Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Iminyaka Elikhulu Ngaphasi Kokubusa KomBuso!

Iminyaka Elikhulu Ngaphasi Kokubusa KomBuso!

“UZimu wokuthula . .  . sengathi anganiphelelisa ngakho koke okuhle ukuze nenze intando yakhe.”HEBHERU 13:20, 21.

IINGOMA: 136, 14

1. Umsebenzi wokutjhumayela bewuqakatheke kangangani kuJesu? Hlathulula.

UJESU bekakuthanda khulu ukukhuluma ngomBuso kaZimu. Ngesikhathi asesesephasini beyingekho enye into ebekakhuluma ngayo ngaphandle komBuso. Wakhuluma ngomBuso ngaphezu kweenkhathi eziyi-100 phakathi nekonzwakhe yokutjhumayela. Phela umBuso bewuqakatheke khulu kuJesu.Funda uMatewu 12:34.

2. Bangakhi abebalalele umyalo okuMatewu 28:19, 20, begodu kubayini sitjho njalo?

2 Kwathi ngemva kokuvuswa kwakhe uJesu, wahlangana nesiqhema sabafundi abangaphezu kwabayi-500. (1 Korinte 15:6) Mhlamunye kungesikhatheso uJesu akhuluma ngokutjhumayela “ebantwini boke nanyana kukuphi.” Umberego lo wona bewungeze wabalula. * (Qala ikwekwezi engenzasi.) Wabatjela nokuthi umsebenzi wokutjhumayela bewusese nendima ede ebekufuze uyirage, bekube “sekupheleni kwesikhathi.” Yeke, nawutjhumayela iindaba ezimnandi namhlanjesi usiza ekutheni kuzaliseke isiphorofidweso.Matewu 28:19, 20.

3. Ngiziphi izinto ezintathu ezisisize satjhumayela iindaba ezimnandi?

3 Ngemva kokuthi uJesu abanikele umyalo loyo, wathi: “Ngambala nginani.” (Matewu 28:20) Wathembisa abalandeli bakhe nokuthi bekunguye ozokunqophisa umsebenzi lo begodu bekazobasiza batjhumayele ephasini mazombe. Ngapha noJehova naye unathi. Usiphe “koke okuhle” ukusisiza sitjhumayele. (Hebheru 13:20, 21) Esihlokwenesi sizokukhuluma ngamathulusi amathathu amahle khulu: (1) amathulusi esinikelwe wona, (2) iindlela esizisebenzisileko (3) ibandulo esilifumeneko. Kokuthoma, akhesiqalelele amanye wamathulusi ebesiwasebenzisa phakathi neminyaka eyi-100 eyadlulako.

AMATHULUSI ASIZA IINCEKU ZAKAZIMU UKUTHI ZIKWAZI UKUTJHUMAYELA

4. Ukuba namathulusi amanengi kangaka emsebenzini wokutjhumayela kusisize ngani?

4 UJesu wamadanisa umBuso nembewu ehlwanyelwa ehlabathini ehlukahlukeneko. (Matewu 13:18, 19) Umtjali nakalungiselela ihlabathi, kufuze asebenzise amathulusi ahlukahlukeneko. Ngendlela efanako-ke, iKosethu isinikele amathulusi esingawasebenzisela ekusizeni abantu bamukele umlayezwethu. Amanye-ke amathulusi abe lisizo isikhatjhana, kwathi amanye wawo sole asasetjenziswa bekube kunamhlanjesi. Kodwana woke amathulusi la asisize sakwazi ukuthuthukisa amakghonwenethu wokutjhumayela.

Amakarada wokutjhumayela asiza inengi labantu bona lithome ukutjhumayela

5. Ikarada lokutjhumayela beliyinto enjani, begodu belisetjenziswa njani?

5 Ngo-1933, abatjhumayeli bathoma ukusebenzisa amakarada wokutjhumayela, okulithulusi elasiza abantu abanengi nabathoma ukutjhumayela. Bekulikaradana elincani elinomlayezo olula weBhayibheli. Bekuthi nangabe ikaradelo litjha nomlayezwalo nawo bewubamutjha. UMzalwana uErlenmeyer, bekaneminyaka elitjhumi nakathoma ukusebenzisa ikaradali kokuthoma. Uthi: “Isingeniso salo besithi, ‘Angeze na wakuthabela ukufunda ikaradeli?’ Ngemva kokuthi umninimuzi sekalifundile, besimnikela incwadi besilayelise.”

