Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Khonza UZimu Ngokwethembeka Nanyana Uqalene ‘Nobunzima Obunengi’

Khonza UZimu Ngokwethembeka Nanyana Uqalene ‘Nobunzima Obunengi’

“Kufuze sidlule ebunzimeni obunengi ngaphambi kobana singene embusweni kaZimu.”—IZE. 14:22.

1. Kubayini kungazithusi iinceku zakaZimu ukwazi bona zisazokuqalana nobudisi?

KUYAKUTHUSA na ukwazi bona ngaphambi kobana ufumane ukuphila okungapheliko kufuze uqalane “nobunzima obunengi”? Kungenzeka akukuthusi lokho. Kodwana kungakhathaliseki bona usand’ ukufumana iqiniso namkha sele kukade uyinceku kaZimu, kufuze wazi bona nange uSathana asesekhona ephasini lakheli, mihla namalanga, usazokuhlangana neembila zithutha zidoswa ngemhlophe phambili.—IsAm. 12:12.

2. (a) Ngaphezu kwemiraro woke umuntu ongakapheleli aqalana nayo, ngimuphi omunye umhlobo wesizi amaKrestu aqalana nalo? (Qala isithombe esisekuthomeni.) (b) Ngubani ophehla ubudisi esiqalana nabobu, begodu sikwazi njani lokho?

2 Ngaphezu kobudisi “obujayelekileko” bemiraro abantu abangakapheleli abaqalana nayo, amaKrestu aqalene nomunye umhlobo wobudisi. (1 Kor. 10:13) Mhlobo bani wobudisi? Kutlhoriswa kabuhlungu ngebanga lokunamathela ekulaleleni imithetho kaZimu. UJesu watjela abalandeli bakhe wathi: “Ayikho inceku ekulu kunekosayo. Nakube mina bangizumile, nani bazonizuma.” (Jwa. 15:20) Ngubani kanti ophehla ukutlhorisokhu? Akakho omunye ngaphandle kwakaSathana, loyo iBhayibheli elimbiza ‘ngengwenyama ebhodlako’ efuna ‘ukurhiribidela’ abantu bakaZimu. (1 Pit. 5:8) USathana usebenzisa nanyana yini  engenza abafundi bakaJesu bangamlaleli uZimu. Khewucabange ngalokho okwehlakalela uPowula.

UPOWULA UQALANA NOBUDISI ELISTRA

3-5. (a) Ngiliphi isizi namkha ubunzima uPowula aqalana nabo eListra? (b) Kubayini umlayezo kaPowula wesizi elizako usiqinisa idolo kangaka?

3 Kukanengi uPowula atlhoriselwa ukukholelwa kwakhe kuZimu. (2 Kor. 11:23-27) Okhunye kwakho ngilokho aqalana nakho eListra. Kwathi ngemva kokupholisa indoda eyabelethwa irholophele, uPowula noBharinabhasi badunyiswa njengabosingazimu. Yeke, babawa isiqubuthu sabantu ebesithabe kwamanikelela bonyana singalotjhi bona! Kwathi kungakabiphi bafika abaphikisi, babaleyela amala aboPowula bebafaka itjhefu eengqondweni zabantu. Ilitje lathoma ukugaya ngomunye umhlathi. Abantu bathoma ukukghadlha uPowula ngamatje, bamdulela ukufa.—IzE. 14:8-19.

4 Kwathi ngemva kobana uPowula noBharinabhasi bakweriyele eDerbe, “babuyela eListra, e-Ikhoniyo ne-Anthiyorhiya, baqinisa bebakhuthaza abafundi bona baragele phambili ngokukholwa, bathi: ‘Kufuze sidlule ebunzimeni obunengi ngaphambi kobana singene embusweni kaZimu.’” (IzE. 14:21, 22) Amezwi la angakurara newuwezwa kokuthoma. Ngaphandle kwalokho, ukucabanga ngokuthi kufuze uqalane “nobudisi obunengi” akukhuthazi, kodwana kubanga amatlhuwo. Kodwana kwenzeka njani ukuthi uPowula noBharinabhasi ‘baqinise abafundi’ ngamezwi akhuluma ngobudisi obunengi?

5 Ipendulo yombuzo lo singayifumana nesingahlolisisa amezwi kaPowula la. Akhenge athi: “Kufuze sikghodlhelelele ubunzima obunengi.” Kodwana wathi: “Kufuze sidlule ebunzimeni obunengi ngaphambi kokuthi singene embusweni kaZimu.” Yeke, uPowula bekakhanyisa ukuthi umlando wokuthembeka kuZimu unomvuzo. Begodu umvuzo loyo awusilibhudango. NoJesu naye wayibeka bunjesi indaba le: “Loyo obambelela bekube sekupheleni, uzakusindiswa.”Mat. 10:22.

