Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Asiqalane Nesiphelo Sephaseli Sinyanda Yinye

Asiqalane Nesiphelo Sephaseli Sinyanda Yinye

“Ngombana soke simalunga womzimba munye.”—EFE. 4:25.

1, 2. UZimu ufunani kilabo abamlotjhako, kungakhathaliseki bona batjha namkha badala?

INGA-KGHANI usesemutjha? Nanyana umumuntu omutjha nje, kufuze wazi bona siyithokoza khulu indima ehle oyidlalako ehlanganweni kaJehova yephasi loke. Eenarheni ezinengi, sebanengi abantu abatjha ababhajadiswako. Awazi bona kuthoba ihliziyo kangangani ukubona ilutjha lisebenzela uJehova!

2 Njengomuntu omutjha uyakuthanda na ukuba hlangana neentanga zakho? Kungenzeka uyakuthanda. Phela, kumnandi ukwenza ezinye zezinto neentanga zakho. Kodwana kungakhathaliseki bona usesemutjha namkha umdala, uJehova ufuna sibambisane, sibe nyanda yinye nesimlotjhako. Lokho kwenza umpostoli uPowula watjho bona kuyintando kaZimu ukuthi “boke abantu basindiswe bebafikelele elwazini leqiniso.” (1 Thim. 2:3, 4) Nencwadi yesAmbulo 7:9 ikhuluma ngabantu abalotjha uZimu “abavela kizo zoke izizwe . . . neenlimi.”

3, 4. (a) Mumoya bani orhagele ebantwini abatjha bephasi namhlanjesi? (b) Ngimuphi umkhumbulo ovumelana nowebe-Efesu 4:25 okufuze siwulingise?

3 Bahluke ngani abantu abatjha abalotjha uJehova nalabo abasephasineli? Inengi labatjha abangamkhonziko uZimu liphila enye ipilo yokuzicabangela bona. Abanye abarhubhululi bathi isizukulwanesi sizukulwana “sakwamantlwaba, kwamgade uhlonywa ngezinti.” Imbatho labo, nalokho okuphuma ngemlonyenabo kuveza bona abadeleli babuya nakusako, nakubabantu abadala bona abasabezwa.

4 Umoya onjalo urhagele ephasinapha, nathi siduda kiwo. Ngikho iinceku zakaJehova ezisesezitjha kufuze zirorobhe, zenze koke okusemandlenazo bona zingathomi ziwubheme umoya lo, kunalokho zizifundise ukuba nomoya kaZimu wokubambisana. Ngitjho nangesikhathi samaKrestu wokuthoma, uPowula wancenga amaKrestu akunye nawo. Wathi kufuze awubalekele ‘umoya osebenza phakathi kwalabo abangalaleliko,’ okumumoya ekhe aphila phakathi kwawo “ngesinye isikhathi.” (Funda kwebe-Efesu 2:1-3.) Yeke, sibathokoza khulu abantu abatjha namhlanjesi abasebenza ngokubambisana, balwisana nomoya wephasi lakaSathana. Umcabango onjalo uvumelana namezwi kaPowula nakathi “singamalungu womzimba munye.” (Efe. 4:25) Njengombana sesiya ngemaphethelweni wephasi elidaleli, kuzokufuze sizimisele ukubambisana. Akhesicoce ngeembonelo eziseBhayibhelini ezingasisiza sibambisane, sibe nyanda yinye.

BEBANYANDA YINYE

5, 6. Sifundani kuLothi namadodakazakhe endabeni yokubambisana nokuba nyanda yinye?

5 Esikhathini esidlulileko, kwakhe kwaba nabantu ababumbeneko nababambisanako ebebavikelwa nguJehova. Namhlanjesi-ke, kuneenceku zakaZimu ezitjha nezidala ezingafunda umoya wokubumbana wabantwabo. Omunye wabo bekunguLothi.

6 ULothi nomndenakhe bebasengozini ngombana idorobho ebebahlala kilo—iSodoma—belizokubhujiswa. Iingilozi bezisolo zibarabhela bona babalekele ngeentabeni, zithi: “Balekani, nisindise ipilwenu!” (Gen. 19:12-22) Nokho uLothi walalela, namadodakazakhe amabili abambisana naye, ngibo labaya badla phasi balisukela idorobho. Ngetjhudu elimbi, ezinye zeenhlobo zakhe zaswela indlebe. Kunamasokana ebekufuze abe bakhwenyana bakaLothi. Kwathi lokha uLothi nekabatjelako “bathatha bonyana lihlaya.” Lokho-ke kwabahlukanisa namabele. (Gen. 19:14) NguLothi kwaphela namadodakazakhe amabili abasindako.

