Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

UKrestu—Umamandla KaZimu

UKrestu—Umamandla KaZimu

“UKrestu omamandla kaZimu.”1 KORINTE 1:24.

1. Kubayini uPowula athi ‘uKrestu umamandla kaZimu’?

AMANDLA KAJEHOVA uwabona kuJesu Krestu ngeendlela ezinengi ezikarisako. UJesu nakasephasini wenza imikarisomraro. Eminye yayo itlolwe eBhayibhelini. Yeke nasingafunda ngayo, ukukholwa kwethu kungaqina ngho. (Matewu 9:35; Lukasi 9:11) NguJehova onikele uJesu amandla amakhulu, ngikho umpostoli uPowula athi: ‘UKrestu umamandla kaZimu.’ (1 Korinte 1:24) Thina isisiza ngani indaba yeemangaliso zakaJesu?

2. Thina singafundani eemangalisweni zakaJesu?

2 Nompostoli uPitrosi uyatjho bona uJesu wenza ‘imikarisomraro.’ (IzEnzo 2:22) Thina-ke isifundisani imikarisomraro leyo? Isifundisa ngalokho uJesu azokwenza hlangana nokuBusa kwakhe kwemiNyaka eyiKulungwana. Mhlokho, uzabe enza iimangaliso ezikulu ezidlula lezo ebekazenza nakasephasini. Zizokusiza woke umuntu ozabe aphila sephasini. Yeke, imikarisomraro le isenza sizwisise kuhle bona uJesu noYise babantu abanjani. Esihlokwenesi-ke, ngiyo-ke indaba esizabe siyitjhuka, indaba yemikarisomraro kaJesu. Sizakudemba emithathu yayo. Sizokufunda nangokuthi thina singenaphi endabeni yemikarisomraro le kwanje nangomuso.

IKARISOMRARO ESIFUNDISA UKUPHANA

3. (a) Kubayini uJesu enza isimangaliso wokuthoma? (b) UJesu watjengisa njani bona umumuntu ophanako eKana?

3 Isimangaliso sokuthoma uJesu wasenza emtjhadweni osedorojaneni leKana. Asazi bona bekwenzekeni nakuzaze kutlhayele iwayini okufuze liselwe babantu abeze emtjhadweni. Cabanga ukuthi kuhlazisa kangangani ngabatjhadikazi bona bameme abantu ungekho umehliso. Phakathi kweemenywa ezize emtjhadweni lo kunonina likaJesu uMariya. Kghani bekakholelwa na ukuthi uJesu unamandla nakazambawa isizo nje? Kungenzeka uMariya bekahlala acabangisisa ngeemphorofido zoke ezikhuluma ngendodanakhe le, azi nokuthi uzokubizwa ngokobana “yiNdodana kaZimu ongoPhezulu.” (Lukasi 1:30-32; 2:52) Okusepepeneni kukuthi uJesu noMariya bebafuna ukusiza abatjhadikazaba. Yeke, uJesu watjhugulula amalitha ayi-380 wamanzi wakomanzi, aba ‘yiwayini elimnandi.’ (Funda uJwanisi 2:3, 6-11.) Kghani bekakatelelekile na bona enze isimangaliswesi? Awa. Wakwenziswa kuthanda abantu nokulingisa uYise ophanako.

UJesu wathi “yiphani”

4, 5. (a) Isimangaliso sakaJesu sokuthoma sisifundisani? (b) Isimangaliswesi esenziwa eKana sisifundisani ngezinto ezizokwenzeka ngomuso?

4 Phela iwayini uJesu alenza ngokwesimangaliso belilinengi khulu, lingaselwa siqubuthu esikhulu. Ulemukile na bona isimangaliswesi sisifundisani? Sisifundisa ukuthi uJehova noJesu abadimani, kodwana baphana ukuphana. Sisifundisa nokuthi bayabathanda abantu, bacabangele namazizwabo. Sisitjengisa nokobana uJehova uzokusebenzisa amandlakhe asinikele inala yokuya ngethunjini ephasini elitjha, kungakhathaliseki bona sizabe sihlala kuphi ephasinelo.—Funda u-Isaya 25:6.