6. Abakghodlhelelako bekube sekupheleni bathola miphi imivuzo?

6 Umvuzo utholakala kwaphela nange umuntu akghodlhelela. Nengabe umKrestu okhethiweko, umvuzo wakho kuphila ezulwini, ubuse kunye noKrestu. Nengabe ungomunye wabezinye izimvu, wakho-ke umvuzo kuphila isiphelani ephasini elizokuba “nokulunga.” (Jwa. 10:16; 2 Pit. 3:13) Kodwana njengombana kutjho uPowula, kusafuze siqalane nesizi namkha ubunzima obunengi esikhathini esiphilakiswesi. Cabanga ngemihlobo emibili yobudisi esingaqalana nayo epilweni.

UKUSAHLELWA NGOKUNQOPHILEKO

7. Kusahlelwa okunjani okubizwa ngokuthi kusahlelwa ngokunqophileko?

7 UJesu wabikezela ukuthi: “Nizokudoselwa emabandla benimadlhwe ngemasinagogini.” (Mar. 13:9) Amezwakhe la bekaveza bona amanye wamaKrestu azokutlhoriswa ngokuhlunguphazwa emizimbenawo, mhlamunye ukutlhorisokho kuphehlwe badosi phambili bezekolo nabezepolotiki. (IzE. 5:27, 28) Cabanga godu nangesibonelo sakaPowula. Kghani wakhe wangenwa mamanzi emadolweni na, asaba ukutlhoriswa emzimbenakhe? Awa, khenge enze njalo.—Funda IzEnzo 20:22, 23.

8, 9. UPowula wakutjengisa njani bona uzimisele ukukghodlhelela, begodu abanye bamlingisa njani namhlanjesi?

8 UPowula obekanesibindi sokuqalana nokutlhoriswa nguSathana wathi: “Ubuphilo bami angisabuthathi njengento eligugu kimi, kwaphela nange ngaqeda ibanga lami nekonzwami engayamukela eKosini uJesu kobana ngifakaze ivangeli lomusa kaZimu.” (IzE. 20:24) Kuyakhanya bona uPowula bekangakusabi ukutlhoriswa. Kodwana bekazimisele ukukghodlhelela kungakhathaliseki bona kwenzekani.  Into ebeyimtshwenya ukuzidlula zoke ‘kufakaza ngevangeli’ kunokutlhoriswa.

9 Namhlanjesi, abazalwana nabodadwethu bazimisele ukutlhoriswa ngebanga lokufakaza. Ngokwesibonelo, kwenye inarha abanye baboFakazi bakghodlhelelela ukuvalelwa ejele iminyaka epheze ibe matjhumi amabili ngebanga lokungafuni ukuzibandakanya kwezepolotiki. Nomlandwabo khenge udenjwe, ngebanga lokuthi imilandu enjengaleyo ayidenjwa enarheni leyo. Phela neenhlobo bezingakavunyelwa bona zibakweriyele ejelapho, kwesinye isikhathi ezinye iimbotjhwa bezidulwa, zihlunguphazwe nangeendlela ezihlukahlukeneko.

10. Kubayini kungakafaneli sithuswe budisi obungasifikela singakalindeli?

10 Kwezinye iindawo abazalwana bethu baqalana nobudisi obufika singakabulindeli. Nakungenzeka kuwe, ungalilahli itewu. Cabanga ngoJosefa. Wathengiswa njengesigqila, kodwana uJehova “wamvikela kiwo woke amatshwenyekwakhe.” (IzE. 7:9, 10, NW) UJehova angakuvikela nawe. Hlala ukhumbula bona uJehova “uyakwazi ukusindisa labo abamesabako ekulingweni.” (2 Pit. 2:9) Uyamthemba na uJehova, wazi bona angakusindisa ephasini elimbeli, akuvumele uphile isiphelani ngaphasi komBuswakhe? Akunalitho elingakuliya bona ube nesibindi sokuqalana nokutlhoriswa.—1 Pit. 5:8, 9.

UKUSAHLELWA OKUKHAMBA PHASI

11. Ukusahlela kwakaSathana okukhamba phasi kuhluke njani kilokho okunqophileko?

11 Omunye umhlobo wobudisi esingaqalana nabo kusahlelwa okukhamba phasi. Okukhamba phasokhu khona kuhluke njani kilokho okunqophileko? Ukusahlelwa okunqophileko kufana nesiwuruwuru esivithiza idorobho, siwole koke nendlwakho ngesikhathi sinye. Kanti-ke, ukusahlela okukhamba phasi kufana nomuhlwa ongena ukhakhaba emzinakho, udle iingodo zendlwakho kancanikancani beyithi wohlo phasi. Ingozi le ingenzeka umuntu angakatjheji bekube kulapho sele ahlangana nomdzwela.

