Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ipilwakho Ayikhambisane Nomthandazo KaJesu Osibonelo—Ingcenye 2

Ipilwakho Ayikhambisane Nomthandazo KaJesu Osibonelo—Ingcenye 2

“UYihlo wazi enikudingako ningakambawi.”—MATEWU 6:8.

1-3. Kubayini udade lo aqiniseka kangaka ukuthi uJehova bekakwazi kuhle akutlhogako?

ULANA oyiphayona lesikhathi esizeleko uthi angekhe alikhohlwe lamhla avakatjhela eGermany ngo-2012. Uthi uJehova uphendule imithandazwakhe emibili. Wathi nakasesitimeleni aya e-airport, wathandaza kuJehova bona amsize afumane umuntu angamtjhumayeza. Nakafikako, wafumana isiphaphamtjhini okufuze asikhwele singakafiki. Yeke kwamkosa ukukhamba ngakusasa kwakhona. Wathandaza kuJehova godu bona amsize, ngombana naku nemali yokuqatjha ikumba yokufihla ihloko ubusukobo anganayo nje.

2 Uthe angaqeda ukuthandaza, wezwa umuntu asithi kuye, “Lana, kunjani, wenzani lapha?” Leli-ke, bekulisokana afunda nalo esikolweni. Isokaneli belinonina nogogwalo bamvalelisa ngombana atjhinga eSewula Afrika. Kwathi bona uLana abahlathululele bona akanandawo yokufihla ihloko, ugogo nonina lesokaneli bathi akakhambe nabo ayokulala kwabo. Bathi nabafikako bampheka ngemibuzo eminengi ngekolo yakhe nangobuphayona.

3 Nangakusasa kwakhona nabaqeda ukugoma ukudla kwekuseni, uLana waphendula eminye imibuzo yeBhayibheli. Yeke, wababawa imininingwanabo khona omunye uFakazi azobavakatjhela abaphendule imibuzo abanayo. ULana wabuyela ekhaya aphephile. Nanje usaphayona. Uthi uJehova uyizwile imithandazwakhe, wazi nezinto azitlhogako, wamsiza.—IRhubo 65:3, [65:2, NW].

Akukafaneli sitshwenyeke ngesizokutlhoga ngomuso

4. Ngiziphi izinto esizitlhogako esizokucoca ngazo?

4 Nange siba nemiraro singakalindeli, kulula ukuthandaza sibawe isizo kuJehova. Naye uyakuthabela ukwizwa imithandazwethu. (IRhubo 34:16, [34:15, NW]; IzAga 15:8) Kodwana umthandazo kaJesu osibonelo unezinto eziqakathekileko okumele sizithandazele. Isihlokwesi-ke sizokukhuluma ngezinto ezine zamaswaphela ezisemthandazweni lo, ezingasisiza sihlale sithembekile kuJehova.—Funda uMatewu 6:11-13.

“USIPHE NAMHLANJESI ISIKWA SETHU SANGEMIHLA”

5, 6. Kubayini uJesu asifundisa ukuthi sibawe“isikwa sethu” ngitjho nanyana thina sidla kusale?

5 UJesu akasifundisi ukuthi sithi “isikwa sami” nasibawako, kodwa uthi sithi “isikwa sethu.” UVictor ongomunye wababonisi besigodi e-Afrika nakahlathululako uthi: “Ngihlala ngithandaza kuJehova ngimthokoza ngokuthi mina nomkami asisibabantu abatshwenyeka khulu ngokuthi sizakudlani, namkha sizoyitholaphi imali yokubhadela indawo yokufihla ihloko. Abazalwana bahlala basitlhogomela mihla namalanga. Ngithandazela nokuthi labo abasitlhogomelako bakghone ukuqalana nobudisi bezomnotho.”

6 Kungenzeka sidla kusale, kodwana abanye abazalwana badla imbuya ngelithi. Abanye basuhlwe ziinhlekelele. Akukafaneli sibathandazele kwaphela, bese siphutha imikhono singabasizi. Ngokwesibonelo, singabelana nabo esinakho. Yeke, asihlale siwufaka umnikelo womsebenzi wephasi loke wabantu bakaJehova. Siyazi bona yoke imali esinikele ngayo isiza nabazalwana abatlhoga isizo.—1 Jwanisi 3:17.

