi akukho ukuvuka kwabafileko balinga uJesu ngokumbuza ngendaba yokuvuswa neyomfelokazi othathwa bafowabo bakamufi ngokulandelana kwabo. * UJesu wabaphendula wathi: “Abantu besikhathinesi bayathatha begodu bayenda. Kodwana labo abazakufunyanwa balungele ukubandakanyeka esikhathineso nekuvukeni kwabafileko, angeze bathatha namkha bende begodu abasoze bafa ngombana bazabe bafana neengilozi. Babantwana bakaZimu ngombana babantwana bokuvuka ekufeni.”—Luk. 20:34-36.

Kubayini kanti iincwadi zethu bezithi kungenzeka bona bekakhuluma ngabantu abazokuvuselwa ephasini? Isiphethweso besisekelwe emaphuzwini amabili. Kokuthoma, ziveza bona abaSadusi bebacabanga ngokuvuselwa kwabantu ephasini nokuthi uJesu bekabaphendula ngokuya ngokwalokho abakucabangako. Okwesibili, uJesu nekaraga nependulwakhe wakhuluma ngo-Abrahamu, u-Isaka, noJakopo—iinzalamizi ezizokuvuselwa ephasini.—Luk. 20:37, 38.

Nanyana kunjalo, kubonakala kwanga uJesu bekacabanga ngalabo abazokuvuselwa ezulwini. Isiphethwesi sisekelwe kuphi? Akhe sicoce ngemitjho emibili emumongo wendaba le.

‘Labo abazakufunyanwa balungele ukubandakanyeka . . . ekuvukeni kwabafileko.’ IBhayibheli lithi abantu abathembekileko abakhethelwe ukubusa ezulwini ‘balungele umbuso kaZimu.’ (2 Thes. 1:5, 11) Kuthiwa balungile bona bangayokuphila ezulwini ngebanga lesihlengo, yeke abafi ngebanga lezono zabo. (Rom. 5:1, 18; 8:1) Abantu abanjalo kuthiwa “babusisiwe [bayathaba, NW] begodu bacwengile.” (IsAm. 20:5, 6) Yeke, okuhlukileko kukuthi labo abazokuvuselwa ephasini bazokuhlanganisa “nabangakalungi.” (IzE. 24:15) Nekunjalo-ke, kuyafaneleka na bona kuthiwe kibo “balungele” ukuvuswa?

 “Abasoze bafa.” Phela uJesu khenge athi: “Angekhe basafa.” Kunalokho uthi: “Abasoze bafa.” Amanye amaBhayibheli alibeka bunjesi iphuzweli, “ukufa akusoze kwabalawula nanini” namkha “ukufa akusanamandla phezu kwabo.” Abakhethiweko abafa ephasini bathembekile bavuselwa ezulwini banikelwe ukungafi—ipilo engatjhabalaliseki, engapheliko. (1 Kor. 15:53, 54) Yeke, ukufa akusanamandla phezu kwalabo abayokuvuselwa ezulwini. *

Njengombana sekuvele amaphuzu la, siphetha ngani-ke? Kungenzeka amezwi kaJesu wokuthatha nokwenda aqalisele kilabo abayokuvuselwa ezulwini. Nangabe kunjalo, amezwakhe asihlathululela izinto ezinengi ngepilo yalabo abazokuvuselwa ezulwini ukuthi: abathathi, abendi, abafi nokuthi banezici ezifana nezeengilozi—okuziimbunjwa zomoya ezihlala endaweni yomoya ezulwini. Nanyana kunjalo isiphethwesi siphakamisa imibuzo embalwa.