12. (a) Ngisiphi isikhali esikhamba phasi uSathana asisebenzisako, begodu kubayini siphumelela? (b) Ukudana bekumphatha njani uPowula?

12 USathana angasebenzisa ukusahlela okunqophileko kokutlhorisa namkha aqede ubuhlobo bethu noZimu kancanikancani njengomuhlwa ngokusahlela okukhamba phasi. Esinye seenkhali zakaSathana eziphumelelako kilezi ezikhamba phasi, kudana. UPowula naye khewadana ngezinye iinkhathi. (Funda amaRoma 7:21-24.) Kubayini uPowula, “ikakaramba” engokomoya nendoda ebeyililunga lamadoda anqophisa ibandla lamaKrestu langesikhatheso athi “mina ngilisizi”? UPowula uthi bekazizwa njalo ngebanga lokungapheleli kwakhe. Phela bekafisa ukwenza okulungileko, kodwana bekunamandla ebekamenza enze izinto angafuni ukuzenza. Nengabe nawe ulwisana namazizo anjengala, uyatjhiriyeka na newazi bona noPowula khewaqalana nobudisi obunjalo?

13, 14. (a) Khuyini engenza abantu bakaZimu bazizwe badanile? (b) Ngubani ofuna ukugiriza ukukholwa kwethu, begodu kubayini enza njalo?

13 Ngezinye iinkhathi, abazalwana nabodade bazizwa badanile, batshwenyekile, begodu bangasililitho. Ngokwesibonelo, elinye iphayona elikhuthele tle esizolibiza ngoNtombi lithi: “Kukanengi ngicabanga ngemitjhapho engiyenzileko, begodu lokho kwenza ihliziywami ibe buhlungu khulu. Nengicabanga bona minengi kangangani imitjhapho engiyenzileko, ngizizwa kwanga akakho umuntu ongathanda umuntu onjengami nje, ngitjho noJehova.”

14 Khuyini kanti eyenza ezinye iinceku zakaJehova ezinjengoNtombi zidane kangaka? Kunezinto ezingenza bona kube njalo. Abanye banomukghwa wokucabanga kumbi ngabo ngokwabo nobujamo abakibo epilweni. (IzA. 15:15) Abanye  babambe igagadlhela ngebanga lemicabango angakhiko abangelwa bulwelwe bamazizo. Kungakhathaliseki bona siqalene namuphi umraro, kufuze singakhohlwa ukuthi kuhlekuhle ngubani ofuna ukusebenzisa amazizo esinawo la. Kanti kuhlekuhle, ngubani ofuna sidane besilahle itewu? Ngubani ofuna wena uzizwe umlandu njengaye? (IsAm. 20:10) Ngubani omunye ngaphandle kwakaSathana? Iqiniso kukuthi uSathana akanamsebenzi ukuthi usahlela ngokunqophileko namkha ukhakhaba phasi njengomuhlwa, umgomakhe omkhulu kusidanisa, ehlise umfutho wethu emsebenzini kaZimu nokuthi asilisise ukumkhonza. Ungakhohlwa bona sisepini yokuvikela ubuhlobo bethu noZimu.

15. Singatjengisa njani bona sizimisele ukungahlulwa kudana?

15 Ungathomi uphele amandla. Amehlwakho akaqale phambili emvuzweni. Lelo-ke libanga elenza uPowula watlolela amaKrestu weKorinte wathi: “Ngalokho asipheli amandla. Nanyana umzimba wethu ngaphandle uluphala, ingaphakathi lethu livuselelwa imihla ngemihla. Iinhlupheko zethu ezilula nezesikhatjhana zisilungilselela isilinganiso esikhulu sephazimulo engaphezu kokulinganiswa.”—2 Kor. 4:16, 17.

YEWUZILUNGISELELE KHONA NJE BONA UQALANE NESIZI ELIZAKO

AmaKrestu amatjha namadala kufuze azibandulele ukuvikela ukukholwa kwabo (Qala isigaba 16)

16. Kubayini kufuze sizilungiselele ukuqalana nesizi isikhathi sisesekhona?

16 Njengombana sesifundile ngoSathana, sesiyazi bona ‘amaqhinga’ abuzwa kuye. (Efe. 6:11) Yeke, ngamunye wethu kufuze asiyele ehloko isikhuthazo esiku-1 Pitrosi 5:9 esithi: “Jamelanani naye ninzinzile ekukholweni.” Ngebangelo-ke nesizakwenza okufaneleko, kufuze silungise imikhumbulo neenhliziyo zethu kwanje. Khesifanekise indaba le bunjesi: Ibutho lamasotja libandulwa libanduliwe ngaphambi kobana liyokulwa  epini. Kuyafana nangebutho lakaJehova. Siyazi bona sizokulwa ipi ebudisi khulu ngomuso. Yeke, angekhe kwaba kuhlakanipha na bona sizibandule kusathulile nje? Nakhu okhunye uPowula akutlolela beKorinte: “Zihlolisiseni bona nisaphila ekukholweni na. Zizizinyeni.”—2 Kor. 13:5.

