Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Sebenzisa Ilimu Lakho Kuhle

Sebenzisa Ilimu Lakho Kuhle

“Sengathi amezwi womlomami nemikhumbulo yehliziywami ingamukeleka kuwe [Jehova.]”IRhubo 19:15. [19:14, NW]

IINGOMA: 82, 77

1, 2. Kubayini iBhayibheli ifanisa umlilo nekghono lethu lokukhuluma?

NGONYAKA ka-1871 edorobheni leWisconsin, e-United States, kwakhe kwaqubuka umlilo ehlathini lalapho. Umlilo loyo wabhebhedlha watjhisa imithi engaba ziingidigidi yoke. Kwahlongakala abantu abangaphezu kwe-1 200. Awukho umlilo owabulala abantu ukudlula isehlakalwesi endaweni ye-United States. Kubonakala ngasuthi umlilo lo wathonywa sitimela esadlula magegana nehlathelo. Indaba le isikhumbuza umtlolo weBhayibheli othi: “Akhese niqale nje umlilo omncani uthungela ihlathi elikhulu!” (Jakopo 3:5) Kubayini umtloli weBhayibheli lo uJakopo atjho njalo?

2 Wathi: “Ilimu nalo limlilo.” (Jakopo 3:6) Nasikhuluma ‘ngelimu’ sisuke sikhuluma ngekghono lethu lokukhuluma. Lokhu kufana ntse nomlilo, esikutjhoko kungabangela umonakalo omkhulu. Amezwethu angaba nomthelela omkhulu kabanye abantu. NeBhayibheli iyatjho nayo ukuthi esikutjhoko kungaba ngumasizabulale ebantwini. (IzAga 18:21) Kodwana lokhu kutjho bona singasatjho litho na, ngebanga lokuthi sisaba ukutjho izinto ezilumelako? Akusinjalo nakancani. Angeze salisa ukusebenzisa umlilo ngebanga lokuthi sisaba ukuthi sizakutjha. Kunalokho, siyayitjheja indlela esiwusebenzisa ngayo umlilo. Ngokwesibonelo, sisebenzisa umlilo ukwenzela bona sipheke, sizifuthumeze besikhanyise nangawo. Yindlela efanako-ke, nange singatjheja indlela esikhuluma ngayo, singakghona ukusebenzisa ikghonweli silotjhe ngalo uJehova bekuzuze nabanye.IRhubo 19:15. [19:14, NW]

3. Ngiziphi izinto ezintathu ezizosisiza sikhuthaze abanye nasikhuluma nabo?

3 UJehova wasipha ikghonweli ukwenzela ukuthi sikwazi ukutjela abanye lokho esikucabangako, namazizwethu. Singalisebenzisa njani-ke ikghonweli sikwazi ukukhuthaza abanye? (Funda uJakopo 3:9, 10) Yeke, kufuze sazi ukuthi sikhuluma nini, njani, kuphi.

SIKHULUMA NAKWENZE NJANI?

4. Sithula nakwenze njani?

4 Ngasikhathi kuba kuhle ukuzithulela. IBhayibheli ithi, ‘kunesikhathi sokuthula.’ (UMtjhumayeli 3:7) Ngokwesibonelo, siyathula abanye nabakhulumako ukutjengisa ukuthi siyabahlonipha. (Jobho 6:24) Asikhulumi ngezinto eziyifihlo. (IzAga 20:19) Ngitjho nanyana umuntu asikwatisa, kuzokuba kuhlakanipha nange sibuyisela umoya phasi, singatjho litho.IRhubo 4:4

5. Singamtjengisa njani uJehova ukuthi simthokoza singaqedi ngesipho sokukhuluma asiphe sonesi?

5 Kubuye kube nesikhathi esifaneleko sokhuluma. (UMtjhumayeli 3:7) Kunesikhathi sokulotjha uJehova, sokukhuthaza abanye, sokuveza amazizwethu nesokutjho esikutlhogako. (IRhubo 51:15) Nasingasebenzisa ikghonweli ngalendlela, sizobe sitjengisa uJehova ukuthi simthokoza kangangani ngokusipha isiphwesi. Phela nange umngani akupha isipho, usisebenzisa ngendlela ehle khulu.

