Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Thembeka Ekusekeleni Abafowabo BakaKrestu

Thembeka Ekusekeleni Abafowabo BakaKrestu

“Lokha nanenzela oyedwa wabafowethu abancancanaba, nenzele mina.”—MATEWU 25:40.

1, 2. (a) Ngimuphi umfanekiso uJesu awutjela abangani bakhe abakhulu? (Qala isithombe esisekuthomeni.) (b) Khuyini okufuze sikwazi ngomfanekiso wezimvu neembuzi?

UJESU bekakhuluma nabangani bakhe abakhulu uPitrosi, u-Andrisi, uJakopo noJwanisi nekazabatjela indaba emnandi kwamambala! Kuthe ngemva kokubatjela umfanekiso wenceku ethembekileko nehlakaniphileko, wabatjela wamatlawu alitjhumi, newamathalende. Ngemva kwalokho, wakhuluma ngamunye umfanekiso “iNdodana yomuntu” izokugweba “zoke izizwe.” Kuthe kusese njalo uJesu wabatjela omunye godu umfanekiso. Wathi “iNdodana yomuntu” izokuhlukanisa abantu ngeenqhema ezimbili, okusiqhema sezimvu neseembuzi. Ngemva kwalokho wahlathulula isiqhema sesithathu esiqakathekileko, ‘abafowabo’ beKosi.—Funda uMatewu 25:31-46.

2 Nanamhlanjesi kusafana nakade emihleni yabapostoli ngombana iinceku zakaJehova zanamhlanjesi nazo  zinekareko emfanekisweni lo wokuphila nokufa kwabantu. UJesu wathi abanye bazokuthola ukuphila okungapheliko, kodwana abanye bazokubhujiswa. Ngikho-ke kuqakatheke kangaka ukuthi sazi ihlathululo yomfanekiso lo, nokuthi singenzani bona sithole ipilo engapheliko. Yeke, isihlokwesi sizokuphendula nasi imibuzo elandelako: UJehova usisize njani sazwisisa umfanekiso lo? Sazi njani ukuthi umfanekiso lo ukhuthaza umsebenzi wokutjhumayela? Bobani okufuze batjhumayele? Kubayini kuqakathekile ukuthembeka kusese nje ‘eKosini’ ‘nakubafowabo’ beKosi le?

UJEHOVA USISIZE NJANI SAZWISISA UMFANEKISO LO?

3, 4. (a) Khuyini okufuze sikwazi nasizakuzwisisa umfanekiso kaJesu? (b) Ngo-1881, isiThala sawuhlathulula njani?

3 Nasizakuzwisisa ukuthi umfanekiso wezimvu neembuzi utjho ukuthini, kufuze sazi ukuthi (1) ngubani “iNdodana yomuntu” namkha “iKosi,” bobani abazizimvu nabaziimbuzi, nokuthi bobani ‘abafowabo’ beKosi? (2) Kunini lapho “iNdodana yomuntu” izokuhlukanisa khona, namkha igwebe izimvu neembuzi? Nokuthi (3) kubayini abanye babizwa ngezimvu abanye babizwa ngeembuzi?

4 Ngo-1881, isiThala sathi “iNdodana yomuntu,” namkha “iKosi,” nguJesu. Sahlathulula nokuthi ‘abafowabo’ beKosi akusingilabo abayokubusa noJesu ezulwini kwaphela, kodwana bahlanganisa boke abantu abayokuphila ephasini nasebaphelelisiwe. IsiThaleso sabuye sathi abantu bazokuhlukaniswa phakathi nemiNyaka eyiKulungwana yokuBusa kwakaKrestu, satjho nokuthi labo abalingise ithando lakaZimu kikho koke abakwenzileko bazokubizwa ngezimvu.

5. Ngo-1923, abantu bakaZimu bebawuzwisisa njani umfanekiso lo?

5 Ngokukhamba kwesikhathi, uJehova wasiza abantu bakhe bawuzwisisa ngconywana umfanekiso lo. Ngo-1923, isiThala saka-Oktoba 15, sathi “iNdodana yomuntu” nguJesu. Kodwana sasebenzisa amavesi weBhayibheli ukuhlathulula ukuthi ‘abafo’ okukhulunywa ngabo la, ngabayokubusa noJesu kwaphela. Nokuthi boke bazabe basezulwini phakathi nemiNyaka eyiKulungwana yokuBusa. Sabe satjho nokuthi izimvu ngilabo abazokuphila ephasini nasekubusa umBuso kaJesu nabafowabo. Umfanekiso lo uthi laba bazokusiza abafowabo beKosi. Lokho kutjho ukuthi ukuhlukanisa nofana ukugwetjwa kuzokwenzeka ngesikhathi abafowabo bakaJesu abakhethiweko basese sephasini, ngaphambi kokuthoma kwemiNyaka eyiKulungwana yokuBusa. Isihlokweso satjho nokuthi izimvu kuzokuba ngilabo abakholelwa kuJesu nabakholelwa ekutheni umBuso wezulwini uzokuletha ipilo engcono.