17-19. (a) Sizihlolisisa njani? (b) Abatjha bona bangazilungiselela njani ukuvikela ukukholwa kwabo esikolweni?

17 Enye yeendlela esingasebenzisa ngayo iseluleko sakaPowula kuhlala phasi sizihlolisise thina mathupha. Ungazibuza nasi imibuzo: ‘Ngithandaza qobe na? Nange abangani bami bangikatelela bona ngenze izinto ezingakalungi, ngilalela uZimu na kunabo? Ngiya qobe na emihlanganweni yobuKrestu? Nginaso na isibindi sokukhuluma ngalokho engikukholelwako? Ngiyayilibalela na imitjhapho eyenziwa bazalwana nabodade njengombana nami bangilibalela? Ngiyazithoba na kubadosi phambili bebandla langekhethu nebemabandleni asephasini loke?’

18 Tjheja bona emibili yemibuzo le idzimelele khulu ekuvikeleni ukukholwa kwethu nokujamelana nabangani abangasenzisa izinto ezingakalungi. Inengi labantu abatjha ababoFakazi liqalana nalokhu mihla namalanga. Kodwana, aliphathwa ziinhloni nekufuze likhulume ngalokho elikukholelwako. Kunalokho, linesibindi sokukhuluma. Ngebangelo-ke, kugadangiswe iinhloko ezinengi ezingabasiza baphumelele. Ngokwesibonelo, i-Phaphama! kaJulayi 2009 ithi nengabe umntwana ofunda naye esikolweni ukuhloma ngombuzo othi: “Kubayini ungakholelwa ukuthi imvelo yazivelela yona?” ungaphendula ngombuzo uthi: “Kubayini kufuze ngikholelwe ukuthi imvelo yazivelela? Ngitjho nezazi zesayensi azivumelani ngendaba le, kodwana bazibiza ngezazi!” Babelethi, ipande igotjwa isesemanzi, yeke qinisekani bona niyababandula abantwabenu bazilungiselele ukuqalana nokugandelelwa bangani babo esikolweni.

19 Kuliqiniso bona akusibulula ukwenza ezinye zezinto uJehova athi sizenze. Kwesinye isikhathi newubuya emsebenzini, ubuya udinwe uyingcuba, uzifumane sele udosa iinyawo nekufuze uye esifundweni. Ukubhala ukuvuka nakho kungaba sitjhijilo, ngombana ubuthongo bumnandi kangangobana bungasitshwilisa nokuya esimini. Kodwana ungakhohlwa ukuthi nengabe ujayela ukwenza izinto eziqinisa ubuhlobo bakho noJehova, uzokukghona ukujamelana neenlingo zingakafiki.

20, 21. (a) Ukuzindla ngesihlengo kungasisiza njani bona silwisane nokudana? (b) Khuyini okufuze sizimisele ukuyenza malungana nobudisi esiqalana nabo?

20 Ngiyiphi enye indlela esingaqalana ngayo nokusahlelwa okukhamba phasi njengokudana? Enye yeendlela kuzindla ngesihlengo sakaJesu. Ngilokho uPowula ebekakwenza. Bekazi kuhle bona kwesinye isikhathi uyadana. Kodwana bekazi nokuthi uKrestu wafa, ingasi ngebanga labantu abapheleleko kodwana wafela izoni. NoPowula bekangomunye wazo. Bewatlola wathi: “Ipilo engiyiphila emzimbeni lo, ngiyiphila ngokukholwa eNdodaneni kaZimu eyangithandako beyanikela ipilwayo ngebanga lami.(Gal. 2:20) UPowula wasamukela isihlengo. Wazwisisa nokuthi isihlengwesi besisebenza kuye ngokwakhe.

21 Nesingaba nombono onjalo wokuqala isihlengo njengesisebenza kithi ngokwethu, singasizeka kwamambala. Lokho akutjho bona ukudana kuzokuphela. Abanye bethu kungenzeka balibambe litjhisa bekube sephasini elitjha. Kodwana khumbula ukuthi mumuntu okghodlhelelako kwaphela othumba unongorwana. Phela sesiseduze nelanga lapho umBuso kaZimu uzokuletha ukuthula, wenze nabathembekileko babe babantu abapheleleko. Yeke, zimisele ungena emBusweni loyo—ungene ngobunzima obunengi.