7. UJesu walifundisa njani iphuzu lokuthi ‘singatshwenyeki ngelingomuso’?

7 Ngemva kokuthi uJesu asifundise ukuthandaza, wasitjela bona singasolo sigijimisana noburego. Wathi nangabe uJehova uyakghona ukumbesa amathuthumbo wemangweni, “akazukunembesa ukwedlula” na “nina bokukholwa okuncani? Yeke ningathomi nikhathazeke bese nithi, . . . ‘Sizokwembathani?’” Nakagandelelako athi: “Yeke ningakhathazeki ngelingomuso.” (Matewu 6:30-34) Angekhe sathoma satshwenyeka ngalokho esizokutlhoga ngomuso. Kunalokho asaneliswe zizinto esizitlhoga qobe langa. Ngokwesibonelo singathandazela ukuba nendawo yokuhlala, umsebenzi wokusororha imindenethu nokuhlakanipha kokwenza iinqunto ezivuthiweko ngezamaphilwethu. Kodwana kunokhunye okuqakathekileko okufuze sikuthandazele.

8. Amezwi kaJesu wesikwa sethu sangemihla asikhumbuzani? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

8 Amezwi kaJesu wesikwa sethu sangemihla asikhumbuza okunye akutjhwileko nakathi: “Umuntu akaphili ngesikwa kwaphela kodwana ngelinye nelinye ilizwi eliphuma emlonyeni” kaJehova. (Matewu 4:4) Yeke, kufuze sihlale sithandazela bona uJehova asolo asifundisa bekasinikele nalokho esitlhogako nasizakuhlala sibakhozi bakhe.

“USILIBALELE AMACALETHU”

9. Kubayini izono zethu zifana neenkolodo?

9 UJesu uthi: “Usilibalele amacalethu [“iinkolodo zethu” NW].” Kwesinye isikhathi wathi: “Usicolele izono zethu.” (Matewu 6:12; Lukasi 11:4) Utjho njalo ngombana izono zifana neenkolodo. IsiThala saka-1951 nasihlathululako sithi nasonako, kufana nokuthi sizifaka esikolodweni noJehova. Sikoloda uJehova ukumthanda nokumlalela. Yeke, nasona kuZimu, asimnikeli lokho esimkoloda khona. IsiThalesi sathi kuhlekuhle, uJehova nakafunako angalisa ukuba mnganethu. Sanaba ngokuthi: “Nasonako, sisuke sibhalelwe kutjengisa ithando kuZimu.”—1 Jwanisi 5:3.

Mthokoze qobe uJehova ngesipho sakhe esiligugu sesihlengo

10. UJehova wenziwa yini bona asilibalele izono zethu, begodu kufuze thina sizizwe njani ngalokho?

10 Simthokoza khulu uJehova ngokusinikela ‘isihlengo’ sakaJesu khona izono zethu zizokuthethelelwa! Sitlhoga ukulitjalelwa nguJehova qobe langa. UJesu wafa eminyakeni eyi-2 000 eyadlulako, kodwana nanamhlanjesi isihlengo sakhe sisasisiza. Ngikho kufuze sihlale simthokoza uJehova ngesipho esiligugu kangaka. Akakho kithi obekangasibhadela isihlengo sokusitjhaphulula abantu esonweni nekufeni. (Funda iRhubo 49:8-10 [49:7-9, NW]; 1 Pitrosi 1:18, 19.) Amezwi asemthandazweni osibonelo athi “usicolele izono zethu” asikhumbuza nangokuthi njengombana sitlhoga isihlengo, nabafowethu nabodade bayasitlhoga nabo. UJehova ufuna sicababange ukuthi nabo banobuhlobo naye. Yeke, lokho kutjho ukuthi kufuze sibacolele msinya izono abasenza zona. Nasenza njalo siyabathanda. Begodu nasibalibalela abanye sisuka sitjengisa bona siyathokoza ngokuthi uJehova asilibalele.—Kolose 3:13.