6. Ngo-1995, yatjhuguluka njani indlela ebesiwuzwisisa ngayo umfanekiso wezimvu neembuzi?

6 Eminyakeni engangeminyaka besisolo sicabanga ukuthi abantu bagwetjwa ngokomsebenzi wokutjhumayela emihleni yokuphela le. Nayikukuthi bayawamukela umlayezo wethu besithi bazizimvu, bese kuthi iimbuzi kube ngilabo abawulandulako. Kodwana ngo-1995, yatjhuguluka indlela ebesiwuzwisisa ngayo umfanekiso lo. IsiThala samadanisa uMatewu 24:29-31 (mfunde) noMatewu 25:31, 32 (mfunde), bese  sahlathulula ukuthi uJesu uzokugweba abantu ngesikhathi sesizi elikhulu lokha iNdodana yomuntu ‘nayiza ngephazimulwayo.’ *—Qala umtlolo ongenzasi.

Siyathokoza ngokuthi uJehova usisize sazwisisa imifanekiso kaJesu

7. Utjho ukuthini umfanekiso lo?

7 Namhlanjesi, siwuzwisisa kuhle umfanekiso wezimvu neembuzi. Siyazi ukuthi “iNdodana yomuntu” namkha “iKosi,” nguJesu nokuthi ‘abafowabo’ beKosi ngilabo abakhethwe ngomoya ocwengileko abayokubusa noJesu ezulwini. (Roma 8:16, 17) “Izimvu neembuzi” babantu abavela kizo zoke izizwe. Abantwaba bazokugwetjwa isizi elikhulu nalilalamela ngekupheleni, okuyinto ezokwenzeka kungasikade. Siyazi nokuthi uJesu uzokugweba abantu ngokwendlela ebebaphatha ngayo abakhethiweko abasese sephasini. Siyathokoza ngokuthi uJehova bekasolo asisiza njengombana iminyaka ikhamba bona sizwisise umfanekiso lo neminye ekuMatewu izahluko 24 no-25!

UMFANEKISO LO UKHUTHAZA UMSEBENZI WOKUTJHUMAYELA

8, 9. Kubayini uJesu athi izimvu ‘ngabalungileko’?

8 UJesu azange asebenzise amezwi athi “tjhumayela” namkha “umsebenzi wokutjhumayela” emfanekiswenakhe wezimvu neembuzi. Yeke, sazi njani bona umfanekiso lo usifundisa ukuthi umsebenzi wokutjhumayela uqakatheke khulu?

9 Nesizakuthola ipendulo kufuze sithome ngokukhumbula ukuthi uJesu bekafundisa ngemifanekiso, okutjho ukuthi bekangakakhulumi ngezimvu neembuzi zamambala. Yeke, ngendlela efanako, bekangatjho ukuthi woke umuntu ozokuqalwa njengemvu kufuze aqalelele abakhethiweko ngokudla nezambatho, abasororhe nababangwa neenzibi, namkha abavakatjhele emajele. Awa, la uJesu nakakhuluma ngezimvu uqalisele ‘kwabalungileko’ ngombana baqala abakhethiweko njengabafowabo, begodu bathembekile kibo phakathi nemihla yokuphela ebudisi kangaka.—Matewu 10:40-42; 25:40, 46; 2 Thimothi 3:1-5.

