Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Yewuhlale Ungehlangothini LomBuso KaZimu

Yewuhlale Ungehlangothini LomBuso KaZimu

“Abasingebephasi.”JWANISI 17:16.

IINGOMA: 63, 129

1, 2. (a) Ukusekela uJehova nokungazibandakanyi eendabeni eziphadlhula abantu ephasineli kuhlangana njani? (Qala umtlolo ongenzasi.) (b) Inengi labantu liwela ngakiliphi ihlangothi, begodu umphumela uba yini?

IINCEKU zakaJehova azizifaki eendabeni eziphadlhula abantu phakathi, njengebandlululo, ukuthi ungewasiphi isitjhaba nokuthi wenza siko bani. Kubayini kanti senza njalo? Ngombana siyamthanda uJehova, begodu ukuphela komuntu esimsekelako besimlalele. (1 Jwanisi 5:3) Asinandaba ukuthi sihlalaphi nokuthi sayitjhiya kuphi inongo, okusalako kukuthi silandela imithetho kaZimu. Ukusekela uJehova nomBuswakhe kuqakatheke ukudlula nanyana yini kithi. (Matewu 6:33) Ngikho sithi ‘asisingebephasi.’—Funda Jwanisi 17:11, 15, 16; Isaya 2:4.

2 Ngakelinye ihlangothi, abantu abanengi namhlanjesi ephasini esiphila kilweli basekela iinarha, iintjhaba namasiko wakwabo. Basekela neenqhema zezemidlalo zenarha yakwabo. Okutlhuwisako kukuthi lokho kwenza inengi labo liphalisane, lihloyane, kwesinye isikhathi bebabulale nalabo abasekela elinye ihlangothi. Nanyana thina singazibandakanyi ezintwenezo, iqiniso kukuthi ziyasithinta nemindenethu, singazifumana sitlhaga ngebanga lazo. Kungaba bulula ukuthatha ihlangothi nange aborhulumende bathatha iinqunto ezingakalungi. Angithi vele uZimu wasidala njalo bona sikghone ukuhlukanisa entweni elungileko nengakalungi. (Genesisi 1:27; Duteronomi 32:4) Uzizwa njani nawubona kwenzeka into enganabulungiswa? Kghani uzokuhlala na ungazibandakanyi? Uzokukhetha liphi ihlangothi?

AmaKrestu weqiniso angekhe athoma aqala enye inarha ebuswa nguSathana njengencono kunenye ebuswa nguye godu

3, 4. (a) Kubayini singazibandakanyi kwezombanganarha? (b) Sizokucoca ngani esihlokwenesi?

3 Abantu abanengi bakhetha ukuzifaka kwezombanganarha, ngombana aborhulumende babaninde ngedaka emehlweni, babatjela ukuthi vele ngilokho okwenziwa lilunga lomphakathi eliphile kuhle ehloko. Kodwana thina sibalandeli bakaJesu. Yeke, asiyingeni yezepolotiki, nepini asiyi. (Matewu 26:52) UmKrestu weqiniso angekhe athoma acabange ukuthi inarha ephethwe nguSathana ibhedere kunenye ebuswa nguye. (2 Korinte 2:11) Asifuni ukucabhela kwezombanganarha zephaseli nangelanga lomhlolo.—Funda uJwanisi 15:18, 19.

4 Kodwana njengombana singakapheleli nje, abanye bethu singanina abantu abangafani nathi. (Joromiya 17:9; Efesu 4:22-24) Esihlokwenesi-ke sizokufunda ngeenkambiso ezingasisiza bona silwisane namazizo enza abantu bangazwani ngebanga lobutjhaba. Sizokucoca nangokuthi singawusekela njani umBuso kaZimu ngokuzibandula thina, khona sizokucabanga ngendlela uJehova noJesu abacabanga ngayo.

KUBAYINI SINGASEKELI NANYANA YINI EYINGCENYE YEPHASELI?

5, 6. UJesu nakasaphila ephasinapha bekabaqala njani abantu beenqhema ezihlukahlukeneko? Kubayini bekabaqala njalo?

5 Nangabe kubudisi kuwe uhlala ungazibandakanyi kwezombanganarha, zibuze ukuthi ‘Thana bekunguJesu bekazakwenza njani?’ Ngesikhathi uJesu asaphila ephasini, ukunghwarana bekuvele kukhona ebantwini beJudiya, beGalile nebeSamariya. Akhucabange ngananzi iimbonelo. AmaJuda namaSamariya bebangakhulumisani. (Jwanisi 4:9) Abafarisi nabaSadusi bebaphikisana ngezinto ezinengi. (IzEnzo 23:6-9) AmaJuda afunde umthetho bekawaqalela phasi lawo angawazi umthetho. (Jwanisi 7:49) Ngapha inengi belibahloye komhlolo abathelisi bomthelo, bahloye namaRoma. (Matewu 9:11) Kodwana uJesu khenge azibandakanye eendabenezo. Ngitjho nanyana bekalilwela iqiniso ngoJehova, azi nokuthi ama-Israyeli asitjhaba esikhethekileko, khenge afundise abafundi bakhe bona bancono kunabanye. (Jwanisi 4:22) Kunalokho bekabafundisa ukuthanda woke umuntu.—Lukasi 10:27.

