Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

IBhayibheli Elibeka IliZwi LakaZimu Ngendlela Ephilako

IBhayibheli Elibeka IliZwi LakaZimu Ngendlela Ephilako

“Mbala ilizwi lakaZimu liphilile.”HEBHERU 4:12.

IINGOMA: 37, 116

1. (a) Ngimuphi umsebenzi uZimu awunikela u-Adamu? (b) Kusukela mhlokho, abantu bakaZimu basisebenzise njani isipho selimi?

UJEHOVA wanikela abantu isipho seenlimi. Esimini ye-Edeni, uZimu wanikela u-Adamu umsebenzi wokuthiya zoke iinlwana amagama. U-Adamu wathiya isilwana ngasinye ibizo elinehlathululo. (Genesisi 2:19, 20) Kusukela mhlokho, abantu bakaZimu basebenzisa isipho selimi ukulotjha uZimu nokutjela abanye ngaye. Kwathi ngokukhamba kwesikhathi, abantu bakaZimu basebenzisa isopho selimesi batjhugulula iBhayibheli ukwenzela bona abantu abanengi bafunde ngoJehova.

2. (a) Ngiziphi iinkambiso ezisize amalunga weKomidi ye-New World Bible Translation bona enze umsebenzawo? (b) Sizokufunda ngani esihlokwenesi?

2 KunamaBhayibheli amanengi atjhugululiweko, kodwana amanye anembe khudlwana. Nalizakutjhugulwa linembe iBhayibheli, iKomidi ye-New World Bible Translation iqunte ukulandela nanzi iinkambiso ezintathu: (1) Ibizo lakaZimu kufuze lidunyiswe ngokuthi lifakwe kanengi eBhayibhelini ngendlela elivela ngayo emitlolweni yokuthoma. (Funda uMatewu 6:9.) (2) Kufuze litjhugululwe ngokwegama negama nakukghonakalako. Nakungakghonakaliko kufuze kutjhugululwe umqondo onembileko. (3) Kufuze litjhugululwe ngelimi elizwisiseka belifundeke lula. * (Qala ikwekwezi engenzasi.) (Funda uNerhemiya 8:8, 12.) Iinkambiso ezintathwezi zilandelwe batjhugululi be-New World Translation abatjhugululela emalimini ahlukahlukeneko angaphezu kwayi-130. Esihlokwenesi-ke, sizokufunda ngokuthi iinkambiswezi zisetjenziswe njani nakutjhugululwa iBhayibheli le-New World Translation lango-2013, nokuthi abatjhugululi bamanye amalimi bazilandela njani iinkambiswezi.

IBHAYIBHELI ELIDUMISA IBIZO LAKAZIMU

3, 4. (a) I-Tetragrammaton itholakalaphi? (b) AmaBhayibheli amanengi enzeni ngebizo lakaZimu?

3 Ibizo lakaZimu litlolwe ngamaledere amane wesiHebheru esiwabiza ngokobana yi-Tetragrammaton. I-Tetragrammaton le iyatholakala emisongweni neencwadini zakade zesiHebheru njengemisongo ebizwa ngokuthi ma-Dead Sea Scrolls. Liyatholakala nemaBhayibhelini wesiGirigi abizwa ngokuthi yi-Septuagint. AmaBhayibheli la enziwa kusasele iminyaka eyi-200 bona uKrestu abelethwe. Amanye bekasolo enziwa bekwaba minyaka elikhulu ngemva kokufa kwakaJesu. Kuyabakara abantu abanengi ukubona ibizo lakaZimu livela eencwadini zakade.

 

4 Kusemtarini-ke ukuthi ibizo lakaZimu kufuze livele eBhayibhelini. Nanyana kunjalo, manengi amaBhayibheli anganalo ibizo lakaZimu. Ngokwesibonelo, ngemva kweminyaka emibili i-New World Translation of the Christian Greek Scriptures itjhatjululiwe, kwatjhatjululwa ne-American Standard Version. Ngo-1901 iBhayibheleli belinalo ibizo lakaZimu, kodwana lathi nalibuyekezwako ngo-1952 ibizweli lakhitjhwa. Kubayini kwenziwa njalo? Abatjhugululi balo batjho babona “kungakafaneli nakancani” ukusebenzisa ibizo lakaZimu. AmaBhayibheli amanengi wesiNgisi newamanye amalimi enze njalo nawo.