6. Yini eyenza kuqakatheke ukukhetha isikhathi esifaneleko sokukhuluma?

6 Kubayini kuqakathekile ukukhetha isikhathi esifaneleko sokukhuluma? IzAga 25:11 zithi: “Ilizwi elikhulunywe ngesikhathi esifaneleko lifana namahabhula wegolide akghabise esitjeni sesiliva.” Amahabhula wegolide mahle, kodwana mahle khulu nawafakwe ezitjeni zesiliva. Kuyafana-ke, nathi singaba nayo into ehle esingayitjho emuntwini. Kodwana kuzokuba kuhle khulu nange sikhetha isikhathi esifaneleko, lokho kungamsiza khulu umuntu loyo. Singakwenza njani lokho?

7, 8. Abazalwana beJapan basilingisa njani isibonelo sakaJesu?

7 Nange sikhuluma ngesikhathi esingakafaneli, lokho kungabangela ukuthi abantu bangakuzwisisi namkha bangakulaleli esikutjhoko. (Funda izAga 15:23.) NgoMatjhi 2011, ukundindizela kwephasi nehlekelele yemvelo kwarhayila amadorobho wepumalanga yeJapan. Kwahlongakala abantu abayi-15 000. Nanyana aboFakazi bakaJehova balahlekelwa mindenabo nabangani, kodwana khonapho bebafuna ukusebenzisa iBhayibheli ukusiza abantu ebebavelelwe kunye nabo. Indaba beyikukobana inengi labantwaba belimaBhuda, yeke bekukuncani khulu ebebakwazi ngeBhayibheli. Kunokubana babatjele ngendaba yevuko, abazalwana babaduduza bebabahlathululela nokuthi kubayini abantu behlelwa zizinto ezimbi.

8 Abazalwanabo balingisa uJesu. Bekazi ukuthi uthula nakwenzenjani abuye akhulume nakwenzenjani. (Jwanisi 18:33-37; 19:8-11) Bekalinda nesikhathi esifaneleko sokuthi afundise abafundi bakhe ngezinto ezithileko. (Jwanisi 16:12) Abazalwana beJapan nabo balinda bekwaba sikhathi esifaneleko sokutjela abantwabo ngendaba yevuko. Kwathi sekudlule iminyaka emibili nesiquntu kwenzeke ihlekelele yemvelo leyo, bakhona babanikela iphetjhana elithi, Kazi abahlongakeleko Bangabuye baphile? Inengi labantwabo lalemukela iphetjhanelo, beladuduzwa namlayezwalo. Nathi-ke kufanele sicabange ngamasiko neenkolelo zabantu esibatjhumayezako, ukwenzela bona sazi ukuthi sikhuluma nakwenze njani.

 

9. Ngibuphi obunye ubujamo obungasenza silinde bekube sikhathi esifaneleko sokukhuluma?

9 Ngibuphi obunye ubujamo obenza ukuthi silinde bekube sikhathi esifaneleko sokukhuluma? Akhesithi umuntu utjho into engasihlaleli kamnandi. Kunokuthi siphendule msinyana besitjho nento ebudlhayela, kungaba kuhle ukuthula kancani khesizibuze: ‘Umuntu lo vele ngikho lokhu ebekafuna ukukutjho? Kghani kufuze ngikhulume naye ngento ayitjhwe kimi leya?’ Nakunjalo kungaba kuhle ukuzithulela. Kodwana nangabe kunesizathu esizwakalako sokukhuluma nomuntu loyo, kufuze silinde bekwehle amaphaphu. (Funda izAga 15:28.) Kesinye isikhathi kungenzeka ukuthi sifuna ukukhuthaza amalunga wemindenethu angayisibo aboFakazi, ukuthi bazi uJehova. Kutlhoga isineke, sicabangisise nangalokho esizokutjho, sithole nesikhathi esifaneleko.

KUFUZE SENZENI?

10. (a) Kubayini kufuze sikhethe izinto esizikhulumako? (b) Mhlobo bani wekulumo ekufuze siyibalekele?