10. Izimvu zingabasiza njani abafowabo bakaKrestu?

10 Ngesikhathi uJesu enza umfanekiso wezimvu neembuzi, bekakhuluma ngokuzokwenzeka emihleni yokuphela. (Matewu 24:3) Ngokwesibonelo, wathi: “Ivangeli lombusweli lizakutjhunyayelwa ephasini loke.” (Matewu 24:14) Kodwana ngaphambi kobana akhulume ngomfanekiso wezimvu neembuzi, wakhuluma ngewamatalende. UJesu nakazakutjho umfanekiso lo bekafundisa abakhethiweko ukuthi kufuze bazikhandle emsebenzini wokutjhumayela. Kodwana sebambalwa khulu abaseleko ephasini nje, kanti-ke nomsebenzi nawo usatlhoga izandla! Abakhethiweko batjelwa ukuthi batjhumayeze “zoke izizwe” ngaphambi kokufika kwesiphelo. Yeke, esikufunda emfanekisweni wezimvu neembuzi kukuthi “izimvu” zizobasiza  abafowabo bakaJesu. Begodu okukuphela kwento eqakatheke khulu abangasiza kiyo, kubambisana nabafowabo bakaJesu emsebenzini wokutjhumayela. Kodwana kwanele na ukunikela ngemali malungana nomsebenzi lo namkha ukubakhuthaza ekutheni kube ngibo abatjhumayelako?

BOBANI OKUFUZE BATJHUMAYELE?

11. Ngimuphi umbuzo abanye abangazibuza wona, begodu bangazibuzelani umbuzo onjalo?

11 Namhlanjesi, uJesu unabafundi ababalelwa eengidini ezibunane, begodu inengi labo alikakhethwa. UJesu azange abanikele amathalenta laba. Wanikela abafowabo abakhethiweko kwaphela. (Matewu 25:14-18) Yeke, abanye bangazibuza ukuthi, ‘Nengabe uJesu akakabanikeli amathalenta, kghani kufuze batjhumayele na?’ Iye kufanele batjhumayele. Akhesibone ibanga lalokho.

12. Sifundani emezwini kaJesu akuMatewu 28:19, 20?

12 UJesu walayela boke abafundi bakhe ukuthi batjhumayele. Ngemva kokuvuswa kwakhe, uJesu watjela abalandeli bakhe ukuthi ‘benze abafundi’ bese babafundise “koke” abayale ngakho. Yeke, abafundi labo nabo bekufuze balalele umyalo kaJesu wokutjhumayela. (Funda uMatewu 28:19, 20.) Kuyakhanya-ke ukuthi soke nje kufuze sitjhumayele, kungakhathaliseki bona sinethemba lokuphila ezulwini namkha ephasini.—IzEnzo 10:42.

Soke kufuze sitjhumayele, kungakhathaliseki bona sinethemba lokuphila ezulwini namkha ephasini

13. Sifundani embonweni owaboniswa uJwanisi?

13 Encwadini yesAmbulo sifunda ukuthi umsebenzi wokutjhumayela kufuze wenziwe ngabakhethiweko nebezinye izimvu. UJesu wanikela uJwanisi umbono ‘womlobokazi’ omema abantu bona beze bazokusela amanzi wokuphila. Umlobokazi loyo uqalisele kabayi-144 000 abazokubusa noJesu ezulwini. (IsAmbulo 14:1, 3; 22:17) Amanzi aqalisele emhlatjelweni kaJesu wesihlengo ozokusiza abantu baphile ipilo enganasono nokufa. (Matewu 20:28; Jwanisi 3:16; 1 Jwanisi 4:9, 10) Abakhethiweko bakhuthalele ukufundisa abantu ngesihlengo nokuthi bangazuza njani kiso. (1 Korinte 1:23) Kodwana umbono loyo ukhuluma nangesinye isiqhema sabantu abangakakhethelwa ukubusa ezulwini, abanethemba lokuphila ephasini. Nabo balayelwe bona bayokutjela abantu bathi, “Yiza!” Umyalo loyo bawulalela ngokuthi bafundise abanye iindaba ezimnandi. Yeke, umbono lo uqinisekisa ukuthi boke labo abamukela umlayezo weendaba ezimnandi, kufuze bawutjhumayele nakwabanye.

14. Siwulalela njani “umthetho kaKrestu”?

14 Boke abalalela “umthetho kaKrestu” kufuze batjhumayele. (Galatiya 6:2) UJehova ulindele ukuthi boke abamkhulekelako balalele imithetho efanako. Esikhathini esadlulako, bekalindele bona ama-Israyeli nabavela kwezinye  izizwe abahlala nawo, balalele umthetho wakhe. (Eksodusi 12:49; Levitikusi 24:22) Iye khona namhlanjesi akusatlhogeki siyilandele yoke imithetho ebeyinikelwa ama-Israyeli, kodwana ukuthi sikhethiwe namkha awa, “umthetho kaKrestu” wona kufanele siwulalele nakanjani. Enye yezinto eziqakatheke khulu esazifundiswa nguJesu, lithando. (Jwanisi 13:35; Jakopo 2:8) Kufuze sithande uJehova, uJesu, nabantu. Kanti-ke okukuphela kwendlela yokubonakalisa ithandwelo kutjela abantu ngeendaba ezimnandi zomBuso.—Jwanisi 15:10; IzEnzo 1:8.

