Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Akungabi Nento Ekuliyako Nawulotjha UJehova

Akungabi Nento Ekuliyako Nawulotjha UJehova

UMariya, . . . walalela lokha [iKosi uJesu] nayifundisako. Kodwana uMarta wakhathazeka ngawo woke umsebenzi ebekumele awenze.’ LUKASI 10:3940.

IINGOMA: 94, 134

1, 2. UJesu bekamthandelani kangaka uMarta lo? Kukuphi lapha uMarta atjhaphe khona?

NAWUNGACABANGA ngodadwabo likaLazaru uMarta, ucabanga bona bekamumuntu onjani? IBhayibheli lithi uMarta noJesu bebabangani abakhulu, liyatjho nokuthi bekamthanda tle. Eqinisweni uMarta bekangasi kuphela komuntu uJesu ebekamthanda nebekamhlonipha. Nodadwabo likaMarta uMariya bekamkhozi kaJesu omkhulu. UJesu nonina uMariya bebathandana tle. (Jwanisi 11:5; 19:25-27) Yini le ebeyenza uJesu athande uMarta kangaka?

2 UJesu bekamthandiswa kukuthi uMarta bekakhuthele, amumuntu ophanako. Ngaphezu kwakho koke bekamthandela ukukholwa kwakhe okunzinzileko. Bekakukholwa koke uJesu ebekakufundisa, angangabazi ukuthi uJesu unguMesiya. (Jwanisi 11:21-27) Nanyana kunjalo uMarta bekatjhapha njengawo woke umuntu. Kwathi ngesinye isikhathi uJesu abavakatjhele, khenge kumphathe kuhle uMarta ukubona uMariya ahlezi alalele uJesu, yena aberega. Bewatjela noJesu bona akhamkhalime. Wathi, “Kosi, awukhathazeki bona udadwethu ungiliselele ngomsebenzi omkhulu kangaka na? Mtjele bona azongisiza!” (Funda uLukasi 10:38-42.) Kubayini uMarta atjho njalo? Thina singafundani emezwini uJesu amphendula ngawo?

UMARTA BEKATHANDA UKULIYWA ZIZINTO EZINENGI

3, 4. Yini uMariya ayenzileko uJesu ayibukileko? Ngisiphi isifundo esafundwa nguMarta? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

3 UJesu bekakuthabela ukumenywa nguMarta noMariya. Yeke bekafuna ukuthi ivakatjho lakheli alisebenzisele nokubafundisa izinto eziligugu. UMariya khenge ariyade, wafese wahlala hlanu kwakaJesu, ‘wamlalela.’ Phela bekafuna ukufunda okunengi kuMfundisi omKhulu. NoMarta naye bekufuze thana uhlezi ulalele. UJesu bekazomthokoza thana ulise umsebenzakhe wazokulalela.

4 UMarta waliywa kutinazela ngombana batjho ufuna ukukhupha inyawo aphekele uJesu, amenzele nezinto ezinengi ebezizomenza azizwe kamnandi. Wathi nakabona uMariya angayingeni yokumrhelebha, wathoma wanghonghoyila kuJesu. UJesu bekazi ukuthi uMarta ufuna ukwenza izinto ezinengi, yeke wakhuluma naye kamnandi wathi: “Marta, Marta-ke! Ukhathazeka bewuwurubajeke ngezinto ezinengi.” Watjho nokuthi kungaba kuhle nakangapheka okunganani isidlo sinye kwaphela. Bese wathokoza uMariya ngokulalelisisa kwakhe. Wathi: “UMariya ukhethe okungcono, yeke angekhe emukwa khona.” Kungenzeka bona uMariya wagcina sele akulibele akudle mhlokho. Kodwana khenge akulibale lokho akufundiswe nguJesu nalokho amthokoze ngakho. Kwathi nasele kudlule iminyaka eyi-60 umpostoli uJwanisi nakatlolako wathi: “UJesu bekathanda uMarta nodadwabo kanye noLazaru.” (Jwanisi 11:5) Amezwi la aveza bona uMarta wasamukela isiluleko sakaJesu, waraga nokulotjha uJehova ipilwakhe yoke.

