Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Imibuzo Evela Kubafundi

Imibuzo Evela Kubafundi

Eminyakeni edlulileko iincwadi zethu kanengi bezikhuluma ngeendaba zeBhayibheli ezifanekisela into namkha umuntu othileko. Kodwana njenganje akusenzeki kangako. Uyazi bona kubayini?

IsiThala sakaSeptemba 15, 1950, ngiso esahlathulula indaba le. Sahlathulula bona iindaba zeBhayibheli (type) zingafanekisela umuntu, into namkha isenzakalo ebesisazokwenzeka. Bese kuthi ezikufanekiselako (antitype) kube mumuntu, isenzakalo, namkha into yanamhlanjesi. Iindaba eziseBhayibhelini zifaniswa nesithunzi bese lokho ezikufanekiselako kube yinto yamambala.

Ngaphambilini iincwadi zethu bezikhuluma ngabomma nabobaba abathembekileko bekadeni njengo uDibhora, u-Elihu, uJafta, uJobho, uRarhabu, noRabega zithi babantu bamambala abafanekisela abakhethiweko namkha “isiqubuthu esikhulu.” (IsAmbulo 7:9) Ngokwesibonelo, sathi uJafta, uJobho noRabega bafanekisela abakhethiweko, bese kuthi uDibhora noRarhabu bafanekisele isiqubuthu esikhulu. Kodwana mvanje, sesalisa ukusolo sifanisa izinto neendaba zeBhayibheli. Kubayini kwenziwe njalo?

INDABA ESEBHAYIBHELINI (TYPE)

Imvana ama-Israyeli wekadeni ebekayihlaba ngePhasika beyisithunzi sento ezako.—Numeri 9:2.

LOKHO OKUFANEKISELWA YINDABA ESEBHAYIBHELINI (ANTITYPE)

UPowula wathi uKrestu ‘uyiMvana yethu.’1 Korinte 5:7.

Kuliqiniso ukuthi iBhayibheli likhe lifanise abantu bekadeni nabantu namkha izenzakalo ezisazokwenzeka. Ngokwesibonelo, kuGalatiya 4:21-31 umpostoli uPowula uqalisela ‘eemfanekisweni’ okhuluma ngabafazi ababili. Umfazi wokuthoma ngu-Hagari ikhobokakazi laka-Abrahamu. Nakahlathululako uthi uHagari lo ujamelele isitjhaba sakwa-Israyeli, ebesibotjhelelwe kuJehova ngomThetho kaMosi. Umfazi wesibili “okhululekileko” lo nguSara, umka-Abrahamu. Bekafanekisela umka-Zimu, oyingcenye yehlanganwakhe esezulwini. UPowula watjho nezinto ezinengi ezifanako kuJesu nomphristi uMalkitsedekhi. (Hebheru 6:20; 7:1-3) Ngaphezu kwalokho, uPowula wamadanisa umphorofidi u-Isaya namadodanakhe noJesu nabakhethiweko.  (Hebheru 2:13, 14) NguJehova owaphefumulela uPowula bona amadanise ngalendlela. Ngebangelo-ke sesiyazi bona lokho okufanekiselwa ziindaba zeBhayibhelezi kuliqiniso.

Ngitjho nanyana kunobufakazi eBhayibhelini bokuthi singathatha abantu bekadeni sibenze umfanekiso, angekhe saphetha ngokuthi yoke into eyenzeka ekuphileni komuntu okufaniswa ngaye lo, kufuze ifane patsi nento esazokwenzeka. Ngokwesibonelo, uPowula uthi uMalkitsedekhi ujamelela uJesu. Kodwana akatjho bona ukuletha kwakhe isikwa newayini ku-Abrahamu ngemva kokuhlula amakhosi amane kujamelela into ethileko. Yeke akunasizathu esingasenza sisolo sifunana nokuthileko okufihlekileko esenzakalweneso sikufanise nento yanamhlanjesi.—Genesisi 14:1, 18.

