Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Singahlala Simsulwa

Singahlala Simsulwa

“Hlambani izandla zenu . . , nihlambulule iinhliziyo zenu.”JAKOPO 4:8.

1. Yini abantu abanengi abayithatha njengento evamileko?

SIPHILA kwamgade uhlonywa ngezinti, ephasini elizele ikohlakalo. Ngokwesibonelo, abantu abanengi bakubona kunganakinga indoda nayithandana nenye indoda, nabafazi ngokunjalo. Bakubona kuyinto evamileko ukulala nomuntu ongakatjhadi naye. Amafilimu, iincwadi, imibhino, nezokukhangisa zizele ngokuziphatha kumbi ngokomseme. (IRhubo 12:9, [12:8, NW.]) Nanyana kunjalo uJehova angasisiza siphile ipilo emthabisako. Kungakghoneka bona sihlale simsulwa ngitjho nanyana siphila ephasini elande ngokukhohlakala.—Funda 1 Thesalonika 4:3-5.

2, 3. (a) Kubayini kufuze siziruthule iimfiso ezimbi? (b) Sizokucoca ngani esihlokwenesi?

2 Nasizakuthabisa uJehova kufuze sihloye koke akuhloyako. Kodwana njengombana sibabantu abangakapheleli kubulula bona sidoseleke ekuziphatheni okumbi, wena owabona ifesi idoseleka esithiyweni. Nakwenzeka siba nemicabango emimbi, kufuze siyibalekele. Nasingekhe sikwenze lokho, imicabango esinayo leyo izokwakheleka kithi ibe namandla, kuthi nakuvela ithuba lokona, sone. Kunjengombana iBhayibheli lisitjho: “Yeke ikanuko nasele ibambile, izala isono.”—Funda uJakopo 1:14, 15.

3 Ukufisa ukwenza into embi kungakhela eenhliziyweni zethu. Ngikho-ke kufuze sikutjheje khulu esikukhanukako. Nange sala iimfiso ezimbi, sizokubalekela ukuziphatha kumbi. Nasenza njalo angekhe sivune lokho esingakakutjali. (Galatiya 5:16) Esihlokwenesi sizokucoca ngezindlela ezintathu ezizosisiza silwisane neemfiso ezimbi: isikhozi sethu noJehova, ukuyalwa liliZwi lakhe, nesizo esilifumana emaKrestwini avuthiweko.

“TJHIDELANI KUZIMU”

4. Kuqakatheke ngani ukuthi sitjhidele kuJehova?

4 IBhayibheli nalikhuluma nalabo abafuna ‘ukutjhidela kuZimu’ lithi, “Hlambani izandla zenu” “nihlambulule iinhliziyo zenu.” (Jakopo 4:8) Nasithatha uJehova njengomnganethu, sizokufuna izenzo zethu nezinto esicabanga ngazo zimthabise. Nakhibe imicabangwethu imsulwa begodu icwengekile neenhliziyo zethu zizokucwengeka. (IRhubo 24:3, 4; 51:8,[51:6 NW]; Filipi 4:8) UJehova uyazi bona asikapheleli yeke ukulindele bona sizokunande sicabanga ngezinto ezingakalungi. Kodwana ngombana thina asifuni ukumdanisa uJehova, senza koke okusemandlenethu bona sibalekele imicabango ekhohlakeleko. (Genesisi 6:5, 6) Senza koke esingakwenza bona singacabangi ngezinto ezisilapheleko.

5, 6. Umthandazo ungasisiza njani silwisane neemfiso ezimbi?

5 UJehova uzosisiza silwisane nemicabango emimbi nasibawa isizo lakhe. Usipha umoyakhe ocwengileko usisize sihlale simsulwa. Nasithandazako singamtjela uJehova bona sifuna imicabangwethu imthabise. (IRhubo 19:15, [19:14 NW]) Singabe simbuze sizithobile, bona zikhona na iimfiso eenhliziyweni zethu ezingasibangela bona sone. (IRhubo 139:23, 24) Kufuze sihlale sibawa uJehova bona asisize sibalekele ukuziphatha kumbi, kunalokho siziphathe kuhle ngitjho nanyana kungasilula ngasosoke isikhathi.—Matewu 6:13.