5. Kubayini kubudisi kangaka namhlanjesi bona sidzimelele khulu ezintweni eziqakathekileko? Sizokuphendula muphi umbuzo?

5 Nathi namhlanjesi sekunezinto ezinengi khulu ezingasithikazisa ekulotjheni uJehova ukudlula zemihla yeBhayibheli. IsiThala sangoSeptemba 15, 1958 sakhe sayelelisa abazalwana bona bangathomi baliywe yithekhnoloji nabalotjha uJehova. Phela ngesikhatheso, bekubonakala ngasuthi kwenziwa izinto ezitja qobe langa. Izinto ezinjengeencwadi ezinamaphepha atjhelelako, umrhatjho, amafilimu ne-TV besele kuthoma ukujayeleka. IsiThaleso besatjho nokuthi “izinto ezizosithikazisa zizokwanda” nasele iphasi lakaSathaneli liya ngekupheleni. Asikho isikhathi ekhe saba nezinto ezinengi ezithikazisako ukudlula isikhathi sanamhlanjesi. Singenza njani bona sidzimelele khudlwana ekulotjheni uJehova njengoMariya?

UNGAZISEBENZISI KHULU IZINTO ZEPHASELI

6. Abantu bakaJehova bayisebenzise njani i-thekhnoloji?

6 Abantu bakaJehova bayayisebenzisa ithekhnoloji yephaseli ekutjhumayeleni. Ngokwesibonelo, ngaphambi kwepi yephasi yokuthoma nangesikhathi isabibhile, bebakhamba babukelisa abantu i-“Photo-Drama of Creation.” Idrama le beyinama-slide namavidiyo amafitjhani anemibala emihle akhambisana kuhle nomdumo wakhona. Abantu bakaZimu batjhumayela ngayo eengidini zabantu abaseenarheni ezinengi. Nayiphelako idrama le iveza ukuthi kuzokuba nokuthula nasele uJesu Krestu abusa ephasini. Kwathi ngemva kwalokho abantu bakaJehova basebenzisa umrhatjho khona bazokuphadlalaja iindaba ezimnandi ngomBuso kaZimu eengidini zabantu ephasini loke. Namhlanjesi, sesisebenzisa amakhompyutha ne-Inthanethi bona sifikelele nebantwini abaseendaweni ezimaqalanga okubudisi ukufika kizo.

Ungavumeli izinto ezingakaqakatheki bona zikuthikazise ekusebenzeleni uJehova(Qala isigaba 7)

7. (a) Kuyingozi kangangani ukusebenzisa khulu izinto zephaseli? (b) Yini le okufuze siyiyelele khulu? (Qala ikwekwezi engenzasi.)

7 IBhayibheli lisiyelelisa ngokuthi singazisebenzisi khulu izinto zephaseli, nokuthi singasolo sithatha isikhathi sethu esinengi, sisiqede ezintweni esizinikelwa liphaseli. (Funda u-1 Korinte 7:29-31.) Ezinye zazo azisizimbi nokho, kodwana zingasidlela isikhathi esinengi. Ngokwesibonelo, singaba babantu abathanda ukufunda, ukubukela i-TV, ukuvakatjhela iindawo ezihle, ukuthenga izinto, nokufuna ukwazi zethekhnoloji zamva. Abanye bathanda ukukhuluma nabantu e-Inthanethini, bathumelane ama-email, baqale iindaba nezemidlalo. Kodwana abanye bagcina sele bangene ngehloko ezintwenezi baphilela zona.  * (Qala ikwekwezi engenzasi.) (UMtjhumayeli 3:1, 6) Nakube sithatha isikhathi esinengi sisisebenzise ezintweni ezingakaqakatheki, kungenzeka sigcine sele sidla nesikhathi sezinto eziqakatheke khulu sokulotjha uJehova.—Funda u-Efesu 5:15-17.

8. Kubayini kuqakathekile ukungazithandi izinto zephaseli?

8 USathana wenza koke okusemandlenakhe bona asiganugeje ngezinto ezizosiliya ekusebenzeleni uJehova. Angithi phela ngilokho akwenza emaKrestwini wokuthoma, bewusakwenza nanamhlanjesi. (2 Thimothi 4:10) Yeke kufuze sihlale sizihlolisisa bona sizizwa njani ngezinto zephasi, silungise lapha kutlhogeka khona. IBhayibheli lithi singazithandi izinto zephaseli. Lithi ithando esinalo ngoJehova kufuze lihlale livutha. Nasingenza njalo, kungaba bulula ukumlalela besihlale sihlanu kwakhe.1 Jwanisi 2:15-17.

DZIMELELA EZINTWENI EZIQAKATHEKE KHULU

9. UJesu wathi abafundi bakhe badzimelele kuphi? Yena waba sibonelo salokho ngayiphi indlela?

9 AkusinguMarta kwaphela owatjelwa bona alise ukuthikaziswa zizinto ezinengi. UJesu watjela nabafundi bakhe sona isifundweso. Wathi kufuze badzimelele ekusebenzeleni uJehova nomBuswakhe. (Funda uMatewu 6:22, 33.) Bekasibonelo salokho ngombana bekanganazinto ezinengi. Bekanganandlu, anganaso nesiqetjhana sendawo namkha iplasi.Lukasi 9:58; 19:33-35.