6. Ikaradeli lidlale indima engangani?

6 Ikarada lokutjhumayeleli lisize abatjhumayeli ngeendlela ezinengi khulu. Nasi isibonelo, abanye abatjhumayeli bebaneenhloni, ngitjho nanyana bebafuna ukutjhumayela kodwana bebangazi ukuthi bathini. Bese-ke abanye abatjhumayeli bebanesibindi tle. Bebafese batjele umninimuzi yoke into abayaziko ngemizuzwana, kodwana ngasikhathi, ebebakutjhoko bekungezwakali kuhle. Yeke ikarada lokutjhumayeleli labasiza abatjhumayeli bakghona ukukhuluma umlayezo ozwakalako nolula.

7. Ukusebenzisa ikaradeli bekunaziphi iintjhijilo?

7 Iintjhijilo zona bezikhona. Udade Grace Estep uthi: “Kesinye isikhathi bebasibuza ukuthi lithini ikaradeli? Ningakghona na ukungihlathululela ngalo?’” Abanye abaninimuzi bebangakghoni ukufunda okusekaradeneli. Abanye bebamane bathathe ikarada bese bavale umnyango. Bakhona ebebangafuni nokuwuzwa umlayezwethu, bebathatha ikaradelo balidabule iintokana. Naphezu kweentjhijilwezo, ikarada lokutjhumayeleli labasiza bakwazi ukutjhumayela kibomakhelwana babo bebaziwa nangokuthi babatjhumayeli bomBuso.

8. Umtjhini wegrenefomu bewusetjenziswa njani? (Qala isithombe esisekuthomeni.)

8 Elinye ithulusi elathoma ukusetjenziswa ngemva kwaka-1930 yigrenefomu. Abanye aboFakazi bebalibiza ngokuthi ngu-Aroni, ngoba umtjhini lo bowubakhulumela. (Funda u-Eksodusi 4:14-16.) Bekuthi nangabe umninimuzi uyavuma ukulalela, umtjhumayeli bekazomdlalela ikulumo yeBhayibheli bese-ke amnikele nencwadi. Ngasikhathi bekuhlangana umndeni ndawonye ulalele ikulumo! Kwathi ngabo-1934 ihlangano ye-Watch Tower yathoma ukwenza amagrenefomu amancazana alungele ukusetjenziswa esimini. Abazalwana babe bagadangisa iinkulumo ezihlukahlukeneko eziyi-92.

9. Igrenefomu yona yadlala indima engangani?

9 UHillary Goslin uthi, nakezwa enye yeenkulumwezi, waboleka igrenefomu iveke yoke wayokulalela nabomakhelwana bakhe umlayezo weBhayibheli. Umphumelakhona waba muhle kangangani, idlazana labantwabo lazithabela iindabezimnandezo labe labhajadiswa. Kwathi kusese njalo amadodakazi kaMzalwana uGoslin amabili aya esiKolweni seGiliyadi aba ziinthunywa zevangeli. Igrenefomu nayo yasiza abatjhumayeli abanengi khulu bakghona ukutjhumayela njengekarajanela lokutjhumayela. Iminyaka yakhamba njalo, kwathonywa isiKolo seKonzo esingokweZulwini, lapho-ke iKosi yafundisa abantu bayo indlela yokuba bafundisi abaphumelelako.

UKWENZA KOKE ESINGAKWENZA UKUTHI SIFIKELELE ABANTU

10, 11. Amaphephandaba nomrhatjho kwasetjenziswa njani ukuthi kutjhunyayelwe iindaba eziimnandi, begodu khuyini ebeyenza iindlelezo ziphumelele?

10 Isinqophiso esivela elawulweni leKosethu, abantu bakaZimu bebasebenzisa iindlela ezihlukahlukeneko ukuthi bafikelele abantu abanengi ngendlela abangakghona ngayo emsebenzini wokutjhumayela. Iindlelezo beziqakathekile, khulukhulu lokha iinsebenzi zisese yimbijana. (Funda uMatewu 9:37.) Ngokwesibonelo, eminyakeni eminengi eyadlulako Kwakhe kwasetjenziswa nephephandaba ukutjhumayela iindaba ezimnandi. Bekuthi qobe veke uMzalwana uRussell athumele ikulumo ehlanganweni yamaphephandaba. Bese-ke, bathathe ikulumo leyo bayithumele nakezinye iinhlangano zamaphephandaba eziseCanada, e-Europe, ne-United States. Ngo-1913 iinkulumo zaka Mzalwana uRussell besele zigadangiswe emaphephandabeni ayi-2 000, lokho bekwenza ukuthi zifundwe babantu abayi-15 000 000!