6 Abanye bethu kungenzeka bona ngaphambi kobana sifunde ngoJehova besithanda izinto angazithandiko, begodu kungenzeka bona nanje sisalwisana neemfiso ezimbi zezintwezo. UJehova angasisiza sitjhuguluke, senze izinto ezimthabisako. Ngokwesibonelo, ngemva kobana iKosi uDavida ilele noBathi-Tjheba, yaphenduka, lokho yakwenza iinkhathi ezinengi ibawa bona uJehova ayidalele “ihliziyo ehlanzekileko” yabawa nokobana ayisize ibe mumuntu olalelako. (IRhubo 51:12, 14, [51:10, 12, NW]) Nakungenzeka khesaba neemfiso ezimbi esikhathini esidlulileko nanje sisalwisana nazo, uJehova uzosisiza sibe nesifiso sokumlalela nesokwenza izinto ezilungileko. Angasisiza sikwazi ukulawula imicabango yethu engakapheleli.—IRhubo 119:133.

Nakwenzeka isifiso esingakalungi sithoma ukukhula ngehliziywenakho, siruthule khonokho (Qala isigaba 6)

“YIBANI NGABENZA ILIZWI”

7. IliZwi lakaZimu lingasisiza njani sibalekele imicabango emimbi?

7 UJehova angaphendula imithandazwethu asebenzisa iliZwi lakhe iBhayibheli. Angithi phela kilo sifumana ukuhlakanipha kwakhe okumsulwa. (Jakopo 3:17) Qobe nasifunda iBhayibheli sizokuba nemicabango emsulwa. (IRhubo 19:8, 12 [19:7, 11, NW]; 119:9, 11) Nasifunda iBhayibheli sifumana iimbonelo neenyeleliso ezisisiza sibalekele imicabango neemfiso ezimbi.

8, 9. (a) Khuyini eyabangela bona isokana elithileko lizifumane sele lilele nomfazi okhohlakeleko? (b) Isibonelo esisifumana kuzAga 7, sisiza sibalekele ini?

8 Nasifunda izAga 5:8, lapha iliZwi lakaZimu lisikhalimela bona sibalekele ukuziphatha kumbi. Bese-ke kusahluko 7, sifunda ngesokana ebelizikhambakhambela ebusuku hlanu komuzi womfazi obekangakaziphathi kuhle. Umfazi lo bekajame ekhoneni lendlela, “embethe zobungwadla.” Watjhidela kilo walibamba, walicabuza, wavele walitjela izinto ezilivusele isifiso esingakalungi. Isokaneli akhenge lisibalekele isifisweso, umphumela waba kukuthi lilale nomfazi lo. Ngitjho nanyana belingakazimiseli ngokona kodwana lagcina sele lonile. Kwafuze liphile nemiphumela emimbi. Nangathana labuzwisisa ubungozi bokulala naye, ngabe ladlalela kude nomfazi lo!—IzAga 7:6-27.

9 Nathi nazingazwisisi ubungozi bento, singenza iinqunto ezingakahlakaniphi. Ngokwesibonelo, phakathi nobusuku ezinye iintetjhi ze-TV zidlalisa amahlelo anokuziphatha okumbi, yeke kungaba mraro ukunande utjhentjha iintetjhi ufune ukubona ukuthi kudlalani. Godu kungaba yikinga ukungena kuma-link we-inthanethi ungazi ukuthi uzokufumanani lapho, ungene kuma-chat room nakuma-web sites anemikhangiso ekufaka eenthombeni zomseme ezisilapheleko. Ebujamweni obunjalo, esikubukelako kungasenza sibe neemfiso ezingakalungi, bese-ke sonela uJehova.