5. Kuqakatheke ngani ukufaka ibizo lakaZimu emaBhayibhelini atjhugululwako?

5 Kuqakathekile na bona abatjhugululi balifake ibizo lakaZimu eBhayibhelini abalitjhugululako? Iye kuqakathekile! UJehova onguMtloli weBhayibheli, nguye ofuna abantu balazi ibizo lakhe. Yeke umtjhugululi onengqondo ethatha kuhle kufuze azi okufunwa mtloli, begodu lokho kufuze kuyithinte indlela atjhugulula ngayo. Imitlolo eminengi iveza ukuthi ibizo lakaZimu liqakathekile, begodu kufuze lidunyiswe. (Eksodusi 3:15; IRhubo 83:18; 148:13; Isaya 42:8; 43:10; Jwanisi 17:6, 26; IzEnzo 15:14) UJehova nguye ophefumulele abatloli beBhayibheli bona bafake ibizweli amahlandla aziinkulungawana emitlolweni yakade. (Funda uHezekiyeli 38:23.) Yeke, abatjhugululi abangalifaki ibizo lakaZimu emaBhayibhelini abawatjhugululako badelela uJehova.

6. Kubayini ibizo lakaZimu lifakwe kezinye iindawo ezisithandathu eBhayibhelini le-New World Translation elibuyekeziweko?

6 Namhlanjesi kunobufakazi obunengi bokuthi nakulibizo lakaJehova lona kufuze silisebenzise. Yeke ku-New World Translation ebuyekeziweko yango-2013, ibizweli livela kayi-7 216. Lokho kutjho ukuthi selifakwe kwezinye iindawo ezisithandathu. Ezihlanu zazo zifakiwe ngombana litholakale egadangisweni yama-Dead Sea Scrolls yamvanje. * (Qala ikwekwezi engenzasi.) Iindawo ezihlanwezi zitholakala ku-1 Samyela 2:25; 6:3; 10:26; 23:14, 16. Indawo yesithandathu yona ikubaKhokheli 19:18. Ibizo lakaZimu lifakiwe evesineli ngebanga lokuhlolisisa eminye imitlolo ethembekileko yamaBhayibheli wakade.

7, 8. Litjho ukuthini ibizo elithi Jehova?

7 AmaKrestu weqiniso abone kuqakathekile bona azwisise kuhle okutjhiwo libizo lakaZimu. Ibizweli litjho ukuthi “Owenza izinto zibe khona.”  * (Qala ikwekwezi engenzasi.) Esikhathini esidlulileko iincwadi zethu bezithi nazilihlathululako ibizo lakaZimu zilihlathulule ngo-Eksodusi 3:14 othi: “Ngizokuba Ngilokho Engikhetha Ukuba Ngikho.” I-New World Translation yango-1984 nayihlathululako ithi uJehova angaba nanyana yini akhetha ukuba ngiyo bona azalise lokho akuthembisileko. * (Qala ikwekwezi engenzasi.) Kodwana yango-2013 yona ithi: “Nanyana umqondo loyo ukhona ehlathululweni yebizo lakaJehova, kodwana ihlathululo yebizweli ingaphezu kokukhetha lokho afuna ukuba ngikho. Ihlanganisa nalokho akwenza kube khona endalwenakhe nokufeza umnqophwakhe.”

8 UJehova wenza indalwakhe bona yenze nanyana yini afuna iyenze. Ngokwesibonelo, uZimu wenza uNowa bona abe mumakhi womkhumbi, wenza uBhetsaleli bona abe sikghwari, wenza uGidiyoni waba yikutana noPowula waba sithunywa sevangeli. Yeke, ibizo lakaZimu linehlathululo yamambala ebantwini bakhe. Ngikho-ke iKomidi yeBhayibheli i-New World Translation ilifakile ibizo lakaZimu eBhayibhelini abalitjhugululileko.