10. UJesu usibekela siphi isibonelo esihle?

10 Ayikho into uJesu ebekayivumela bona imthikazise emsebenzini wokutjhumayela. Ngokwesibonelo, kuthe ngemva kokuthi athome ukutjhumayela eKapernawume, isiqubuthu sakhona besisafuna uJesu ahlalahlale edorobheneli. Wenzani yena? Wadzimelela esabelweni sakhe. Wathi: “Kufanele ngitjhumayele iindaba ezimnandi ngombuso kaZimu nakezinye iindawo ngombana ngithunyelwe khona lokho.” (Lukasi 4:42-44) UJesu bekakhamba amabanga amade ayokutjhumayela bekafundise nabantu abanengi. Yena bekamumuntu opheleleko, kodwana bekadinwa afune ukuphumula njengabanye abantu ngombana bekasebenza budisi.Lukasi 8:23; Jwanisi 4:6.

UJesu wasifundisa ukuthi nasingadzimelela khulu ekubeni nezinto ezinengi zingasithikazisa ekusebenzeleni uZimu

11. Wenzani uJesu lokha omunye nakambawa bona amrarululele umrarwakhe? Ngisiphi isifundo uJesu asifundisa abafundi bakhe?

11 Kwathi ngesinye isikhathi uJesu afundisa abafundi bakhe isifundo esiqakathekileko, wase wathikaziswa mrhali omunyapha. Wathi kuJesu: “Mfundisi, tjela umfowethu bona ahlukaniselane nami ilifa.” UJesu khenge afune nokuyirarulula indaba kamrhali lo ngombana bekangafuni ukuthikaziswa nakafundisa abafundi bakhe. Eqinisweni isenzakalwesi wabafundisa ngaso ukuthi bangafuni izinto ezinengi ngombana zizobathikazisa ekusebenzeleni uZimu.Lukasi 12:13-15.

12, 13. (a) Yini uJesu ayenzileko ekare amaGirigi ebekeze eJerusalema? (b) UJesu wathini lokha uFlebhe nakamtjela ukuthi kunabantu ababawa ukumbona?

12 Nasekusele amalanga ambalwa bona uJesu afe, bekagandeleleke kwamanikelela. (Matewu 26:38; Jwanisi 12:27) Bekazi ukuthi uzokuhlangana neembila zithutha, atlhoriswe bekayokufa. Bekazi nokuthi kusafuze aberege tle ngaphambi kobana afe. Ngokwesibonelo, ngoSondo wangoNisan 9, uJesu wangena eJerusalema akhwele udumbana. Iinqubuthu zamamukela zathi uyiKosazo. (Lukasi 19:38) Kwathi ngelanga elilandelako, uJesu wangena ngethempelini wafuthela amadoda athengisela umphristi omkhulu izinto, agalaja abantu.Lukasi 19:45, 46.

13 Abanye abantu abamaGirigi ebebazokugidinga iphasika eJerusalema bakarwa yinto ayenzileko le. Bebatjela noFlebhe bona babawa ukubona uJesu. Kodwana uJesu bekangazifuneli abantu ebebazomvikela emanabenakhe. Bekazi ukuthi ukwenza intando kaJehova nokunikela ngokuphila kwakhe bekuqakatheke ukudlula lokho. Bewakhumbuza nabafundi bakhe ukuthi uzokufa kungasikade. Yeke woke umuntu ofuna ukuba mlandelakhe kufuze azimisele ukunikela ngokuphila kwakhe. Wathi: “Loyo othanda ipilwakhe, izomlahlekela; loyo ohloya ipilwakhe ephasineli, uzayilondela ukuphila okungapheliko.” UJesu wabathembisa nokuthi “uBaba uzamdumisa umuntu” omlandeli kaJesu, amuphe ukuphila okungapheliko. UFlebhe besekufuze adlulise umlayezo okhuthazako lo emaGirigini lawo.Jwanisi 12:20-26.

14. Ngitjho nanyana umsebenzi wokutjhumayela bewuza qangi kuJesu, ngiziphi ezinye izinto ebekaqiniseka bona uyazenza?

14 Into ebeyiqakatheke khulu kuJesu nakasephasini bekukutjhumayela iindaba ezimnandi. Nanyana bekadzimelele ekutjhumayeleni, bekangahlali acabanga ngakho. Ngokwesibonelo, sazi umtjhado munye akhe waya kiwo, wafika lapho watjhugulula amanzi aba liwayini elimnandi kwamambala. (Jwanisi 2:2, 6-10) Abangani bakhe nabanye abantu ebebathanda iindaba ezimnandi, bebathi nabammemela ekudleni, avume. (Lukasi 5:29; Jwanisi 12:2) Ngaphezu kwalokho, uJesu bekahlela isikhathi sokuphumula nesokuba yedwa bona azindle bekathandaze.Matewu 14:23; Markosi 1:35; 6:31, 32.

