Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ipilwakho Ayikhambisane Nomthandazo KaJesu Osibonelo—Ingcenye I

Ipilwakho Ayikhambisane Nomthandazo KaJesu Osibonelo—Ingcenye I

“Alicwengiswe ibizo lakho.”—MATEWU 6:9.

1. Nasitjhumayelako, singawusebenzisa njani umthandazo kaJesu okuMatewu 6:9-13?

ABANTU abanengi bayawazi umthandazo okuMatewu 6:9-13. Nasitjhumayelako vane siwusebenzise umthandazo lo sifundise abantu ukuthi umBuso kaZimu ngurhulumende wamambala ozokutjhugulula iphasi libe yipharadesi. Amezwi athi “alicwengiswe ibizo lakho” siyawadzubhula, sihlathululele abantu ukuthi uZimu unebizo elicwengileko okungakafaneli silisilaphaze.—Matewu 6:9.

2. Sazi njani bona uJesu bekangafuni sisolo sitjho into yinye kanengi nasithandazako?

2 Kghani uJesu bekafuna bona ngaso soke isikhathi nasithandazako siwutjho ngehloko na umthandazo lo njengombana vele inengi labantu lenza njalo? Awa. UJesu wathi: “Nanithandazako, ningasolo nitjho into yinye kanengi.” (Matewu 6:7, NW) Kunesikhathi lapha afundisa khona abafundi bakhe ukuthandaza, waphinda wona umthandazo lo, kodwana khenge awabuyelele njengombana anjalo amagama. (Lukasi 11:1-4) Yeke, umthandazwakhe umane usibonelo sezinto okufuze sizithandazele.

3. Ngimiphi imibuzo ongazibuza yona njengombana uhlolisisa umthandazo osibonelo lo?

3 Esihlokwenesi nakesilandelako, sizowuhlolisisa umthandazo lo. Njengombana siwuhlolisisa nje zibuze nasi imibuzo, ‘Umthandazo lo uyithuthukisa njani imithandazwami?’ Oqakatheke khulu ngothi, ‘Ipilwami iyavumelana na nomthandazo kaJesu lo?’

“BABA WETHU OSEZULWINI”

4. Amezwi athi “Baba wethu” asikhumbuza ini, begodu uJehova ungubabethu ngayiphi indlela?

4 UJesu uthoma umthandazo ngokuthi, “Baba wethu.” Amezwi la asikhumbuza bona uJehova unguBaba kiwo woke umzalwana nodade ephasini loke. (1 Pitrosi 2:17) Nalabo abakhethele ukuyokuphila ezulwini uthi bamadodanakhe wokutholwa, yeke kibo unguBaba ngendlela ekhethekileko. (Roma 8:15-17) Nalabo abazokuphila ephasini bangambiza “Baba.” Kungombana uJehova nguye obaphe ukuphila begodu uyabatlhogomela. Bazokuba ‘bantwana bakaZimu’ ngemva kobana sele baphelele. Lokho kuzakwenzeka nabangathembeka kuJehova ekulingweni kwamaswaphelo.—Roma 8:21; IsAmbulo 20:7, 8.

5, 6. Ngisiphi isipho esiqakatheke khulu ababelethi abangasipha abantwababo? Abantwana bona kufuze benzeni ngesiphweso? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

5 Navane ababelethi bahlathululela abantwababo bona uJehova unguBababo wezulwini, nokuthi kufuze bathandaze kuye, vane babapha isipho esikhulu khulu. Omunye umbonisi wesigodi weSewula Afrika uthi: “Kwathi bona sibelethe abantazanyana, bengithandaza nomndenami qobe busuku. Bengitshwila kwaphela nangingekho ekhaya. Abantazanyanaba bathi abakhumbuli kuhle bona bengithandaza ngithini. Kodwana bathi bakhumbula ukuqakatheka nobumnandi bokukhuluma noBabethu uJehova, kuthulile. Bathi nabakhulako ngabakhuthaza bona bathandazele phezulu khona nami ngizakuzwa bona bamtjela njani uJehova lokho abakucabangako namazizwabo. Kwaba lithuba elihle kwamambala lokubona okuseenhliziyweni zabo. Ngemva kwalokho bengibafundisa bona bathathe ezinye zezinto eziqakathekileko ezisemthandazweni kaJesu osibonelo, khona bazakuthuthukisa indlela abathandaza ngayo.”