UJehova noJesu abaqali esinye isitjhaba, namkha ilimi njengelincono kunelinye

6 Kubayini kanti uJesu bekangaqali esinye isiqhema njengesincono kunesinye? Kungebanga lendlela yena noBabakhe abazizwa ngayo ngabantu. UJehova wadala abantu bona bazalise iphaseli ngemihlobohlobo yabantu abahlukahlukeneko. (Genesisi 1:27, 28) Yeke, phambi kwakaJehova noJesu, akakho oncono kunomunye, kungakhathaliseki bona ungewasiphi isitjhaba nokuthi ukhuluma limi bani. (IzEnzo 10:34, 35; IsAmbulo 7:9, 13, 14) Nathi-ke kufuze siqale abantu patsi njengabo.—Matewu 5:43-48.

7, 8. (a) Ngelikabani ihlangothi esilikhethako? Kubayini kufuze sikhethe lona? (b) Yini okumele siyikhumbule ngemiraro yomuntu woke ephasineli?

7 Kubayini thina-ke singasekeli nanyana ngimuphi umuntu obusako namkha urhulumende? Kungombana sikhethe ihlangothi lakaJehova. Phela nasinje sibuswa Nguye. USathana watjho e-Edeni bona uJehova akababusi kuhle abantu. Yeke uSathana bekafuna abantu bakholelwe bona yena wenza izinto ncono kunoZimu. UJehova wasilisa-ke bona sizikhethele bonyana sifuna ukuba ngehlangothini lakabani. Wena uthini ngendaba le? Kghani ulalela uJehova ngebanga lokuthi wenza izinto ncono kunawe? Ukukholelwa kwamambala na ukuthi umBuso kaZimu ngiwo ozokurarulula imiraro esiqalene nayo le? Namkha ucabanga bona abantu bangazibusa bona ngokwabo ngokuphumelelako ngaphandle kwesizo lakaZimu?—Gen. 3:4, 5.

8 Akhesithi nangu umuntu ufuna ukwizwa umbonwakho ngesiqhema namkha ihlangano ethileko yezombanganarha, ungamphendula njani? Iqiniso kukuthi ezinye zeenqhemezi zinesifiso esihle khulu sokusiza abantu. Kodwana siyazi ukuthi umBuso kaJehova kuphela komBuso ongathanyela zoke iinkinga nokungalungi okukhona ephasinapha. Ngikho silandela iinqophiso ezivela ebandleni, kunobanyana omunye nomunye wethu enze lokho acabanga ukuthi kulungile. Nawubona ibandla libumbene nje kungebanga lalokho.

9. Ngiyiphi ikinga amaKrestu wokuthoma ayilemukako? Yini ebekufuze ayenze?

9 Khekwavuka ipikiswano emaKrestwini wokuthoma weKorinte, omunye athi “‘Mina ngingewakaPowula’, omunye athi: ‘Mina ngingewaka-Apholo’, omunye athi: ‘Mina ngingewakaKhefasi’, omunye athi: ‘Mina ngingewakaKrestu.’” Yathi nayifika eendlebeni zakaPowula, wathuka khulu. Le bekuyindaba ekulu ekufuze ithathelwe amagadango ngombana nakungasinjalo ukuthula kwebandla bekusengozini. Yeke wababuza abazalwana bona: “Kghani uKrestu lo sele ahlukaniswe phakathi na?” Ngikho-ke uPowula nakabelulekako wathi: “Ngiyanirabhela bazalwana ngebizo leKosi yethu uJesu Krestu bona noke nivumelane ukuze kungabikhona ukwahlukana phakathi kwenu. Bumbanani ngokupheleleko ngomkhumbulo munye nangombono munye.” Nathi sisakhamba emezwini lawo. Akukafaneli bona ibandla liphadlhuke.—1 Korinte 1:10-13; funda amaRoma 16:17, 18.

