Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ukutjhidelana NoZimu Kuhle Kimi

Ukutjhidelana NoZimu Kuhle Kimi

KWATHI ngingaba neminyaka eyi-9 azange ngisakhula. Namhlanjesi ngineminyaka eyi-43, ubude bami buyimithara elilodwa. Ababelethi bami bathe bangayelela ukuthi angekhe ngisakhula bafese bangikhuthaza bona ngiberege ngamandla ukwenzela bona ngingasolo ngicabanga ngobufitjhani bami. Ngathoma-ke ngathengisa iinthelo phambi komuzi wekhaya. Bengihlala ngiyitlhogomela indawo engibeka kiyo iinthelwezi bona ihlale iyihle. Yeke bekuza abantu abanengi bazokuthenga.

Iqiniso kukuthi ukuberega ngamandla akhenge kutjhugulule indlela ebengingayo. Ngahlala ngimfitjhani njalo, bengitshwenyeka ngitjho nangezinto ezincane epilweni, njengokubhadela ekhawunthareni esitolo. Kubonakala kwanga zoke izinto zenzelwe abantu abangidlula kabili. Ihliziywami beyihlala ibuhlungu, kodwana izinto zagaya ngomunye umhlathi nangineminyaka eyi-14.

Ngelinye ilanga abomma ababili ababoFakazi bakaJehova beza bazokuthenga iinthelo, bebabawa ukufunda nami iBhayibheli. Akhenge kungithathe isikhathi ukubona ukuthi ukwazi ihloso kaJehova kuqakatheke ukudlula ubude bami. Kwangisiza khulu lokho. IRhubo 73:28 laba mtlolo engiwuthanda ukudlula yoke. Umuda wokuthoma evesineli uthi, “kuhle ukuba seduze noZimu.”

Umndenami wafuduka eCôte d’Ivoire wayokuhlala eBurkina Faso, lokho kwayitjhentjha khulu ipilwami. Abantu ebesakhelene nabo besele bakujayele ukungibona emaragenami. Kodwana endaweni ebesele sihlala kiyo le abantu abanengi bebathi nabangiqalako bavele bazibonele into engakavami. Abantu bebangihlahlela amehlo, lokho kwangenza ngahlala ngendlini iimveke ezinengi. Ngakhumbula-ke ukuthi bekukuhle kangangani kimi ukutjhidelana noJehova. Ngatlolela e-ofisini legatja laboFakazi bakaJehova, bangithumelela umuntu omuhle tle! UNani, osithunywa sevangeli, weza ngesithuthuthu wazongivakatjhela.

Lapha ebesihlala khona iindela zakhona bezilibhutjhu lehlabathi, bese kuthi nakuna izulu kube namadaka. Isithuthuthu samvusa phasi kanengi uNani nakazongifundela iBhayibheli, kodwana lokho akhenge kumqede amandla. Ngelinye ilanga wabawa ukukhamba nami esifundweni. Lokho bekutjho ukuthi ngizokuphuma ngendlini bese-ke abantu bangihlahlele amehlo. Ukungezelela kilokho, nangikhwelako ngizokungezelela isisindo esithuthuthwini, kwasona okubudisi ukusilawula. Kodwana ngavuma ukukhamba naye, ngesikhatheso ngangikhumbula umuda wesibili womtlolo engiwuthandako loya othi: “Ngenze [uJehova] uSomandla isiphephelo sami.”

Ngezinye iinkhathi bekhe sidusuke phasi emadakeni sinoNani, kodwana ngombana besikuthanda ukuya esifundweni besinganandaba nakho koke lokho. Bekunomehluko umkhulu ukubona ukumomotheka kwabantu eWolweni lomBuso nawumadanisa nendlela abantu ebebangiqala ngayo ngaphandle! Ngabhajadiswa ngemva kweenyanga eziyi-9.

Amezwi athi, “ukuze ngikhulume ngakho koke akwenzileko” amumuda wesithathu emtlolweni engiwuthanda khulu. Bengazi bona ukuyokutjhumayela bekuzokuba sitjhijilo khulu kimi. Ngilikhumbula kuhle nje ilanga lami lokuthoma ngitjhumayela endlini ngendlu. Abantu abadala nabantwana bebangirhudulela amehlo, bangilandele ngemuva, bahlekise ngekhambo lami. Kwangizwisa ubuhlungu khulu lokho, kodwana nangicabanga ngokuthi nabo batlhoga ipharadesi njengombana nami ngilitlhoga, kwangisiza ngakukghodlhelelela lokho.

Ukwenza izinto zibe bulula ngafumana ibhayisigiri etjhayelwa ngezandla enamavili amathathu. Umkhambisanami esimini bekangitjhova senyuke intaba bese kuthi emehlelweni eqele ebhayisigirini, itjho izehlela. Ngitjho nanyana ekuthomeni bekubudisi ukutjhumayela, msinyana kwangithabisa khulu, kangangobana ngo-1998 ngathoma ukuphayona.

Ngafundela abantu abanengi iBhayibheli. Abane ebantwini ebengibafundela sebabhajadisiwe. Ngaphezu kwalokho, udadwethu engibelethwa naye wamukela iqiniso! Ukuzwa indlela abanye abathuthuke ngayo bekungikhuthaza. Ngelinye ilanga ngiphethwe yimalariya, ngafumana incwadi ebuya eCôte d’Ivoire. Bengisanda ukuthoma isifundo osiraga ujame emnyango nomuntu ofunda eyunivesithi yeBurkina Faso bengasinikela umzalwana othileko bona asirage. Umuntu ebengimfundela loyo wafudukela eCôte d’Ivoire. Kwangithabisa khulu ukwazi bona umuntu loyo sele amtjhumayeli ongakabhajadiswa!

Indlela engiziphilisa ngayo. Ihlangano esiza abantu abarholopheleko yangifundisa ukuthunga. Omunye hlangana nabotitjhere wayelela indlela ebengizimisele ngayo wathi kimi, “Kufuze sikufundise nokwenza isibha.” Yeke bangifundisa. Njenganje ngenza iinsibha zokuhlanza iimpahla nezokuhlamba, ngizenzela ekhaya. Abantu bayazithanda iinsibha zami yeke batjela nabanye bona nabo bazithenge. Ngiyazithatha ngizise lapha bahlala khona, ngikhamba ngesithuthuthu sami samavili amathathu.

Kuyangidanisa ukutjho ukuthi ngomnyaka ka-2004 ngebanga leenhlabi ezibuhlungu khulu ebengizizwa emgogodlhenami, kwafuze ngilise ukuphayona. Kodwana bekube nje ngisaya qobe esimini.

Abantu bathi bangazi ngokumomotheka kwami. Zinengi iinzathu ezingenza ngithabe ngombana kuhle kimi ukutjhidelana noZimu.Kulandisa uSarah Maiga.