7. UJehova bekawavikela njani ama-Israyeli nekasuka eGibhide ngebanga lokubambisana kwawo?

7 Nasi esinye isibonelo. Phela ama-Israyeli nekasuka eGibhide, khenge asuke ngeenqhenyana, esinye siphume sitjhinge le nesinye sitjhinge ngapha. Ngesikhathi uMosi alulela “isandla sakhe ngehla kwelwandle,” uJehova walivula phakathi. Nalapho uMosi khenge abe yikomo edla yodwa, arabhule ayedwa, namkha nama-Israyeli ambalwa. Kodwana, soke isitjhaba sarabhula elwandlapho. (Eks. 14:21, 22, 29, 30) Bebabumbene, babambisene “nesiqubuthu sabantu bezinye izizwe” ebesikhamba nabo. (Eks. 12:38) Asiyicabangi nokuyicabanga yokuthi mhlamunye kwakhe kwaba nesiqhema sabantu abatjha, esakhe samonyuka esitjhabeni, saya kwahliziyo ngise. Ukusuka esivikelweni sakaJehova kubudlhadlha lobu bokubuya nentambo ekuthezeni.—1 Kor. 10:1.

8. Emihleni kaJehotjhafathi, abantu bakaZimu batjengise njani bona banyanda yinye?

8 Emihleni kaJehotjhafati, abantu bakaZimu bahlangana neembila zithutha, zidoswa ngemhlophe phambili—‘ipi ekulu kwamambala’ evela eendaweni abakhelene nazo. (2 Kron. 20:1, 2) Okuhle kukuthi abantu bakaZimu akhange balinge ukuzilwela nezitha zabezo, kunalokho, bathatha iintambo bazinikela uJehova. (Funda 2 IinKronike 20:3, 4.) Khenge omunye aphume maqalanga atjhinge le, nomunye ngokunjalo. IBhayibheli lithi: “Woke uJuda wajama lapho phambi kwakaJehova ngitjho nabafazi, abantwana namasana.” (2 Kron. 20:13) Kungakhathaliseki bona bebasesebatjha namkha babadala, boke balandela iinqophiso zakaJehova, yena-ke wabavikela. (2 Kron. 20:20-27) Leso akusisibonelo esihle na esingalingiswa babantu bakaZimu nebaqalene neentjhijilo?

9. Sifundani ebunyeni nekubambisaneni kwamaKrestu wokuthoma?

9 AmaKrestu wokuthoma nawo bekaziwa ngasweso sobunye nokubambisana. Ngokwesibonelo, ngemva kokuthi amaphroselithe wamaJuda aphendukele ebuKrestwini, azinikela “efundisweni yabapostoli, ebudlelwaneni, ekwabelaneni isikwa nemthandazweni.” (IzE. 2:42) Newuzakubona ukuthi abantwaba bakakarelana kangangani, lokho bewuzokubona nebatlhoriswako. (IzE. 4:23, 24) Alo, wena-ke uyavuma na ukuthi ngeenkhathi ezibudisi kulapho-ke okufuze sibambisane khona khulu?

ASIBENI NYANDA YINYE NJENGOMBANA ILANGA LAKAJEHOVA LITJHIDELA NJE

10. Ngisiphi isikhathi esizokutlhoga bona abantu bakaZimu babe nyanda yinye?

10 Iqiniso kukuthi liyeza ilanga elingaliko, isikhathi esibudisi solo umuntu abunjwako. Nomphorofidi uJuweli uyatjho naye ukuthi ilangelo “lilanga lobumnyama nelifipheleko.” (Juw. 2:1, 2; Zef. 1:14) Nalifikako, abantu bakaZimu kufuze babambane babe nyanda yinye ngombana iinkhonkhwane ezimaqalanga aziwubetheli umuzi. UJesu wakhe wathi: “Omunye nomunye umbuso olwa wodwa uzakupheliswa,” yeke, ungakukhohlwa lokho.—Mat. 12:25.

11. Abantu bakaZimu bafana ngani neJerusalema njengombana kutjho iRhubo 122:3, 4? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

11 Njengombana isikhatheso sitjhidela nje, thina-ke kufuze sitjhidelane, sibe munye. Ubunye bethu kuyokufuze bufane nebezindlu zeJerusalema yakade. Ngendlela imizi leyo ebeyitjhidelene ngayo umrhubi wabe wathi iJerusalema “lakhiwe njengedorobho elihlanganiswe ngokuqinileko ndawonye.” Abahlali balapho bebahlala ngobuduze ukwenzela bona nazibuyako bakghone ukusizana, bavikelane. Yeke, indlela yokuhlalisana le imfanekiso wendlela abantu bakaJehova ebebabumbene ngayo ekumlotjheni njengesitjhaba. (Funda iRhubo 122:3, 4.) Yeke nathi namhlanje nesikhathini esizako kufuze ‘sihlanganiswe ngokuqinileko ndawonye.’