6 Ngitjho nanyana sele bakhulile, baraga njalo nokutjhidelana noJehova. Sikhuluma nje batjhadile, basebenzela uJehova isikhathi esizeleko namadodabo. Isipho esiqakatheke khulu ongasinikela abantwabakho, kubafundisa ukuthi uJehova umuMuntu wamambala, nokuthi kuyakghoneka ukwakha isikhozi esikhulu naye. Kusemntwaneni ukuthi yena uzosakha na isikhozeso noJehova.—IRhubo 5:11, 12; 91:14.

“ALICWENGISWE IBIZO LAKHO”

7. Ngiliphi ilungelo esinalo, begodu yini okufuze siyenze thina?

7 Kulilungelo elikhulu kithi ukwazi ibizo lakaZimu ‘nokubizwa ngebizo lakhe.’ (IzEnzo 15:14; Isaya 43:10) Siyathandaza sithi, “Alicwengiswe ibizo lakho.” Siyambawa noJehova bona asisize singenzi namkha sitjho into engalisilaphaza. Singathomi sifane namanye wamaKrestu wokuthoma ebebangenzi lokho abakufundisako. UPowula watlola wathi ngabo: “Ibizo lakaZimu liyahlanjalazwa phakathi kwabatjhili ngebanga” lenu.—Roma 2:21-24.

8, 9. Akhuze nesibonelo sokuthi uJehova ubasiza njani abantu abafuna ukucwengisa ibizo lakhe.

8 Kufuze senze koke okusemandlenethu bona silicwengise ibizo lakaJehova. Omunye udade ohlala eNorway bekanganabani ngaphandle kwendodanakhe eneminyaka emibili. Lokho kwenzeka ngemva kobana ahlongakalelwe ngubabakwakhe. Uthi: “Leso kwaba sikhathi esibudisi khulu epilwenami. Bengihlala ngithandaza ilanga nelanga, pheze i-iri nge-iri, ngimbawa uJehova bona angisize ngingenzi into ezomdelelisa ngoSathana. Angisize nokuthi ngingenzi iinqunto ezingakavuthwa namkha ngingathembeki kuye. Bengifuna ukucwengisa ibizo lakaJehova, bengifuna nendodanami ibone uyise godu epharadesi.”—IzAga 27:11.

9 Kghani uJehova wayiphendula na imithandazwakhe? Wayiphendula kuhle nje. Ukuba nabazalwana nabodade bebandleni kwamkhuthaza tle. Kwathi ngemva kweminyaka emihlanu, watjhada nomdala webandla. Sikhuluma nje, indodanakhe le ineminyaka eyi-20, begodu ingumzalwana obhajadisiweko. Uthi kwanje: “Ngithabe ngiyajekezela lapha ngikhona ngobabakwami omutjha ongisize ekukhuliseni umntwana lo.”

10. UZimu uzolicwengisa njani ngokupheleleko ibizo lakhe?

10 UJehova usazolicwengisa ngokupheleleko ibizo lakhe ngokuthi athanyele koke okusilaphaza ibizweli, nawo woke umuntu ongakwamukeli ukubusa kwakhe. (Funda uHezekiyeli 38:22, 23.) Mhlokho, abantu bazokuba ngabapheleleko, woke umuntu ezulwini nephasini uzabe alotjha uJehova, adumisa ibizo lakhe elicwengileko. Ekugcineni, uBabethu wezulwini uzokuba ‘ngikho koke, kiwo woke umuntu.’—1 Korinte 15:28NW.