10. Yini umpostoli uPowula ayikhumbuza amaKrestu, begodu thina sifundani entweni leyo?

10 UPowula bewabakhumbuza bona njengamaKrestu akhethiweko bazizakhamuzi zezulwini yeke bangadzimeleli “ezintweni zephasi.” (Filipi 3:17-20) * (Qala umtlolo ongenzasi.) Phela abakhethiwekwaba babazenda abajamelele uZimu noKrestu. Umzenda okenye inarha angekhe athoma afake ipumulwakhe emirarweni nakezepolotiki zenarha leyo. Kuyafana-ke nangomuntu okhethiweko namhlanjesi, angekhe athoma azifake ngehloko emirarweni nakezepolotiki zephaseli. (2 Korinte 5:20) Nalabo abalindele ukuphila isiphelani ephasini kufuze basekele umBuso kaZimu kwaphela, bangathomi bazibandakanye neempikiswano zepolotiki zephaseli.

ZIBANDULELE UKUHLALA UNGEHLANGOTHINI LOMBUSO KAJEHOVA

11, 12. (a) Ngiyiphi indlela abantu abacabanga ngayo okufuze siyibalekele nasizakusekela umBuso kaZimu? (b) Omunye udade wazizwa njani ngomhlobo othileko wabantu, begodu yini eyamsiza wahlula amazizo lawo?

11 Inengi labantu elihlala eenarheni ezihlukahlukeneko libezwa ngekaba abantu bakwabo. Libezwa eengazini ukuthi badabukaphi, siko bani abalenzako nokuthi bakhuluma limi bani. Bayazikhakhazisa ngendawo ababelethelwe kiyo. Kodwana thina singathomi sisithwe yindlela le yokucabanga. Kufuze sitjhugulule indlela esicabanga ngayo sibandule abonembeza bethu khona singazukuzibandakanya nephaseli ngazo zoke iindlela. Kodwana singakwenza njani lokho?

12 Ngokwesibonelo uMarjeta * (qala umtlolo ongenzasi.) wabelethelwa enarheni ebeyibizwa ngokuthi yiYugoslavia. Endaweni akhulele kiyo le, abantu bakhona bebawahloye komhlolo amaSerbia. Wathi nakafunda ngoJehova, walemuka ukuthi uZimu akazwani nebandlululo nokuthi uSathana nguye ofuna abantu bazondane. Wenza koke okusemandlenakhe ukulwisana nendlela azizwa ngayo. Kwathi nakuthoma ipi hlangana neentjhaba ezihlukahlukeneko endaweni ebekahlala kiyo, uMarjeta wathoma phasi wawaqala ngelihlo lefarigi amaSerbia. Bekangasafuni nokuwatjhumayeza. Bekazi ukuthi akwenzakokho akukalungi, yeke wabawa bona uJehova amsize alwisane nendlela ebekazizwa ngayo. Bewambawa nokuthi amsize aphayone. UMarjeta uthi: “Ngilemukile ukuthi isimu ilisizo elikhulu kwamambala. Phela nangisesimini ngilinga ngokusemandlenami bona ngilingise uJehova onethando. Lokho kulisuse loke ihloywela ebenginalo.”

13. (a) Kwenzekani kuZoila, begodu wayisingatha njani indaba leyo? (b) Thina-ke singafundani kokwehlakalela uZoila?

13 UZoila ngudade owatjhiya inongo eMexico, wathuthela eYurobhu. Ebandleni ahlanganyela kilo kunabazalwana nabodade abavela kwenye indawo eLatin America. UZoila uthi abanye bebahlekisa ngenarha avela kiyo, bahleka amasiko nombhino wakhona. Ihliziywakhe yababuhlungu nabenza njalo, bewathandaza abawa bona uJehova amsize angabakwateli. Thina-ke besingazizwa njani thana bekungithi esenziwa njalo? Abanye babafowethu nabodadwethu basalwisana nokulawula amazizo wabo, nange bezwa amezwi aziinswana ngendawo ababuya kiyo. Yeke, singathomi sitjho namkha senze nanyana yini eveza kwanga isitjhaba esithileko sabantu sincono kunesinye. Asifuni ukuphadlhula ibandla phakathi namkha abanye abantu.—Roma 14:19; 2 Korinte 6:3.

Bawa uJehova akusize uzizwe ngendlela azizwa ngayo ngabantu

14. Yini engakusiza bona uzizwe ngendlela efana nekaJehova ngabantu bakwezinye iintjhaba?

14 Soke siyazi bonyana iinceku zakaJehova zibopheke zaba nyanda yinye. Yeke-ke singathomi sibone ngasuthi indawo namkha inarha esivela kiyo incono kunenye. Kodwana umndeni nabantu okhule nabo bangakwenza uyithande khulu inarha yamasiso wekhenu. Kungenzeka ukuthi ngezinye iinkhathi ubaqale ngelihlo lefarigi abantu bakesinye isitjhaba, abanamasiko nelimi elingafani nelakho. Yini engakutjhugulula umkhumbulo? Ziphe isikhathi sokuzindla ngokuthi uJehova uzizwa njani ngabantu abazikhakhazisa ngenarha yakwabo, abacabanga ukuthi bancono kunabanye. Akhewenze irhubhululo ngendaba le esifundweni sakho mathupha namkha ekukhulekeleni komndeni. Bese ubawe uJehova akusize uzizwe ngendlela azizwa ngayo ngabanye abantu.—Funda uRoma 12:2.