10. Kubayini ukuganukejana kuyingozi? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

10 IBhayibheli libuye lisitjele bona umfazi nendoda kufuze baphathane njani. (Funda 1 Thimothi 5:2.) AmaKrestu atjengisa izenzo zethando kwaphela emuntwini abatjhade naye nofana emntwini abafuna ukutjhada naye. Akaganukeji abanye abantu. Abantu abanengi bakholelwa kukuthi ukwenza izenzo zethando emntwini, izenzo zokuganukeja ngomzimbakho, namehlwakho angekhe zalimaza muntu kwaphela nazingabandakanyi ukuthintana. Iqiniso kukuthi abantu nabathoma ukuganukejana, bangathoma babe nemicabango engakalungi, lokho-ke kungabangela bona bazifumane sele bahlanganyele amabhayi. Khekwenzeka ngaphambilini, begodu kungenzeka nanje.

11. Yini esiyifunda kuJosefa?

11 UJosefa usibonelo esihle kithi endabeni le. UmkaPothifara walinga ngamandla ukumganukeja bona alale naye. UJosefa wala kodwana lokho azange kwenze umkaPothifara alise ukumganukeja. UmkaPothifara “gade asomasoma uJosefa mihla namalanga.” (Genesisi 39:7, 8, 10) Esinye isazi seBhayibheli sithi, umkaPothifara bekacabanga bona nakwenzeka babe bodwa banoJosefa, uJosefa lo uzokukhanuka ukulala naye. UJosefa bekazimisele ukungenzi ukufunwa umkaPothifara, begodu naye akhenge amganukeje. Akhenge avumele iimfiso ezimbi bona zakhele ehliziywenakhe. Nasele adosa isembatho sakaJosefa bona alale naye, weqa “waphunyurha, watjhiya isambatho sakhe ezandleni zomfazi loyo, waphumela ngaphandle.”—Genesisi 39:12.

12. Sazi njani bona esikubukelako kungayimotjha ihliziywethu?

12 UJesu nayelelisako wathi, esikuqalako kungathinta iinhliziyo zethu kwakhele isifiso sokuziphatha kumbi ngokomseme. Wathi, “Kodwana ngiyanitjela bona nanyana ngubani oqala umfazi amkhanuke sele ahlobonge naye ngehliziywenakhe.” (Matewu 5:28) Angithi phela ngikho lokho okwenzeke eKosini uDavida. Phezulu ephahleni “wabona umfazi ahlamba,” akhenge alise ukumqala nokucabanga ngaye. (2 Samyela 11:2) Akhenge kumtshwenye ukuthi lo ngumfazi wakosobantu, wakhanuka ukulala naye ngambala wakwenza lokho.

13. Kubayini kufuze senze “isivumelwano” namehlwethu, begodu isivumelwaneso singasenza njani?

13 Nasifuna ukubalekela imicabango emimbi, kufuze silingise isibonelo sakaJobho. UJobho wathi, “Ngenze isivumelwano namehlwami.” (Jobho 31:1, 7, 9) Nathi singenza isivumelwano namehlwethu bona singacabangi kumbi ngomuntu esimqalako. Nakwenzeka sibone isithombe sabantu ababulanzi ekhomphyutheni, kezokukhangisa, encwadini nanyana kukuphi, kufuze khonokho sibalekise amahlwethu.

14. Khuyini ekufuze siyenze ukwenzelela bona sihlale simsulwa?

14 Nasele ucabanga ngesicoce ngakho, ungalemuka bona kufuze ulwe ngamandla neemfiso ezimbi. Nakufuze wenze amatjhuguluko ungabe usariyada wenze nje! Nawulalela lokho uJehova akutjhoko, uzokubalekela ukuziphatha okumbi ngokwamabhayi uhlale umsulwa.—Funda uJakopo 1:21-25.