“UMBUSO WAKHO AWUFIKE”

11, 12. Ngo-1876, uJehova wasiza abantu bakhe bona bazwisise ini?

11 Ngaphambi kobana uJesu abuyele ezulwini, abafundi bakhe bambuza ukuthi: “Kosi, ingabe esikhathinesi sewuzowubuyisela umbuso ku-Israyeli na?” UJesu wabaphendula ngokuthi akukabi sikhathi sokuthi bazi bona umBuso kaZimu uzokuthoma nini ukubusa. Kwabo kukuthi badzimelele emsebenzini oqakathekileko wokutjhumayela. (Funda izEnzo 1:6-8.) Wabafundisa nokuthi kufuze bathandazele bona umBuso kaZimu ufike, begodu bahlale bawulindile. Nathi namhlanjesi sisayiphethe yokuthandazela bona umBuso kaZimu ufike.

12 Kwathi bona isikhathi sokubusa kwakaJesu ezulwini sitjhidele, uJehova wasiza abantu bakhe bona bazwisise umnyaka ozokuthoma ukubusa ngawo. Kwathi ngo-1876, uCharles Taze Russell watlola isihloko esithi, “Iinkhathi Zabezizwe Zizokuphela Nini?” Wahlathulula nokuthi, “iinkhathi ezilikhomba” ezisesiphorofidweni esisencwadini kaDanyela ‘ziinkhathi zabezizwe’ ezikhulunywa siphorofido sakaJesu. Isihlokwesi saveza nokuthi iinkhathezo zizokuphela ngo-1914. * (Qala umtlolo ongenzasi.)—Danyela 4:16; Lukasi 21:24NW.

13. Kwenzekani ngo-1914? Izenzakalo ebezisolo zenzeka ngo-1914 zitjengisani?

13 Ngo-1914, kwaqubuka ipi eYurobhu. Kwathi kungakayi nokuyaphi besele ilwiwa ephasini loke. Ipi le yabanga indlala. Kwathi neyiphelakho ngo-1918, umgomani wabulala abantu abanengi abadlula labo abulewe yipi ngokwayo. Zoke izintwezi bezingezinye zezinto ‘ezisibonakaliso’ esatjhiwo nguJesu. Isibonakaliswesi besitjengisa bona uJesu ube yiKosi ezulwini ngo-1914. (Matewu 24:3-8; Lukasi 21:10, 11) Kiwo umnyaka loyo, uJesu “waphuma angohlulako.” (IsAmbulo 6:2) Wathatha uSathana namadimonakhe wabafuthela ephasinapha. Ngemva kwalokho, kwathoma kwazaliseka isiphorofido esithi: “Kodwana maye kuwe phasi, nawe lwandle! Mbala uSathana wehlela kini ugcwele ilaka uyadlhabhaza ngombana uyazi bona isikhathi sakhe sifitjhani.”—IsAmbulo 12:7-12.

14. (a) Kubayini sisathandazela bona umBuso kaZimu ufike? (b) Ngimuphi umsebenzi oqakathekileko okufuze siwenze kwanjesi?

14 Isiphorofido esikusAmbulo 12, siyasisiza bona sizwisise ukuthi kubayini izinto ezimbi kangaka zathoma ukwenzeka ngesikhathi uJesu aba yiKosi yomBuso kaZimu. Ngitjho nanyana uJesu abusa asezulwini, iphasi lona lisaphethwe nguSathana. Kodwana uJesu uzokuqedelela ‘ukuhlula’ kwakhe ngokususa koke ukukhohlakala ephasini. Bekube sikhatheso, thina sizasolo sithandazela bona umBuso ufike, sihlale sikhuthele nemsebenzini wokutjhumayela. Phela umsebenzi lo uzalisa isiphorofido sakaJesu esithi: “Nje-ke ivangeli lombusweli lizakutjhunyayelwa ephasini loke, kube bufakazi kizo zoke izizwe ngaphambi kobana kufike isiphetho.”—Matewu 24:14.