15. Kubayini singathi uJesu walayela boke abafundi bakhe ukuthi batjhumayele?

15 Okwatjhiwo nguJesu ebafundini abambalwa, ngasikhathi kungaqalisela nakwabanye abafundi abanengi. Ngokwesibonelo, uJesu wenza isivumelwano nabafundi abali-11 kwaphela, wabathembisa nokuthi uyokubusa nabo emBuswenakhe. Kodwana abayi-144 000 abayokubusa naye ezulwini. (Lukasi 22:29, 30; IsAmbulo 5:10; 7:4-8) Nangemva kokuvuswa kwakhe uJesu, bafundi abambalwa kwaphela abezwa umyalo wakhe wokutjhumayela. (IzEnzo 10:40-42; 1 Korinte 15:6) Kodwana boke abafundi bakaJesu ekadeni bawulalela umyalo loyo. (IzEnzo 8:4; 1 Pitrosi 1:8) Nanamhlanjesi kwathina siyazi ukuthi kufuze sitjhumayele nanyana besingekho uJesu nakatjela labo bokuthoma ukuthi bayokwenza umsebenzi lo. Sikhuluma nje, sesibalelwa kwabaziingidi ezibunane soke esenza umsebenzi lo. Siyazi ukuthi nasitjhumayela sisuke sitjengisa ukuthi  sikholelwa kwamambala kuJesu.—Jakopo 2:18.

LESI NGISO ISIKHATHI SOKUTHEMBEKA

16-18. Singabasekela njani ngokuthembeka abafowabo bakaKrestu, begodu kubayini kufuze senze njalo kusese nje?

16 USathana ubambene itjhumi lezandla phezulu nabakhethiweko bakaKrestu abasese sephasini—ubindana nabo, begodu uyazi ukuthi usalelwe ‘sikhathi esifitjhani’ kangangani! (IsAmbulo 12:9, 12, 17) Kodwana naphezu kwesahlulelo elinamandla lakaSathana, abakhethiweko baraga nawo umsebenzi wokutjhumayela lo njengombana bawudosa phambili, begodu nje sebanengi khulu kunangaphambili abantu abezwa iindaba ezimnandi. Kuyabonakala ukuthi uJesu unabakhethiweko nokuthi uyabanqophisa.—Matewu 28:20.

Kulilungelo elingangelungelo ukuba nesandla ekusekeleni abafowabo bakaKrestu

17 Sizizwa sibusisekile ngokuba nesandla ekusekeleni abafowabo bakaKrestu ngomsebenzi wokutjhumayela. Siyasiza nekunikeleni ngemali nangokuzikhandla ekwakheni amaWolo wokuKhulekela, amaWolo wemiHlangano, nama-ofisi wamagatja. Nasithembeka ekulaleleni abadala nabanye abazalwana ababekwe “yinceku ethembekileko nehlakaniphileko,” sisuke sitjengisa ukuthi sizimisele kangangani ukusekela abafowabo bakaKrestu.—Matewu 24:45-47; Hebheru 13:17.

18 Kungasikade, abaseleko babakhethiweko bazokubekwa iphawu lamaswaphela. Ngemva kwalokho, iingilozi zilise “imimoya emine yephasi,” okuyoba kuthoma kwesizi elikhulu. (IsAmbulo 7:1-3) Ngaphambi kokuthoma kwe-Arimagedoni, uJesu uzokubuthela abakhethiweko ezulwini. (Matewu 13:41-43) Yeke, nengabe sifuna ukugwetjwa njengezimvu uJesu nakafika, lesi sikhathi sokuthembeka kubafowabo bakaKrestu abakhethiweko.

Sisiza abafowabo bakaKrestu ngeendlela ezinengi ezihlukahlukeneko (Qala isigaba 17)

^ isig. 6 Nawufuna ihlathululo enabileko ngomfanekiso lo, qala isihloko esithi “Siyoba Yini Isimo Sakho Phambi Kwesihlalo Sokwahlulela?” nesithi “Liyoba Yini Ikusasa Lezimvu Nezimbuzi?” esiThaleni sesiZulu saka-Oktoba 15, 1995.