9. Kubayini kuqakathekile bona iBhayibheli litjhugululelwe kwamanye amalimi?

9 Isibalo samaBhayibheli angalifaki ibizo lakaZimu sesiyanda. Kunokuthi balifake balijamiselela ngegama elithi “iKosi” namkha ibizo lakazinyana wenarha ethileko. Lesi-ke ngesinye seenzathu ezenza bona isiHlopha esiBusako sikubone kuqakathekile ukuthi abantu abakhuluma amalimi woke babe neBhayibheli elidumisa ibizo lakaZimu. (Funda uMalaki 3:16.) Bekube nje, ibizo lakaJehova lidunyiswa maBhayibheli woke we-New World Translation atjhugululelwa emalimini ayi-130.

IBHAYIBHELI ELINEMBILEKO NELIZWISISEKAKO

10, 11. Ngibuphi ubudisi abatjhugululi bamanye amalimi abahlangabezana nabo nabatjhugulula i-New World Translation?

10 Kube nobudisi nakutjhugululwa i-New World Translation yesiNgisi kwamanye amalimi. Ngokwesibonelo, iBhayibheli lesiNgisi lisebenzise ibizo elithi “Shiyoli” kumTjhumayeli 9:10 nakwamanye amavesi. Namanye amaBhayibheli wesiNgisi ajayele ukulisebenzisa. Kodwana kubudisi kwamanye amalimi ukulitjhugulula ngombana abafundi bamaBhayibhelabo abalazi ibizo lesiHebherweli. Alikho ngitjho neenhlathululi-magama zamalimi lawo. Abanye bebacabange nokuthi libizo lendawo ethileko. Ngebangelo-ke, abatjhugululi babawa imvumo yokutjhugulula ibizo elithi “Shiyoli” ngokuthi “iThuna.” Indlela yokutjhugulula le inembile begodu iyazwisiseka.

11 Ibizo lesiGirigi nelesiHebheru elitjhugululwe ngokuthi “umphefumulo” libudisana kwamanye amalimi ukulitjhugulula. Emalimini la ibizo elithi “umphefumulo” kanengi vane kuthiwe sipoko namkha okuthileko okutjhiya umzimba womuntu nakafako. Ihlathululo yebizo elithi “umphefumulo” ungayifumana ku-appendix ye-New World Translation of the Holy Scriptures—With References. Imininingwana elisizo malungana namabizo wesiGirigi nesiHebheru ifakwe emitlolweni yaphasi, khona iBhayibheli ebuyekeziweko lizokufundeka kuhle lizwisiseke.

 

12. Ngiziphi izinto ezitjhentjhiweko eBhayibhelini lango-2013? (Qala isihloko esithi “The 2013 Revision of the New World Translation” esitholakala esiThaleni esitlolwe ngesiNgisi esiqinileko senyanga le.)

12 Imibuzo abatjhugululi abayibuzako iveza nezinye izinto ezingazwisisekiko ngezinto ezitlolwe eBhayibhelini. Ngikho isiHlopha esiBusako sivumile bona iBhayibheli lesiNgisi libuyekezwe ngoSeptemba 2007. Amagama amadala wesiNgisi akhutjhwa, kwafakwa amagama wanamhlanjesi. Lokho kwenza iBhayibheli lifundeke belizwisiseke kodwana linembe. NamaBhayibheli wamanye amalimi asize khulu ekutjhugululweni kwelesiNgiseli.IzAga 27:17.

SITHOKOZA KWAMAMBALA

13. Abantu bazizwa njani ngeBhayibheli laka-2013?

13 Inengi labantu lizizwa njani nge-New World Translation yesiNgisi? Abafowethu nabodadwethu batlolele emzimkhulu waboFakazi bakaJehova eBrooklyn, eNew York bathokoza iBhayibheleli. Inengi lizizwa njengomunye udade owatlola wathi: “IBhayibheli lifana nebhoksi elizele uburhanyarhanya bamagugu. Ukufunda iliZwi lakaZimu eBhayibhelini laka-2013 kufana nokuthatha ilitje ngalinye eliyigugu, ulihlolisise, ubone uburhanyarhanya balo, umbala nobuhle balo. ImiTlolo etloleke ngelimi elilula le ingisize ngamazi kuhle uJehova. Kunjengokungathi ungisingathile njengombana ngifunda amagama walo amnandi.”