5 Akhucabange ngendaba le! UJehova uzosinikela koke esikutlhogako kwamambala esikhathini esingaphelisi ihliziyo. Umuntu nomuntu uzokuhlala ekhaya likanokutjho adle ukudla okunepilo. Awazi bona simthokoza kangangani uJehova nasicabanga ngezinto zoke ezikarisako azosipha zona ephasini eliyiPharadesi.

Lingisa uJesu, uphane ngesikhathi sakho (Qala isigaba 6)

6. UJesu bekawasebenzisa njani amandlakhe ngaso soke isikhathi? Thina singamlingisa njani?

6 UJesu akhenge nangelanga lomhlolo asebenzise amandlakhe ukuzizuzisa yena. Uyasikhumbula isenzakalo lapha uDeveli alinga khona uJesu, athi akatjhugulule amatje awenze amapani woburotho? UJesu wala waphetha, khenge asebenzise amandlakhe ukuzizuzisa yena. (Matewu 4:2-4) Bekafuna ukusiza abanye ngawo. Thina simlingisa njani kilokho? UJesu wathi “yiphani.” (Lukasi 6:38) Nathi-ke akhesimemeni abazalwana emizinethu sibaphekele ukudla. Nangabe kukhona umuntu ofuna isizo isifundo sesiphumile, mhlamunye ufuna ukuphrakhtiza ikulumakhe, msize ngokumboleka indlebe. Esimini nakhona asibasize besibabandule esikhamba nabo. Sisuke silingisa uJesu ophanako, nasingazimisela ukusiza abanye nasikghonako.

“WOKE UMUNTU WAGOMA NGOKWANELEKO”

7. Mraro bani esizasolo siqalene nawo ephasini lakaSathaneli?

7 Itjhirho beyivele imraro kusukela nakade. UJehova wakhe watjela ama-Israyeli ukuthi “abadududu angeze baphela enarheni.” (Duteronomi 15:11) Kwathi ngemva kweminyaka emakhulu, uJesu wathi: “Abadududu nizokuhlala ninabo njalo.” (Matewu 26:11) Kghani uJesu bekatjho ukuthi abadla imbuya ngelithi bazakuhlala bakhona ephasina? Awa, kuhlekuhle bekaveza bona umtlhago uzakuhlala ukhona ikani nje sisaphila ephasini lakaSathana. Kodwana ephasini elitjha izinto zizokwenzeka ngenye indlela! Mhlokho akakho ozabe abulawa yitjhirho. Woke umuntu uzokugoma aneliseke.

8, 9. (a) Kubayini uJesu anikela iinkulungwana zabantu ukudla? (b) Wena uzizwa njani ngesimangaliswesi?

8 Umrhubi nakakhuluma ngoJehova uthi: “Uvula izandla zakho, wanelise iimfiso zakho koke okuphilako.” (IRhubo 145:16) UJesu nakasephasini wenza soneso, walingisa uYise otlhogomelako ngokupheleleko, naye wabatlhogomela abantu. UJesu khenge akwenziswe kukuthi ufuna ukutjengisa bona yena unamandla. Kodwana wakwenziswa kukuthi uyabathanda abantu. Akhesicoce ngoMatewu 14:14-21. (Funda.) Incwadi le ikhuluma ngesiqubuthu ebesivela emadorobheni ahlukahlukeneko ebesilandela uJesu sikhamba ngeenyawo. (Matewu 14:13) Kwathi malanga ntambama, abafundi bathoma ukutshwenyeka ngokuthi abantwaba baphelelwe mamandla begodu balambile. Yeke babawa uJesu bona abatjhaphulule bayozithengela okuya ngethunjini. Bekazayithini uJesu indaba le?

9 UJesu wanikela amadoda ayi-5 000 nabafazi nabantwana, amalofo amahlanu woburotho neemfesana ezimbili. Kubayini uJesu wenza ikarisomraro le? Bekayenziswa kuthanda abantu nokubakhathalela. Kuyatjho ukuthi ukudlokhu bekukunengi tle ngombana “woke umuntu wagoma ngokwaneleko.” Njengombana iphapha ngomswani nje, ukudlokho bekuzabanikela amandla wokuthatha ikhambo elide babuyele emva emakhabo. (Lukasi 9:10-17) Kwathi abantu sebadle babetha sentwala, abafundi bawola iintshutshuru zazala phama imimantji elitjhumi nambili!