12. Njengombana abantu bakaZimu bazokusahlelwa nje, thina sizokusindiswa yini?

12 Kubayini ‘ukuhlanganiswa ngokuqinileko’ kwabantu bakaZimu kuzokuqakatheka ngesikhatheso? Incwadi kaHezekiyeli isahluko 38 ikhuluma ngoGogi wakwaMagogi ohlasela abantu bakaZimu. Kuhlekuhle leso sikhathi okufuze singavumeli nananyana yini bona isiphadlhule phakathi. Phela angekhe saya ephasini lakaSathana bona lisisize. Kunalokho kufuze sinamathelane nabazalwana bethu. Siyazi ukuthi umuntu akasindiswa kukuthi usesiqhemeni esibumbeneko. Siyalemuka nokuthi uJehova nendodanakhe bazokusindisa nanyana ngubani obiza ibizo lakaJehova. (Juw. 2:32; Mat. 28:20) Nanyana kunjalo, akunangqondo ukucabanga ukuthi abokomo idla yodwa—labo abazihlukanisa nomhlambi kaZimu—bazokusinda.—Mik. 2:12.

13. Ngisiphi isifundo abantu abatjha abangasifunda eengabeni esizifundilekwezi?

13 Kghani akusisemtarini na ukuthi kubudlhladlha bakondlhadlha ukulandela abantu abatjha ababokomo idla yodwa? Phela nakusikhathi esimbi siyatjhidela. Nesifikako sizokutlhogana. Lokho kutjho ukuthi-ke, kungakhathaliseki bona sibatjha namtjhana sibadala, lesi sikhathi sokufunda ukuthwalisana imithwalo, sisebenze ngokubambisana. Kufuze sizifundise ukuba nyanda yinye ngombana lokho kuzosisiza esikhathi esizako esingaphelisi ihliziyo.

“SIMALUNGU WOMZIMBA MUNYE”

14, 15. (a) UJehova ubabandula ngamuphi umnqopho abantu abatjha namhlanjesi? (b) Ngisiphi isikhuthazo esivela kuJehova malungana nokuthi sibumbane?

14 UJehova uyasisiza bona ‘simlotjhe sibambisene.’ (Zef. 3:8, 9) Usibandulela ukuthi sikghone ukufeza umnqophwakhe bekube phakade. Lokho kutjho ukuthi sihlangene nje, ngombana ‘kumnqopho wakhe awuveza ngoKrestu.’ (Funda kwebe-Efesu 1:9, 10.) Akufunako kukuthi koke akudalileko kubumbane ephasini nezulwini, begodu uzokwenza lokho. Yeke, wena njengomuntu omutjha lokhu kuyakusiza na bona usebenze ngobunye nehlangano kaJehova?

15 UJehova usibandulela ukuthi sibumbane nje, ngombana lokho kuzosenza sibumbane unomphela. ImiTlolo ihlala itjho ukuthi ‘sikhathalelane,’ ‘sithandane khulu,’ ‘sikhuthazane,’ bese ‘siyakhana.’ (1 Kor. 12:25; Rom. 12:10; 1 Thes. 4:18; 5:11) UJehova uyazi ukuthi simaKrestu sinje, sinesono—okuyinto engasibangela ubudisi bokubumbana. Nje-ke ngikho kufuze ‘silibalelane’ ngokutjhaphulukileko.—Efe. 4:32.

16, 17. (a) Uyini umnqopho wemihlangano yobuKrestu? (b) Abantu abatjha bangafundani kokwenziwa nguJesu nakasesemutjha?

16 Imihlangano yobuKrestu nayo iyindlela kaJehova yokusisiza sibumbane. Siwafunda mihle le amezwi asikhuthazo akumaHebheru 10:24, 25. Phela umnqopho wemihlangano le ‘kukhuthazana ethandweni nemisebenzini emihle, njengombana ilanga selitjhidele.’

17 UJesu naye waba sibonelo esihle kwamambala sokuthokoziswa mihlangano enjalo. Nekaneminyaka eli-12, wakhamba nababelethi bakhe emhlanganweni omkhulu, wathi nakafika lapho wanyamalala. Kwathi uJosefa noMariya nabamthola, bamfunyana akhuluma nabafundisi ethempelini ngeendaba zakaZimu.—Luk. 2:45-47.