10 Izinto esizikhulumako zingabaduduza abantu nofana zibagandelele. (Funda izAga 12:18.) Abantu abanengi ephasini lakaSathana bakhuluma amezwi ‘ahlabako’ ‘njengemisubela’ ukwenzela ukulimaza abanye. (IRhubo 64:4, [64:3, NW]) Inengi labo lifunda ilimeli emafilimini eliwabukelako nakumabonakude. Kodwana amaKrestu akukafuzi atjho izinto ezihlabako, ngitjho nokwenza amahlaya ngazo. Amahlaya awasiyinto embi, abuye enze nesikutjhoko kuzwakale kamnandi. Kodwana akukafaneli ukuthi sisebenzise amezwi anyefulako, kufana nokutjho into ehlazisako nofana elumelako emuntwini ukwenzela bona abanye bahleke. IBhayibheli iyala amaKrestu ngokuthi ‘angakhulumi kumbi.’ Ibuye ithi: “Ningavumi bona ngemilonyeni yenu kuphume iinkulumo ezimbi ezilihlazo, kodwana nikhulume lokho okulisizo ekwakheni abanye ngokweendingo zabo ukuze kusizakale labo abalaleleko.”Efesu 4:29, 31.

11. Yini engasisiza sikhethe amagama afaneleko nasikhulumako?

11 UJesu wathi, “ngambala okuvinyilika ekuphuphumeni kwehliziyo, umlomo ukukhuphela ngaphandle.” (Matewu 12:34) Amezwi la atjengisa ukuthi esikutjhoko kuveza indlela esizizwa ngayo. Yeke nangabe siyabathanda abantu, sizokukhetha amezwi afaneleko nasikhuluma nabo. Nezinto esizozitjho akube ngezakhako nezikhuthazako.

12. Yini enye engasisiza sikhethe amagama afaneleko?

12 Akusilula ukukhetha amagama afaneleko nasikhulumako. Nanyana iKosi uSolomoni beyihlakaniphile, kodwana ‘yalinganisa izinto yahlolisisa’ ukwenzela bona ekutlolako kubethe emhlolweni bekukarise nakufundwako. (UMtjhumayeli 12:9, 10) Yini-ke ezosisiza sazi into esizoyitjho? Singahlola eBhayibhelini neencwadini zethu iindlela ezingasisiza sikwazi ukukhuluma kuhle. Singafunda nalokho okutjhiwo magama ebesingawazwisisi. Sibuye sifunde nesibonelweni sakaJesu indlela yokukhuluma engaba lisizo kabanye abantu. UJesu bekayazi kuhle into ebekufuze ayitjho, nganingoba uJehova wamfundisa ukuthi ‘akghone ukukhuluma kuhle nodiniweko.’ (Isaya 50:4) Kuqakathekile nokucabanga ngokuthi amezwethu abaphatha njani abanye. (Jakopo 1:19) Singazibuza nokuthi: ‘nangingatjho okuthileko, umuntu lo uzokuzwisisa na lokho engilinga ukumtjela khona? Uzozizwa njani?’

13. Kubayini kufanele sikhulume ngendlela ezwakala lula?

13 Kwa-Israyeli bekusetjenziswa amatjhada wepalampala ukwenzela bona abantu bayelele. Elinye lamatjhada lawo belitjho ukuthi abantu kufuze bahlangane. Nangabe kuzwakala itjhada elihlukileko kilelo, lelo belitjho bona amajoni kufuze asahlele. Akhesucabange ukuthi bekuzokwenzekani emabuthweni nange ipalampala ingezwakali kuhle ukuthi itjho ukuthini! IBhayibheli imadanisa itjhada lepalampala elizwakala kuhle namezwi azwakala lula. Nange singakhulumi izinto ezizwakala lula, abantu bangadidana nofana bangakukholwa esikutjhoko. Nanyana sifuna ukukhuluma into ezwakalako, kodwana siyaqophelela ukuthi singabi hlaza ebantwini.Funda 1 Korinte 14:8, 9.

14. Ngisiphi isibonelo esitjengisa bona uJesu wakhuluma ngendlela ebeyizwakala lula?

14 UMatewu izahluko 5 kuya ku 7 zizimbonelo ezihle khulu eziveza indlela uJesu akhetha ngayo amagama ebewazwakala lula. Ekulumenakhe, akhenge alinge ukukara abantu ngokusebenzisa amagama alikhuni. Akhenge atjho nezinto ebezizokuphatha abanye kumbi. UJesu wafundisa ngezinto ebeziqakatheke khulu, izinto ebezinomqondo ozikileko, kodwana wazitjho ngendlela elula. Ngokwesibonelo, waqinisekisa abafundi bakhe ngokuthi bangatshwenyeki ngokuthi bazokudlani qobe langa. Wabatjela nokuthi uJehova uzitlhogomela mihla iinyoni. Wabe wababuza ukuthi: “Alo, nina anikaqakatheki khulu kuneenyoni na?” (Matewu 6:26) Ngamezwi lawo, uJesu wabasiza bakghona ukuzwisisa isifundo esiqakathekileko, bebazizwa bakhuthazekile.