“ASILAHLENI KOKE OKUDISIBEZAKO”

15. Umpostoli uPowula wathi umKrestu kufuze enzeni? Yena wasibekela njani isibonelo salokho?

15 Umpostoli uPowula wathi amaKrestu anjengabantu abagijima ibanga elide. Nabazaliqeda ibangeli kufuze balahle koke okungabaphungulela ibelo namkha kubajamise. (Funda amaHebheru 12:1.) UPowula bekasibonelo esihle salokho. Nakathandako bekangarega bekabemrholi wamaJuda odumileko. Kodwana wakudela koke lokho, wadzimelela “ezintweni eziqakatheke khulu.” Bekasebenza budisi atjhumayela eendaweni ezinengi. Waya neSiriya, e-Asia Minor, eMatsedonia neJudiya. UPowula bekaqale phambili bona ayokuphila isiphelani ezulwini. Uthi: “Ngikhohlwa okungemva kwami, ngihlabele phambili ngamandla kokuphambili kwami.” (Filipi 1:10; 3:8, 13, 14) UPowula bekangakathathi, begodu lokho kwamsiza ‘wazinikela eKosini ngaphandle kokuthikaziseka.’1 Korinte 7:32-35.

UPowula wadela ibizelo lakhe khona azokudzimelela ezintweni “eziqakatheke khulu”

16, 17. Kungakhathaliseki bona sitjhadile namkha asikatjhadi, singamlingisa njani uPowula? UMark noClaire bakwenze njani lokho?

16 Abanye abantu bakaJehova bakhetha ukungatjhadi njengoPowula, khona bazakunabisa umsebenzabo abawenzela uJehova. (Matewu 19:11, 12) Umuntu ongakatjhadi akanamthwalo wokondla umndeni njengomuntu otjhadileko. Kodwana kungakhathaliseki bona sitjhadile namkha asikatjhadi kufuze silahle “koke okusidisibezako” okungasithikazisa ekusebenzeleni uJehova. Yeke, kufuze sitjhugulule imikghwethu esidlela isikhathi khona sizomsebenzela khudlwana.

17 Ngokwesibonelo, uMark noClaire abakhulela eWales, bathoma ukuphayona nabaqeda isikolo. Bathi nabaqeda ukutjhada baraga nokuphayona. Kodwana bebafuna ukwenza okungaphezu kwalokho. UMark nakahlathululako uthi: “Kwafuze siphungule izinto ebesinazo ngokuthi sithuthe endlinethu enamakamura amathathu wokulala, silise netorho ebesiliberega khona sizokungenela umsebenzi wokwakha imakhiwo yethu ephasini loke.” Sekuminyaka ematjhumi amabili bakhamba iinarha ezise-Afrika, basiza ekwakhiweni kwamaWolo womBuso. Kwesinye isikhathi imali beyikhe itlhayele, kodwana uJehova bekabatlhogomela. UClaire yena uthi: “Kuyasanelisa ukusebenzela uJehova qobe langa. Sithole abangani abanengi, ayikho into esingathi siyayiswela. Khona okuncanokho esikudelileko akusililitho nakumadaniswa nokuthatjiswa kusebenzela uJehova isikhathi esinengi.” Banengi abantu abamsebenzela isikhathi esinengi abazizwa ngalendlela. *—Qala ikwekwezi engenzasi.

18. Mibuzo bani esingazibuza yona?

18 Uyafisa na bona ungakhuthala ekusebenzeleni kwakho uJehova? Kghani kunezinto ezikuthikazisako bona wenze izinto eziqakatheke khulu? Yini ongayenza nakunjalo? Mhlamunye ungathuthukisa indlela ofunda ngayo iBhayibheli. Isihloko esilandelako sizokuhlathulula bona sikwenza njani lokho.

^ isig. 7 Qala isihloko esisesiThalenesi esithi “Onganalwazi Ukholwa Nanyana Yini.”

^ isig. 17 Uqale nendaba kaHadyn noMelody Sanderson enesihloko esithi “Ukwazi Okulungile Nokukwenza.” (esiThaleni sesiZulu sangoMatjhi 1, 2006) Ibubulo labo e-Australia beliraga kuhle, kodwana balilisa baba ziinthunywa zevangeli e-India.