“INTANDO YAKHO YENZIWE EPHASINI”

15, 16. Kwanele na ukuthandazela bona intando kaZimu yenzeke ephasini? Hlathulula.

15 Pheze eminyakeni eyi-6 000 eyadlulako intando kaZimu beyenzeka ephasini. Ngikho uJehova athi koke akwenzileko “kuhle.” (Genesisi 1:31, NW) USathana-ke wahlubuka, nabantu balisa ukwenza intando kaZimu kusukela ngesikhatheso. Kodwana namhlanjesi kunabantu abangaba yi-8 000 000 abalotjha uJehova. Bathandazela ukuthi intando kaZimu yenziwe nephasinapha. Abathandazi kwaphela kodwana bayayenza intando kaZimu. Baphila ngendlela emthabisako, bebakhuthale nekufundiseni abanye ngomBuso lo.

Uyabafundisa na abantwabakho ukwenza intando kaZimu? (Qala isigaba 16)

16 Ngokwesibonelo, kunodade osithunywa sevangeli e-Afrika oneminyaka eyi-80 owabhajadiswa ngo-1948. Uthi: “Ngithandazela bona woke umuntu ofana nemvu angatholakala asizwe azi uJehova isikhathi sisesekhona nje. Yeke, ngaphambi kobana ngimtjhumayeze umuntu, ngibawa uZimu bona anginikele ukuhlakanipha kokufikelela ehliziywenakhe. Ngithandazela nokuthi uJehova abusise imizamo yokutlhogomela woke umuntu onjengemvu otholakele.” Udade olupheleko lo, sekasize abantu abanengi bafunda ngoJehova. Kghani kukhona na umuntu omdala omaziko okhuthalele ukwenza intando kaJehova?—Funda uFilipi 2:17.

17. Uzizwa njani ngezinto uJehova azozenzela abantu ephasini esikhathini esizako?

17 UJehova angakasusi amanabakhe ephasineli, thina sizasolo sithandazela bona intandwakhe yenzeke. Iphaseli lizokuba yipharadesi. Kuzokuvuswa neengidigidi zabantu. INdodana kaZimu ithi, “siyeza isikhathi lapha boke abasemalibeni bazalizwa ilizwi layo, bavuke.” (Jwanisi 5:28, 29) Cabanga ukuthi sizabe sithabe kangangani nasamukela iinhlobo nabangani abavusiweko ekufeni! UZimu “uzokwesula zoke iinyembezi emehlwenabo.” (IsAmbulo 21:4) Ungalibali bona inengi labantu abazokuvuswa babantu ‘abangakalungi’ abangakhenge bafunde iqiniso ngoJehova nangoJesu. Awazi bona sizokuthabela kangangani ukubafundisa ngoZimu khona bazakufumana “ukuphila okungapheliko.”—IzEnzo 24:15; Jwanisi 17:3.

18. Ngiziphi izinto abantu abazitlhoga khulu kuzidlula zoke?

18 Nakufika umBuso kaZimu, uzokucwengisa ibizo lakhe. Woke umuntu ezulwini nephasini uzokuba nyanda yinye ekulotjheni uJehova. UZimu uzokunikela woke umuntu izinto azitlhoga kwamambala. Ngokwenza njalo uzabe aphendula iimbawo zokuthoma ezintathu ezisemthandazweni osibonelo. Esihlokweni esilandelako, sizokucoca ngezinye zezinto eziqakathekileko esizitlhogako uJesu asifundisa ukuzithandazela.

^ isig. 12 Nawufuna ukwazi ngokunabileko ngokuzaliseka kwesiphorofidwesi ngo-1914 qala incwadi ethi Khuyini Kwamambala Okufundiswa YiBhayibhili? ikhasi 215-218.