‘BIZA ABAPHATHI BEBANDLA’

15. Kubayini kuqakathekile ukufuna isizo nakwenzeka sikufumana kubudisi ukulwisana neemfiso ezimbi?

15 Nakhibe ukufumana kubudisi ukulwisana neemfiso ezimbi, khulumisana nothileko ebandleni osele anesikhathi eside akhonza uJehova, angakunikela iseluleko esivela eliZwini lakaZimu. Kungakuphathisa iinhloni ukukhulumisana nomuntu ngemirarwakho, kodwana kuqakathekile ukufumana isizo. (IzAga 18:1; Hebheru 3:12, 13) AmaKrestu avuthiweko azokusiza ubone la ungenza khona amatjhuguluko atlhogekako. Wenze amatjhuguluko lawo, uzokwazi ukuhlala unesikhozi noJehova.

16, 17. (a) Abadala bangabasiza njani labo abakufumana kubudisi ukulwisana neemfiso ezimbi? Iza nesibonelo salokho. (b) Kubayini kuqakathekile ngabanekinga yokubukela iinthombe zabantu ababulanzi ukuthi babawe isizo ngokurhabako?

16 Abantu abafaneleka khulu ukusisiza ebandleni badala. (Funda uJakopo 5:13-15.) Kube minyaka eminengi khulu isokana leBrazil likufumana kubudisi ukulwisana neemfiso ezimbi. Nakakhulumako uthi: “Bengazi kuhle nje bona engikucabangako akumthabisi uJehova, kodwana bengihlatjwa ziinhloni nakufuze ngikhulume nabanye ngendlela engizizwa ngayo.” Umdala othileko wakulemuka lokhu, yeke, wakhuthaza isokaneli bona livumele abadala balisize. Nalihlathululako isokaneli lithi: “ Yangirara indlela abadala ebaba nomusa ngayo kimi, ngabona ungangifaneli umusa nokuzwisisa kwabo. Bangilalelisisa nangibatjela ngemirarwami. Basebenzisa iBhayibheli ukwakha kabutjha ithando lami ngoJehova bathandaza nami. Lokho kwenza kwaba bulula ukuthi ngamukele iseluleko seBhayibheli abanginikela sona.” Ngemva kobana sele liqinise isikhozi salo noJehova isokaneli lithi, “khona ngilemuka nje bona kuqakatheke kangangani kufuna isizo kunokuzitjathela thina imirarwethu.”

17 Nangabe unomukghwa wokubukela iinthombe zabantu ababulanzi, funa isizo khona nje. Ukuhlala kwakho ungenzi njalo kwandisa amathuba wokuthi ungazifumana sele uziphethe kumbi ngokomseme. Lokho kuyokulimaza abantu abanengi begodu kubangele nokuthi abantu bakhulume kumbi ngoJehova. Banengi ababawe isizo kubadala bamukela neseluleko sabo, lokho bakwenziswe kukuthi bafuna ukuthabisa uJehova begodu bafuna ukuhlala ebandleni lakhe.—IRhubo 141:5; Hebheru 12:5, 6; Jakopo 1:15.

YEWUZIMISELE UKUHLALA UMSULWA!

18. Uzimisele ukwenzani?

18 Iphasi lakaSathana liyarhagala ngokukhohlakala. Kodwana nakuziinkhonzi zakaJehova zona zilwa ngamandla bona zihlale zicabanga ngezinto ezimsulwa begodu nezihlanzekileko. UJehova uyazikhakhazisa ngamaKrestu la. Akhe sihlale sitjhidelene noJehova begodu senze ngokwesiyalo esisifumana eliZwini lakhe nebandleni lobuKrestu. Nasenza bunjalo, sizokuthaba, sibe nesazela esihlwengileko. (IRhubo 119:5, 6) Bese-ke kuthi nasele uSathana asusiwe, sithabele ukuphila ephasini elitjha lakaZimu.