KUFUZE SIKHULUME NJANI NABANTU?

15. Kubayini kufuze sikhulume ngendlela enomusa?

15 Esikutjho ebantwini kuqakatheke khulu. Abantu bebakuthanda kangangani ukulalela uJesu, ngoba bekakhuluma “kuhle.” (Lukasi 4:22) Nasikhuluma ngendlela enomusa, kanengi abantu bazokuthabela ukusilalela bamukele nesikutjhoko. (IzAga 25:15) Sizokukghona ukukhulumisa abantu ngesineke nange sibahlonipha besizwelane nabo. Leyo yinto ebeyenzwa nguJesu. Wathi nakabona isiqubuthu sabantu sifuna ukuzwa amezwakhe, wakuthabela ukuhlala naso asifundise. (Markosi 6:34) Bekuthi noma abantu bamthuka, bekangazibuyiseleli.1 Pitrosi 2:23.

16, 17. (a) Singamlingisa njani uJesu nasikhuluma nemindenethu kunye nabangani? (Qala isithombe esisekuthomeni.) (b) Omunye umma wasibeka njani isibonelo esihle ngokukhuluma ngomusa?

16 Ngitjho nanyana siyithanda imindenethu nabangani, kungenzeka sibakhulumise kumbi, nganingoba sibajayele khulu. Ngasikhathi singazitjela ukuthi indlela esibakhulumisa ngayo leyo ayenzi litho. Kodwana uJesu alikho nalinye ilanga akhe arharimeja ngalo abangani bakhe. Kwathi nabanghanghisana ngokuthi ngubani omkhulu kunabo, uJesu wabakhalimela ngesineke wabe wabenzela nomfanekiso ngomntwana ukwenzela bona abasize balungise umkhumbulwabo. (Markosi 9:33-37) Abadala bangafunda esibonelweni sakaJesu sokululeka abantu ngesineke.Galatiya 6:1.

17 Ngitjho nanyana umuntu angakuhlaba ngamagama, kungaba kuhle ungazibuyiseleli. (IzAga 15:1) Nasi isibonelo, indodana yomma ombelethi oyedwa beyenza ngasuthi imumuntu othanda uJehova, khisibe ngapha iyabhica. Omunye udade waphunyurhelwa kunina lomntwana wathi: “Ubhalelwe kufundisa umntwanakho.” Umma lo wathula kancani wabuye wamphendula ngokuthi: “Ngiyavuma izinto vele azikhambi kuhle okwanje, kodwana ukufundisa umntwana kuyinto ethatha isikhathi. Okwanje ngibawa silinde bekudlule i-Arimagedoni, lapho-ke sizokubona imiphumela.” Ngebanga lokuthi umma lo wacabangisisa qangi ngaphambi kobana akhulume, basese bangani bekube kunamhlanjesi. Nendodanakhe nayo yakuzwa okwatjhiwo ngunina yabona ukuthi unina bekangamhloboki. Yalisa ukutjhomana nabangani abangazisiko, yabhajadiswa yabe yayokukhonza eBhethel. Kungakhathaliseki bona sikhuluma nabazalwana, imindenethu nofana abantu esingabaziko, nakumamezwethu kufuze ‘abe nomusa njalo, anungwe ngetswayi.’Kolose 4:6.

18. Singamlingisa njani uJesu endleleni esikhuluma ngayo?

18 Ikghono lokutjela abanye lokho esikucabangako nendlela esizizwa ngayo, lisisipho esihle khulu esivela kuJehova. Nange silingisa isibonelo sakaJesu, sizokukhetha isikhathi esifaneleko sokukhuluma, sitjheje esikutjho ebantwini, besizwelane nabo. Yeke asisebenziseni amezwethu bona sikhuthaze abanye besithabise noJehova.

Kufuze sibe nesineke sazi nokuthi kunini lapho singakhuluma khona nabantu