Amaphephandaba nomrhatjho kwaphadlhalaja iindaba ezimnandi ebantwini abanengi abahlala lapho kunabatjhumayeli abambalwa khona

11 Umrhatjho nawo wasetjenziswa ngendlela ehle khulu, ukutjhumayela iindaba ezimnandi. Ngo-Apreli 16, 1922, uMzalwana uRutherford wabeka ikulumakhe yokuthoma emrhatjhweni, ikulumo leyo yalalelwa babantu abayi-50 000. Sabe sazifumanela wethu umrhatjho obizwa nge-WBBR kwathonywa ukurhatjhelwa kiwo ngo-Febherbari 24, 1924. IsiThala sakaDisemba 1, 1924 sathi: “Sikholelwa ukuthi umrhatjho kuphela kwendlela engabizi khulu begodu uyindlela elula engakwazi ukurhatjha umlayezo womBuso esingayisebenzisa kwanje.” Umrhatjho nawo wadlala yawo indima njengephephandaba ekufikeleleni abantu neendaweni lapho bekunabatjhumayeli abambalwa khona.

Inengi labazalwana abatjhumayela ngomBuso kaZimu liyakuthabela ukutjhumayela tjhatjhalazi nokutjela abantu nge-zinzolwazethu(Qala iingaba 12, 13)

12. (a) Ngiwuphi umhlobo wokutjhumayela tjhatjhalazi owuthanda khulu? (b) Khuyini engasisiza sehlule ukwesaba okungasifikela nasitjhumayela tjhatjhalazi?

12 Ukutjhumayela tjhatjhalazi kungenye yeendlela eziphumelelako ekufikeleleni abantu namhlanjesi. Kwenziwe imizamo yokuthi kutjhunyayezwe abantu lapho kukhwelelwa khona iimbhesi, lapho kukhwelelwa khona iintimela, lapho kuphagwa iinkoloyi, ema-ofisini neentolo. Kghani ukutjhumayela tjhatjhalazi kukufaka amanzi emadolweni? Nangabe kunjalo, kuthandazele lokho bewucabangele nalokho okwatjhiwo nguMzalwana uManera omjikelezi, wathi: “Zoke izinto ezitjha esizisebenzisela ukutjhumayela siziqala njengokuthi, ziingcenye zokulotjha uJehova. Sibuye siziqale ngokuthi ziindlela zokutjengisa ukuthembeka kwethu kuye, zibuye zizizinye nokuthi silalela kangangani beziveze nokuthi sizimisele khulu ukumlotjha ngananyana ngiyiphi indlela angasibawa ukuthi siyenze.” Nakhe sehlula ivalo bese sisebenzise iindlela ezitjezi nasitjhumayelako, sisuke siqinisa ukuthembela kwethu kuJehova, lokho-ke kusenza abatjhumayeli abancono.Funda 2 Korinte 12:9, 10.

13. Khuyini eyenze izinzolwazethu yaba yinto ephumelelako ekutjhumayeleni, begodu wena ufumeneni nawuyisebenzisako?

13 Abatjhumayeli abanengi bayakuthanda ukutjela abantu ngeZinzolwazi yethu i-jw.org, lapho bangazifundela bebadawnilode neencwadi ezisekelwe eBhayibhelini ezifumaneka ngeenlimi ezingaphezu kweziyi-700. Qobe langa, abantu abangaphezu kwabayi-1.6 miliyoni bavakatjhela izinzolwazethu. Ekadeni umrhatjho wafikelela abantu ngomlayezo weendaba ezimnandi ngitjho neendaweni ezikhetheke zaba zodwa. Nanamhlanje, izinzolwazethu isenza soneso.

UKUBANDULA ABATJHUMAYELI BEENDABA EZIMNANDI

14. Yifundo bani ebeyitlhogwa batjhumayeli, begodu ngisiphi isikolo esabasiza bathuthuka ekufundiseni kwabo?

14 Amathulusi neendlela ekhesakhuluma ngazweza zaphumelela khulu. Kodwana ngeenkhathi zekadenezo abatjhumayelako bekusafuze babandulelwe ukutjhumayela. Ngokwesibonelo, abaninimizi bebangavumelani nalokho ebebakuzwa kugrenefomu ngezinye iinkhathi. Ngezinye iinkhathi otjhunyayezwako bewumkara umlayezo awuzwako, afune nokwazi okunengi. Abatjhumayeli bekufuze bakwazi ukuthi bazozigaduga njani iinqabo, nokuthi bangathuthuka njani ekufundiseni kwabo. Ngikho-ke umoya ocwengileko kaZimu wasiza uMzalwana uKnorr walemuka bona abatjhumayelako kufuze bakwazi ukukhuluma. Yeke, kusukela ngekuthomeni kwaka-1943, amabandla athoma ahlela isiKolo seKonzo esingokweZulwini. Isikolwesi sasiza abanengi kwamambala ekutheni bafundise.

15. (a) Bekwenzekani kwabanye nababeka iinkulumo esikolweni sekonzo esingokwezulwini? (b) Isithembiso sakaJehova esikuRhubo 32:8 sizaliseke njani kuwe?