11. Kuqakatheke kangangani ukulibalela abanye?

11 Ngebanga lokuthi asikapheleli, kwesinye isikhathi kuba budisi ukulibalela abasonileko. (Levitikusi 19:18) Nasingathoma-ke sikhulume ngalokho abasenze khona, ibandla nalo lingazifumana selisendabeni leyo, bese lingasabi munye. Nasingayivumela into le bona iragele phambili, kungatjengisa bona asinamsebenzi nesipho sakaZimu sesihlengo, bese silahlekelwa ngilokho esikulethelwa sihlengwesi. (Matewu 18:35) Nasingabalibaleli abanye, noJehova angekhe asilibalele. (Funda uMatewu 6:14, 15.) Nasifuna ukulitjalelwa nguJehova, kufuze singathomi senze nanyana yini ayihloyileko.—1 Jwanisi 3:4, 6.

Angithi ufuna uZimu akulibalele, nawe-ke libalela abanye (Qala isigaba 11)

“UNGASINGENISI EKULINGWENI”

12, 13. (a) Ngemva kokubhajadiswa kwakaJesu kwenzekani? (b) Kubayini kungakafaneli sisulele umlandu kabanye nasiwela esilingweni? (c) Yini uJesu ayenza yakhanya ngokuthembeka bekube sekufeni kwakhe?

12 Amezwi asemthandazweni osibonelo athi “ungasingenisi ekulingweni” asikhumbuza ngalokho okwenzeka kuJesu aqeda kubhajadiswa. Umoya kaZimu wamthatha wamusa erhalawumbeni “bona ayokulingwa nguSathana.” (Matewu 4:1; 6:13) Kubayini uJehova avumela uSathana alinge uJesu? UJehova wathumela uJesu ephasini bona azomphendulela epikiswaneni le njengombana u-Adamu no-Eva besele bakwalile ukubuswa nguJehova. Ukuhlubuka kwabokho besele kuphakamise imibuzo ebeyifuna isikhathi bona iphenduleke. Imibuzo enjengokuthi, inga-kghani uJehova wenze iphoso ekudaleni abantu? Umuntu opheleleko bekangathembeka na kuJehova nakalingwa “ngokhohlakeleko, (NW)? Bekungaba ngcono na nakhibe umuntu bekazibusa yena ngokwakhe? (Genesisi 3:4, 5) Esikhathini esizako nasele imibuzo le iphenduleke ngendlela uJehova afuna nangayo, woke umuntu ezulwini nephasini uzokwazi ukuthi indlela kaJehova yokubusa ngiyo ekhamba phambili.

Singathembeka kuJehova ngitjho nanyana ubujamo bubudisi khulu

13 UJehova ucwengile, yeke angeze alinga muntu ngezinto ezimbi. “Umlingi” nguSathana. (Matewu 4:3) USathana uzama ukusilinga ngeendlela ezinengi. Kodwana ngithi esizikhethelako. Omunye nomunye kithapha angazikhethela ukuthi yena ufuna ukusihlula isilingo namkha awa. (Funda Jakopo 1:13-15.) Ngesikhathi uJesu alingwa nguSathana, akhenge asivumele isilingo, kunalokho wafese wamdzubhulela eliZwini lakaZimu. UJesu bekathembekile kuZimu. Kodwana lokho akhenge kwenze uSathana adele. “Wamgadunga isikhatjhana,” bona amlinge ngesikhathi asibona sifanele. (Lukasi 4:13) Kikho koke uSathana akwenzako, uJesu wahlala athembekile kuZimu njengombana abuswa nguye. Lokho kwakubeka epepeneneni ukobana umuntu opheleleko angathembeka kuJehova ngitjho nanyana kungabonakala kubudisi kangangani. USathana akhenge alahle, usazama ukulinga abalandeli bakaJesu, nawe ukhona esibalweni sakhe, ufuna ukuthi ungamlaleli uJehova.