10. Kuzokwenzekani ngomtlhago esikhathini esizako?

10 Ababusi banamhlanjesi abakakhohlakali babuya nakusako. Ngibo abenza iingidigidi zabantu zidose emhlweni kangaka ngombana bazicabangela bona. Kuyabhala ngitjho nakwabanye abazalwana bethu, ukudla akukho. Kodwana kungasikade, woke umuntu olalela uJehova uzokuhlala ephasini elinganakho ukutjhatjhanisa nomtlhago. Ungalibali bona uJehova unamandla woke, yeke unamandla nesifiso sokwanelisa woke umuntu. Usithembisa ukuthi nakumtlhago wona uzowuqeda nya esikhathini esingaphelisi ihliziyo!—Funda iRhubo 72:16.

imangaliso ezenziwa nguJesu ziyasiqinisekisa bona amandlakhe la ufuna ukuwasebenzisela ukuzuzisa thina

11. Yini le ekwenza uqiniseke kangaka bona uJesu uzokusebenzisa amandlakhe ephasini loke kungasikade? Wena uzimisele ukwenzani?

11 Yincani indawo uJesu enzela kiyo iimangaliso, begodu wazenza iminyaka emithathu nesiquntu kwaphela. (Matewu 15:24) Kodwana iKosi uJesu izokuthatha imiNyaka eyiKulungwana yokuBusa kwayo isize woke umuntu. (IRhubo 72:8) Imikarisomraro ayenzileko le, isitjengisa ukuthi ufuna ukusebenzisa amandlakhe azuzise thina. Kodwana thina asinawo amandla anjalo wokwenza iimangaliso. Alo-ke sizakwenzani? Singasebenzisa isikhathi namandla esinawo la bona sitjele abanye ngezinto ezikarisako ezithenjiswe eBhayibhelini. Lokho kumthwalwethu njengombana siboFakazi bakaJehova nje. (Roma 1:14, 15) Nasingahlala sicabanga ngalokho uKrestu azosenzela khona, siyazibasela, khona sizokutjela abanye ngakho.—IRhubo 45:1; 49:3.

UJEHOVA NOJESU BAYAKGHONA UKULAWULA IMVELO

12. Yini esenza siqiniseke bona uJesu ulizwisisa kuhle ibhoduluko lephaseli?

12 Mhla uZimu adala iphasi nakho koke okukilo, uJesu ‘bekaseqadi kwakhe angusosino’ namkha i-ambarha yomsebenzi kaZimu. (IzAga 8:22, 30, 31; Kolose 1:15-17) Yeke, akunanto uJesu angayaziko ngokuthi iphaseli lakheke njani. Ukwazi kuhle ukulawula yoke into ephathelene nebhoduluko nemvelo.

Yini ekukarako wena ngendlela uJesu ebekenza ngayo imikarisomraro? (Qala isigaba 13, 14)

13, 14. Yiza nesibonelo esitjengisa bona uJesu uyakghona ukulawula imvelo.

13 UJesu nakasephasini, ukutjengisile bona uyakghona ukulawula imvelo ngamandla kaZimu. Ngokwesibonelo, akhucabange ngamhla athulisa isiwuruwuru. (Funda uMarkosi 4:37-39.) Esinye isazi seBhayibheli sithi ibizo lesiGirigi elithi “isiwuruwuru” elisencwadini kaMarkosi le linomqondo womoya omkhulu ophephulako. Leso-ke siwuruwuru esithe kupe ngamafu anzima tshu. Izulu laso liba nomoya omkhulu, litlwebhe imibani lirarambe, lirhatjhe tle. Sirabhalalisa yoke into, sitjhiye kuyinyakanyaka kwamathumbu wefarigi. UMatewu uyibeka kuhle nakathi ‘siwuruwuru esikhulu.’—Matewu 8:24.

14 Cabanga-ke kunesiwuruwuru esinjalo, amagagasi asolo abetha esikepeni ayokutheleka ngaphakathi kwaso. Njengombana liraramba, nesikepe siwunawuneka njalo, uJesu yena njengombana adiniwe, uyile ngobuthongo. Abafundi bakhe bathukwe bafile, yeke bayamvusa bathi kuye: “Kosi! Yewusisindise, safa!” (Matewu 8:25) Wenzani uJesu nasekunje? Wavuka kuhle, wakhalima isiwuruwurweso nelwandle, wathi: “Thula uthi du!” (Markosi 4:39) Isiwuruwuru esimbeso sarhobha, “sathula du!” Uyabona-ke ukuthi uJesu unamandla wokulawula imvelo!