14, 15. Abantu bazizwa njani nge-New World Translation yamanye amalimi?

14 Abantu abakhuluma amanye amalimi ngaphandle kwesiNgisi bayayithokoza i-New World Translation. Elinye iqhegu leSofia, eBulgaria nalikhuluma ngeyesiBugaria lathi: “Ngifunde iBhayibheli iminyaka eminengi kodwana ngiyathoma ukufunda elizwisiseka kangaka nelithinta ihliziyo.” Nodade omu-Albania watlola wathi: “Qala bona lizwakala kamnandi kangangani iliZwi lakaZimu ngesi-Albania! Kulilungelo elingangelungelo ukuthi uJehova akhulume nathi ngelimi lethu!”

15 Eenarheni ezinengi, amaBhayibheli ayadura, bekubudisi nokuwafumana. Kibo ukuba neBhayibheli kusibusiso esikhulu. Umbiko ovela eRwanda uthi: “Abantu abanengi abafundelwako bebangathuthuki ngebanga lokungabi neBhayibheli. Bebanganamali yokulithenga nemasontwenabo. Kanengi bebangawazwisisi nokuwazwisisa amavesi athileko. Lokho bekubenza bangathuthuki.” Kwathi bona i-New World Translation itholakale ngelimi lendawo leyo, omunye umndeni weRwanda onabantwana abane wathi: “Siyamthokoza uJehova nenceku ethembekileko ngokusinikela iBhayibheleli. Simibodlhana nasinje, nemali yokuthengela omunye nomunye iBhayibheli abe asinayo. Kodwana namhlanjesi, woke umuntu ekhayapha uneBhayibheli lakhe. Ngombana siyamthokoza uJehova, silifunda njengomndeni qobe langa.”

16, 17. (a) UJehova ufuna abantu bakhe benzeni? (b) Yini okufuze sizimisele ukuyenza?

16 I-New World Translation isazokutholakala nangamanye amalimi esikhathini esizako. USathana naye akakazibeki phasi, ulinga ukukhandela umsebenzi lo. Kodwana siyazi ukuthi uJehova ufuna abantu bakhe balalele njengombana akhuluma nabo ngelimi elizwisisekako. (Funda u-Isaya 30:21.) Kungasikade, “iphasi lizakuzala ilwazi [lakaJehova] njengamanzi asibekele ilwandle.”Isaya 11:9.

17 Asizimiseleni bona sisebenzise zoke izipho esiziphiwe nguJehova, kuhlanganise nesipho esiliBhayibheli elidumisa ibizo lakhe. Mvumele akhulume nawe qobe langa ngokuthi ufunde iliZwi lakhe. Uyakwazi ukulalela yoke imithandazwethu. Indlela esikhulumisana ngayo noZimu le izosisiza bona sisolo simazi uJehova, nethando esinalo ngaye libhebhedlhe.Jwanisi 17:3.

“Kulilungelo elingangelungelo ukuthi uJehova akhulume nathi ngelimi lethu!”

^ isig. 2 Qala i-Appendix A1 yeBhayibheli le-New World Translation, esihlokweni esithi “How Can You Choose a Good Bible Translation?” esiThaleni sangoMeyi 1, 2008 esifumaneka ngesiZulu.

^ isig. 6 Ama-Dead Sea Scrolls angaphezu kwekulungwana, begodu madala khulu kunemitlolo yesiHebheru yamaMasora.

^ isig. 7 Nezinye iincwadi zilihlathulula ngalendlela ibizo lakaZimu, kodwana kunezazi ezingavumelani nehlathululo le.

^ isig. 7 Qala i-New World Translation of the Holy Scriptures—With References, ku-Appendix 1A esihlokweni esithi: “The Divine Name in the Hebrew Scriptures,” esisekhasini 1561.

Kuyabakara abantu abanengi ukubona ibizo lakaZimu livela emisongweni neencwadini zakade

Ikomidi yokutjhugulula iBhayibheli ihlolisise iinkulungwana zemibuzo ezivela ebatjhugululini beBhayibheli lokha nayibuyekeza iBhayibheli