18. Imithandazwethu idlala yiphi indima endabeni yokubumbana?

18 Okhunye esingakwenza ngaphezu kokuqinisana ngemihlangano yobuKrestu, kukuthi sithandazelane. Emithandazweni yethu leyo kuhle sibabize ngamagama abantu asibathandazelako, ngombana lokho kuveza ukuthi siyakhathalelana. Le akusiyinto okufuze yenziwe maKrestu esele akhulile kwaphela. Nani abatjha ningakwenza lokhu, khona nizokubumbana niqine ebuhlotjeni benu bobukrestu. Nanenza njalo, kuzabe kutjho ukuthi anihlangani ngalitho nephaseli elizokurhayilwa kungasikade.

Soke-nje, singabathandazela abazalwana esikholwa nabo (Qala isigaba 18)

AKUBONAKALE UKUTHI “SIMALUNGU WOMZIMBA MUNYE”

19-21. (a) Kubonakala ngani ukuthi “simalungu womzimba munye”? Sibawa iimbonelo zalokho. (b) Ufundani endleleni abanye abazalwana abasabele ngayo nekuhlangulwa abongazimbi behlekelele?

19 Abantu bakaJehova sikhuluma nje, baphila ngokuvumelana namezwi akwebeRoma 12:5, athi: “Simalunga womunye nomunye.” Lokhu sikubona navane kunehlekelele. Khumbula ngoDisemba 2011, ngesikhathi isiwuruwuru sibanga umonakalo esihlengeleni seMindanao ePhilippine. Ebusuku bamhlokho, kwarhurhuleka imizi ezi-40 000 endaweni leyo, okufaka hlangana nemizi yabazalwana. Kodwana i-ofisi legatja libika ukuthi “ngaphambi kokuthunyelwa kwekomidi yokuhlangula, abazalwana beendawo ezihlanu kwalapho besebathomile ukubasiza.”

20 Kwaba njalo namhla ukusikinyeka kwephasi okukhamba netsunami, kugagamula ipumalanga yeJapani. Abazalwana nabodade balahlekelwa ngikho koke abanakho. uYoshiko owaloba umuzakhe, bekakude ngamakhilomitha ama-40 nawusuka eWolweni aboFakazi ababambela kilo imihlangano. Yena-ke ubika ukuthi: “Thina sarareka nasizwa ukuthi ngelanga elingemva kwamhlokho, umbonisi ovakatjhela amabandla nomunye umzalwana bebaphasi phezulu bafunana nathi.” Atjho abobotheka: “Ibandla lisiqalelele kwamambala ngesizo elingokomoya, sithokoza khulu ngalokho. Okhunye esakuthola, majasi, amanyathelo, iinkhwama, nezambatho zokulala.” Omunye olilunga lekomidi ehlangulako naye ungezelela ngokuthi: “Abazalwana abavela kiyo yoke inarha yeJapani bebanyanda yinye ekusizeni abanakwabo. Kwabe kwafika nabanye abazalwana abavela kude e-United States. Bathi nasebabuzwa ukuthi bakwenziswa yini koke lokhu, bathi, ‘Senziwa kukuthi sibumbene nabazalwana beJapan, begodu bayasitlhoga.’” Yeke, awuzikhakhazisi na, ngokuba lilunga lehlangano ewakhathalela kangaka amalunga wayo? Singatjho ngokungananazi ukuthi uJehova naye kuyamthabisa ukubona ibumbano elihle kangaka!

21 Ukuba nomoya onjalo kusese nje, kuzosisiza sihlale sibumbene nesikhathini esizako, nanyana sekuthiwa akusakghonakali ukuhlangana nabazalwana bakwezinye iindawo ephasini. Ekhabolakhona, umoya webumbano lo, usibandulela ukuthi sikghone ukuqalana nanyana ngiziphi iintjhijilo ezingavela njengombana iphaseli liphelelwa sikhathi nje. UFumiko owasinda esiwuwurwini seJapani uthi: “Isiphelo sisemnyango. Yeke, kufuze sihlale sibasiza labo esikholwa nabo njengombana soke siliqale ngabovu lamhla ziphela zoke izinto ezisibangela amatlhuwo.”

22. Khuyini esizokufumana ngokuba maKrestu abumbeneko?

22 Kungakhathaliseki bona sibancani namkha sibadala, ubunye yinto okufuze siyilwele njengombana sibona ukuthi iphasi esiphila kilweli liphadlhuke kangangani. UZimu uzobaphulusa abantu bakhe njengombana khewakwenza lokho nakade. (Isa. 52:9, 10) Hlala ukukhumbula ukuthi ungabalwa nalabo abasindako nengabe ulinga ngamandla ukuba phakathi kwabantu bakaZimu ababumbeneko. Okhunye okungasisiza kukuthi sithokoziswe ngesesinakho ngehlangothini lakaZimu. Isihloko esilandelako sizokukhuluma ngayo indaba le.