Nasifuna ukuhlala singehlangothini lakaJehova kufuze simlalele kungakathaliseki bona yini abantu abafuna ukusenza yona (Qala isigaba 15, 16)

15, 16. (a) Abanye abantu bangazizwa njani nababona singazibandakanyi kwezombanganarha? (b) Ababelethi bangabasiza njani abantwababo bona bakhethe ihlangothi lakaJehova?

15 Asifuni ukutshwenywa sisazelo nasilotjha uJehova, yeke sizokuhluka khulu ebantwini esisebenza nabo, esifunda nabo, abomakhelwana neenhlobo zethu. (1 Pitrosi 2:19) UJesu wakhe wasiyelelisa bona abantu bazosizonda ngombana singaphili ipilo abayiphilako. Khumbula ukuthi inengi labantu abasiphikisako zibetha ubumnyama kibo ngomBuso kaZimu. Ngikho bangazwisisi ukuthi kubayini kuqakatheke kangaka kithi ukusekela umBuso lo kunaborhulumende babantu.

16 Nasizakuhlala singehlangothini lakaJehova kufuze simlalele kungakhathaliseki bona abantu bathini namtjhana benzani. (Danyela 3:16-18) Ukuhluka ebantwinaba kungaba budisi khulu nawusesemutjha. Babelethi, sizani abantwabenu bona babe nesibindi sokuzijamela esikolweni. Kungenzeka abantwana benu bayasaba ukwala ukugobela iflege nemigidingo thize yezombanganarha. Yeke, khenistaditjhe ngendlela uJehova azizwa ngayo ngezintwezi hlangana nokukhulekela komndeni. Bafundiseni bona babahloniphe ababatjhumayezako, nibafundise nendlela yokuyiqhisa kuhle indaba izakwale. (Roma 1:16) Nakukghonakala, basizeni ngokuthi niye esikolweni nikhulume nabotitjhere babo, nibahlathululele kuhle iimfundiso zethu.

KUTHABELE KOKE UJEHOVA AKUDALILEKO

17. Ngiyiphi indlela yokucabanga okufanele siyigegede, begodu kubayini kufuze siyigegede?

17 Kanengi vane sikuthande ukudla, ilimi, indawo namasiko walapho esikhulele khona. Kodwana inga-kghani sicabanga bona koke lokho esikuthandako kuhlala kuncono kudlula kwabanye abantu? UJehova ufuna sithabele izinto ezihlukahlukeneko azidalileko. (IRhubo 104:24; IsAmbulo 4:11) Kubayini kanti kufuze kugandelelwe ukuthi indlela yinye yokwenza izinto incono kunenye?

UJehova ufuna woke umhlobo wabantu uphile ngokungapheliko

18. Kubayini nathi kusisiza ukuqala abanye ngendlela uJehova abaqala ngayo?

18 UJehova ufuna woke umhlobo wabantu ufunde ngaye, umlotjhe bewuphile ngokungapheliko. (Jwanisi 3:16; 1 Thimothi 2:3, 4) Nakwenzeka abafowethu baba nemibono ehlukileko keyethu kufuze sizimisele ukubalalela ikani nje nangabe ayilahlwa ziinkambisolawulo zakaJehova. Nasingenza njalo, sizoyithabela ipilo, besihlale simunye nabazalwana bethu. Njengombana khesathi ukudemba indaba le, ngebanga lokuthi sithembeke kuJehova nemBuswenakhe, angekhe sisekele iimpikiswano zephaseli. Siyakuzonda ukuzikhakhazisa nephaliswano elisephasini lakaSathana. Ngikho simthokoza singaqedi uJehova ngokusifundisa ukuthanda ukuthula nokusifundisa ukuthobeka! Sizizwa ngendlela umrhubi ebekazizwa ngayo nekathi: “Maye kuhle, kumnandi kangangani ukuhlalisana kwabafo ndawonye!”—IRhubo 133:2, [133:1, NW].

^ isig. 10 Abanye ebandleni leFilipi kungenzeka bebaneentlabagelo zokuba zizakhamuzi zeRoma. Yeke bebanamalungelo adlula wabazalwana babo abangasizizakhamuzi zeRoma.

^ isig. 12 Amanye wamabizo asesihlokwenesi atjhentjhiwe.