15 Abazalwana abanengi bebakusaba njengesitimela ukujama etatawuleni bakhulume tjhatjhalazi. UMzalwana uRamu batjho usakhumbula ikulumwakhe yokuthoma yango-1944. Ikulumo leyo beyikhuluma ngoDowegi. Nakakhumbulako uthi: “Amadolwami bekaqhulana into erarako, izandla zihlengezela, namazinyo aqhuqha. Bekukokuthoma mina ngijama phambi kwabantu ngikhulume, kodwana azange ngithule.” Nabantwana bebazibeka iinkulumo esikolwenesi, kubudisi kunjalo. UMzalwana uManera yena uthi usakhumbula mhla omunye umsanyana abeka ikulumwakhe yokuthoma: “Ngendlela ebekathukwe ngayo, wathi nakathoma ikulumwakhe, zehla iinyembezi. Kodwana ngebanga lokuzimisela, wayibeka bewayiqeda alila njalo ikulumo leyo.” Mhlamunye nawe uyasaba ukuphendula esifundweni, namkha ukubeka iinkulumo ngombana unevalo lokuthi ungabhalelwa. Nakunjalo, bawa uJehova akusize ulwisane nevalwelo, ngombana yena uzokusiza njengombana asiza nabafundi bokuthoma besiKolo seKonzo esingokweZulwini.Funda iRhubo 32:8.

Ziyi-8 500 iinthunywa zevangeli ezibandulwe eGiliyadi.

16. Bewuyini umnqopho wesiKolo seGiliyadi (a) ekadeni (b) kusukela ngo-2011?

16 Ihlangano kaZimi yabandula nangesiKolo seGiliyadi. Omunye weminqopho yesikolwesi bekukusiza abafundi bakuthande ukutjhumayela iindaba ezimnandi. Isikolo seGiliyadi sathoma ngo-1943, begodu solo kwangesikhatheso, kwabandulwa abantu abayi-8 500, bathunyelwa eenarheni iziyi-170. Kanti-ke kusukela ngo-2011, ababandulwe esikolwenesi, babe maphayona akhethekileko, ababonisi abakhambako, abanye bathunyelwa eBethel, namkha abatjhumayeli bevangeli abangazange khebaye eGiliyadi phambilini.

17. Inamandla kangangani ifundobandulo yeGiliyadi?

17 Saphumelela na isiKolo seGiliyadi? Iye saphumelela. Cabanga ngokwenzeka eJapan. Ngo-Arhostosi 1949, bekunabatjhumayeli abayiparanyana enarheni le. Kodwana, ngekupheleni konyaka loyo, besekunabatjhumayeli bevangeli abayi-13, basebenza nabatjhumayeli bendaweni le. Sikhuluma nje, namhlanjesi kunabatjhumayeli abayi-216 000 eJapan, begodu abanengi babo bamaphayona!

18. Sinaziphi ezinye iinkolo?

18 Sinezinye-ke iinkolo ezinengi, njengesiKolo seKonzo somBuso, isiKolo seKonzo yamaPhayona, isiKolo sabaTjhumayeli beVangeli lomBuso, isiKolo sabaBonisi beenGodi naboMkabo, kunye nesiKolo samaLunga weKomidi yeGatja naboMkabo. Iinkolwezi ziphumelele ekubanduleni abazalwana nabodade nekubaqiniseni ekholweni. Kusemtarini bona nguJesu obandula abantu abanengi.

19. UMzalwana uRussell wathini ngomsebenzi wokutjhumayela, begodu lokhu kuzaliseke njani?

19 UmBuso kaZimu sewubuse iminyaka engaphezu kweyi-100. Phakathi nesikhatheso, iKosethu, uJesu Krestu beyisolo inqophisa umsebenzi wokutjhumayela. Emuva le ngo-1916, uMzalwana uRussell bekakholelwa ekutheni umsebenzi wokutjhumayela uzokukhamba unabe nephasi loke. Wathi: “Umsebenzi wanda ngokubuyelelweko, begodu uzokuraga njalo nokwanda, ngombana usesemkhulu umsebenzi okufuze wenziwe ephasini loke-‘ivangeli lombuso.’” (Faith on the March, etlolwe ngu-A. H. Macmillan, ikhasi 69) Umsebenzi lo, ngiwo kanye esiwenza namhlanjesi! Siyamthokoza uJehova, uZimu wokuthula, osipha koke esikutlhogako bona senze intando yakhe!

^ isig. 2 Kungenzeka ukuthi inengi lesiqhemeso labamaKrestu. Sikutjhwiso yini lokho? Ngebanga lokuthi uPowula wababiza ngokuthi “bazalwana abayi-500.” Wabuye wathi: “Inengi labo elisaphilako, nanyana-ke abanye sebalala nje.” Kubonakala ngasuthi uPowula namanye amaKrestu bebalazi inengi labantu abezwa uJesu nakakhupha umyalo wokuthi kutjhunyayelwe.