Wokuthoma uthi: “Kubayini uJesu akhuluma ngabazokuvuselwa ezulwini nakaphendula abaSadusi, ebekungenzeka ukuthi bona bebacabanga ngabazokuvuselwa ephasini?” Phela uJesu bekangaphenduli abaphikisi bakhe ngokwalokho abanakho engqondweni ngaso soke isikhathi. Ngokwesibonelo, amaJuda khewambawa bona abavezele isibonakaliso, kodwana yena wathi: “Girizani ithempeli, ngizalakha ngamalanga amathathu.” UJesu bekazi kuhle bonyana abantu akhuluma nabwaba bebacabanga ngesakhiwo sethempeli lamambala, “kodwana ithempeli uJesu akade akhuluma ngalo, mzimba wakhe.” (Jwa. 2:18-21) Kungenzeka ukuthi bekakubona kungatlhogeki bona abaphendule ipendulo engiyo, ngombana vele bebangakholelwa ekuvusweni kwabafileko nokuthi kuneengilozi. (IzA. 23:9; Mat. 7:6; IzE. 23:8) Kunalokho bekamane afuna ukuveza amanye amaqiniso ngalabo abazokuvuselwa ezulwini khona kuzokuzuza abafundi bakhe, ebekuzathi ngelinye ilanga bavuselwe ezulwini.

Wesibili uthi: “Kubayini uJesu athi nakaphetha ingcocwakhe akhulume ngo-Abrahamu, u-Isaka, noJakopo abazokuvuselwa ephasini?” (Funda uMatewu 22:31, 32.) Tjheja bona uJesu wahlanganisa amezwakhe la namezwi athi “mayelana nokuvuka kwabafileko.” Imitjho ehlanganisiweko le ingasenza sicabange ngelinye iphuzu. Ngemva kwalokho uJesu waqalisela emitlolweni kaMosi, abasadusi ebebathi bayayikholelwa, yeke wasebenzisa amezwi kaJehova awatjela uMosi esihlahleni esivuthako ukwenzela bona aveze ubufakazi bokuthi ukuvuka kwabafileko—kwephasini—kumnqopho kaZimu ozokuzaliseka nakanjani.—Eks. 3:1-6.

Wesithathu uthi: “Nangabe amezwi kaJesu bekaqalisele kilabo abazokuvuselwa ezulwini abangekhe batjhade, kghani lokho kutjho ukuthi labo abazokuvuselwa ephasini bazokutjhada? IliZwi lakaZimu alinayo ipendulo enqophileko yombuzo lo. Eqinisweni, nengabe amezwi kaJesu aqalisele kilabo abazokuvuselwa ezulwini, lokho kutjho bona awasitjeli litho ngalabo abazokuvuselwa ephasini elitjha ukuthi bazokutjhada na.

Okwanje, siyazi bona iliZwi lakaZimu liyatjho bona ukufa kuyalibophulula ifindo lomtjhado. Yeke, umfelwa namkha umfelokazi kufuze angazizwa amlandu nange afuna ukutjhada godu. Leso-ke siqunto somuntu mathupha, begodu akukafaneli bona basolwe nengabe bafuna ukuthatha namkha ukwenda.—Rom. 7:2, 3; 1 Kor. 7:39.

Kuyazwisiseka bona sinembuzo eminengi ngepilo yephasi elitjha. Kunokuthi sisolo siqagela iimpendulo zemibuzo leyo, kufanele silinde bekube sikhatheso. Kodwana nakhu esiqiniseka ngakho: Abantu abalalela uZimu bazokuthaba bajekezele, ngombana uJehova uzokwanelisa iimfiso neentlhogo zabo ngendlela ehle ukuzidlula zoke.—Rhu. 145:16.

^ isig. 4 Qala isiThala sakaJuni 1, 1987, amakhasi 30-31, ngesiZulu.

^ isig. 5 Ngeenkhathi zeBhayibheli, bekulisiko bona nange umuntu ahlongakala atjhiye umfazi anganamntwana womsana, umfelokazi lo bekufuze endiselwe umnakwabo likamufi, ukwenzela bona avuse isibongo sakamfowabo ohlongakeleko.—Gen. 38:8; Dut. 25:5, 6.

^ isig. 9 Labo abazokuvuselwa ephasini bazokuba nethemba lokufumana ukuphila okungapheliko ingasi ukungafi. Newufuna ukwazi okunabileko ngomehluko phakathi kokuphila okungapheliko nokungafi qala isiThala sesiNgisi saka-Apreli 1, 1984, amakhasi 30-31.