UJehova uyasithemba bona sizokwenza okulungileko, begodu ufuna ukusisiza

14. Yini ekufuze siyenze bona sibalekele isilingo?

14 Imibuzo esalengako malungana nokubusa kwakaJehova kusafuze iphenduleke. Okwanje uJehova uyamvumela uSathana asilinge. UJehova ‘akasingenisi ekulingweni.’ Kunokobana enze njalo uyasithemba bona sizokwenza ekufuze sikwenze, begodu ufuna ukusisiza. Akasikateleli bona senze okulungileko. Uhlonipha ilungelo lethu lokuzikhethela. Ufuna kube ngithi esikhetha ukuthi sizokuthembeka namkha awa. Ukwenzela bona singaweli esilingweni, kunezinto ezimbili ekufuze sizenze: kufuze sitjhidelane noJehova begodu sithandazele bona asisize. UJehova yena uyiphendula njani imithandazo yethu bona singaweli esilingweni?

Tjhidelana noJehova, ukhuthale esimini (Qala isigaba 15)

15, 16. (a) Ngiziphi ezinye iinlingo ekufuze sizibalekele? (b) Ngubani ekufuze simkhombe ngomuno nakwenzekile siwele ekulingweni?

15 UJehova usipha umoyakhe ocwengileko onamandla bona usisize silwisane neenlingo zakaSathana. Godu uJehova usiphe iBhayibheli nebandla ezingasiyelelisa bona singangeni esilingweni. Ngokwesibonelo, uZimu usiyelelisa ngokuthi singasebenzisi isikhathi, imali, namandla ezintweni esingazitlhogi. U-Espen noJanne bahlala enarheni ethuthukako kwezomnotho eYurobhu. Eminyakeni eminengi bebaphayona emathrestini wesigodini sakwabo esitlhoga abatjhumayeli. Kuthe bona babe nomntwana, kwabakosa ukulisa ukuphayona, sikhuluma nje banabantwana ababili. U-Espen uthi, “Sithandaza kuJehova qobe bona asisize singangeni esilingweni njengombana nje singasabi nesikhathi esinengi esimini. Sibawa uJehova bona asisize sikhuthalele ukufunda ngaye begodu sikhuthale nesimini.”

16 Okhunye ukulingwa okufuze sikubalekele, kubukela iintombe zabantu ababulanzi nabenza zomseme ezisilapheleko. Nasiwela esonenweso akukafuzi sisole uSathana, kubayini sitjho njalo? USathana angekhe asikatelela bona senze nanyana yini engakalungi. Abanye babukela iinthombe zabantu ababulanzi ngebanga lokuthi abayibalekeli imicabango emimbi. Banengi abazalwana nabodade abakghonile ukubalekela esilingweni, nathi singakghona.—1 Korinte 10:12, 13.

“YEWUSITJHAPHULULE KOKUMBI”

17. (a) Singatjengisa njani bona sifuna uJehova ‘asitjhaphulule kokumbi?’ (b) Ngikuphi ukutjhatjhululwa okutjhideleko?

17 Singatjengisa njani ukuthi sifuna uJehova ‘asitjhaphulule komumbi?’ ‘Asisingebephasi’ begodu kufuze ‘singalithandi iphasi namkha izinto zephasi.’ (Jwanisi 15:19; 1 Jwanisi 2:15-17) Maye uthi sizakutjhaphuluka na nasele uJehova asusa uSathana arhayile nephasi elikhohlakelekweli. Bekube sikhatheso, kufuze singalibali bona uSathana “ugcwele ilaka uyadlhabhaza ngombana uyazi bona isikhathi sakhe sifitjhani.” Uzokwenza koke okusemandlenakhe bona asilisise ukulotjha uJehova. Kufuze qobe sithandazele bona uJehova asivikele kuSathana.—IsAmbulo 12:12, 17.

18. Yini okufuze siyenze nasifuna ukuphila ekupheleni kwephasi lakaSathana?

18 Uyafuna na ukuphila ephasini elinganaSathana? Yeke yewuragele phambili uthandazela bona umBuso kaZimu ufike, uthandazele bona ibizo lakaZimu lihlwengiswe, nokuthi intandwakhe yenzeke ephasina. Thembela kuJehova ngaso soke isikhathi bona akutlhogomele nokuthi akwenzele nanyana yini khona uzokuthembeka kuye. Yenza koke okusemandlenakho bona wenze ngokuvumelana nomthandazo kaJesu osibonelo lo.