15. Bufakazi bani obuveza ukuthi uJehova uyakghona ukulawula imvelo?

15 Woke amandla uJesu anawo uwaphiwe nguJehova, ngikho siqiniseka bona uZimu uMninimandlawoke uyakghona ukulawula imvelo. Ngokwesibonelo, ngaphambi kobana kufike umthwalela uJehova wathi: “Emalangeni alikhomba kusukela nje, ngizokuthumela izulu ephasini elizakuna amalanga amatjhumi amane, imini nobusuku.” (Genesisi 7:4) Incwadi ka-Eksodusi 14:21 yona ithi: UJehova “wahlehlisa ilwandle ngokulivuthela ngommoya wepumalanga nonamandla ubusuku boke.” Nasifunda uJona 1:4 yena uthi, uJehova “wavusa ummoya omkhulu elwandle, kwaba nesiwuruwuru esinamandla; isithayamanzi safuna ukuhliphilika.” Kumnandi ukwazi ukuthi nephasini elitjha, uJehova uzasolo alawula imvelo.

16. Kubayini sithi kuyaduduza ukwazi ukuthi uJehova noJesu banamandla wokulawula imvelo?

16 Kuyaduduza ukwazi ukuthi uJehova noJesu banamandla wokulawula imvelo. Hlangana nemiNyaka eyiKulungwana yokuBusa kwakaKrestu, woke umuntu ozokuphila ephasini elitjha uzokuvikeleka. Akakho ozakulinyazwa namkha abulawe ziinwuruwuru, iintabamlilo, ama-tsunami, nokusikinyeka kwephasi. Angekhe sithuswe zizintwezo ngombana “indlu kaZimu” izokuba hlangana nabantu! (IsAmbulo 21:3, 4) Yeke-ke, asiqiniseke bona uJehova uzokunikela uJesu amandla wokulawula imvelo hlangana nokuBusa kwaKhe kwemiNyaka eyiKulungwana.

LINGISA UZIMU NOKRESTU KWANJESI

17. Ngiyiphi enye indlela esingalingisa ngayo uZimu noKrestu kwanjesi?

17 Kuliqiniso ukuthi angekhe sakhandela bona iinhlekele zemvelo zingenzeki. NguJehova noJesu kwaphela abangenza njalo. Kodwana kukhona esingakwenza. Singasebenzisa iseluleko esisencwadini yezAga 3:27. (Yifunde.) Nange abafowethu badosa emhlweni, singabathoba amanceba wehliziyo namkha sibasize ngezinto abazitlhogako, sibaduduze. (IzAga 17:17) Ngokwesibonelo, nakuvela ihlekelele yemvelo, kufuze sisikimele phezulu siyokusiza. Omunye umfelokazi indlwakhe eyaphihlizwa siwuruwuru uthi: “Ngithokoza khulu ngokuba sehlanganweni kaJehova. Angithokozi ngokusizwa ngezinto engizitlhogako kwaphela kodwana ngithokoza nokuthi ukukholwa kwethu kuyaqiniswa.” Omunye udade ongakatjhadi bekangazi ukuthi uzakulilela bani nakamotjhakalelwa yindlwakhe ngebanga lesiwuruwuru. Kwathi bona abazalwana bamsize ekulungiseni indlwakhe, wathi: “Angazi bona ngithini! Ngiswele amezwi wokuhlathulula indlela engizizwa ngayo.” Nakanabako uthi: “Ngiyakuthokoza Jehova!” Siyathokoza ukuthi abazalwana bethu bayasithanda bebayasitlhogomela. Ngaphezu kwalokho sithokoza uJehova noJesu ngokusithanda nokusitlhogomela.

18. Yini ongayitjho ekukarako ngebanga elenza uJesu enze iimangaliso?

18 Hlangana nesikhathi somsebenzakhe ephasini, uJesu uziveze ‘njengomamandla kaZimu.’ Kodwana khenge asebenzise amandlakhe la bona azidosele amehlo wabantu namkha azizuzise yena ngokwakhe. Kunalokho wenza iimangaliso ngombana bekabathanda kwamambala abantu. Sizokufunda ngokunabileko ngendaba le esihlokweni esilandelako.