Kunabatloli abenze umtjhapho ongangomtjhapho, abaphila emakhulwini weminyaka ngemva kokufa kwakaKrestu. Bafanisa pheze zoke iindaba eziseBhayibhelini, bathi zijamelele okuthileko. I-The International Standard Bible Encyclopaedia neyihlathulula iimfundiso zaka-Origen, u-Ambrose, noJerome ithi: “Bebafuna lokho abangafanisa ngakho iindaba zeBhayibheli, begodu bebakwakha kube khona. Bebafanisa koke, ngitjho nanyana iyincani kangangani indaba esemTlolweni. Nanyana indaba eseBhayibhelini leyo isepepeneneni namkha ijayelekile, bekuthiwa kukhona okufihlekileko nokungakajayeleki ekujamelelako . . . , ngitjho nesibalo seemfesi ezathiwa bafundi ngemva kokuvuswa koMsindisi—bebalinga nokuzibala, bathi beziyi-153!”

Omunye umtloli, u-Augustine weHippo, wathi indaba eseBhayibhelini yakaJesu ondla amadoda ayi-5 000 ngeemfesi ezimbili namapani amahlanu woburotho bebhali kunefihlakalo ejamelela okuthileko. Wathi izikwa ezihlanwezo zijamelela iincwadi zeBhayibheli uGenesisi kuya kuDuteronomi. Ngebanga lokuthi ibhali beyithathelwa phasi kunekoroni, bathi kutjho ukuthi “iTestamende eliDala” alikaqakatheki “njengeTestamende eliTjha.” Bewathi iimfesi ezimbili zijamelela ikosi nomphristi. Esinye isazi seBhayibheli besathi, ukuthenga kwakaJakopo ubuzibulo baka-Esewu ngesitjulu esibovu, kufanekisela uJesu nakathengela abantu ilungelo lokuyokuphila ezulwini ngeengazi zakhe ezibovu!

Nengabe indlela ebebahlathulula ngayo ihlangahlangene, sewuyazwisisa bona umraro ukuphi. Abantu angekhe bakghone ukwazi ukuthi ngiyiphi indaba eseBhayibhelini ejamelela okuthileko. Yeke, indlela ehlakaniphileko yokulungisa indaba le ngiyiphi? Nengabe imiTlolo ifundisa ukuthi, isenzakalo, umuntu namkha into ethileko ijamelela okuthileko okusazokwenzeka, kufuze sikhambe nefundiso leyo. Yeke, singathomi sithi indaba eseBhayibhelini ijamelele okuthileko singanabufakazi bemitlolo obusekela lokho.

Kodwana singafumana ziphi iimfundo nesifunda iindaba eziseBhayibhelini? Umpostoli uPowula wathi: “Koke okwatlolwa ngaphambilini kwatlolelwa ukusifundisa ukuze kuthi ngokunyamezela nangokukhuthazeka kwemitlolo sibe nethemba.” (Roma 15:4) UPowula bekatlolela amaKrestu wokuthoma akhethiweko, awatjela indlela angafumana ngayo iimfundo eendabeni zeBhayibheli. Kusukela mhlokho, woke umKrestu—ngitjho nezinye izimvu—ufunde izinto ezinengi emiTlolweni.—Jwanisi 10:16; 2 Thimothi 3:1.

Ezinengi zeendaba zeBhayibheli azisebenzi kumaKrestu akhethiweko ‘nakwezinye izimvu’ ebeziphila esikhathini sakade kwaphela. Kunalokho, zizuzise woke umuntu oyinceku kaZimu wesikhathi sakade nesanje. Ngokwesibonelo, ukutlhoriswa kwakaJobho akujameleli ukutlhoriswa kwabakhethiweko hlangana nePi yePhasi yokuThoma kwaphela. Kunalokho, inengi labantu bakaZimu, amadoda nabafazi, abakhethiweko “nezinye izimvu,” litlhoriswe njengoJobho begodu ukufunda ngendabakhe kubasize khulu. Bawubonile umnqopho kaJehova “kobana mbala” uJehova “unezwelo nesirhawu.”—Jakopo 5:11.

Emabandlenethu namhlanjesi kunabomma esele bakhulile abanjengoDibhora nabadala abasesebatjha, abahlakaniphe njengo-Elihu. Sibe namaphayona akhutheleko nanesibindi njengoJafta, nabazalwana abathembeke njengoJobho. Siyamthokoza uJehova ngokuqiniseka bona “koke okwatlolwa ngaphambilini” kukhona namhlanje “ukuze kuthi ngokunyamezela nangokukhuthazeka kwemitlolo, sibe nethemba”!

Ngebangelo-ke angekhe salinga ukufumana into esingayifanekisa kwenye nenye indaba eseBhayibhelini, sithi isazokwenzeka. Kunalokho, iincwadi zethu zizokudzimelela kilokho esikufunda emiTlolweni.