Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

UJehova Uzokusekela

UJehova Uzokusekela

“[UJehova] uzamsekela ekuguleni alele.”IRHUBO 41:4, [41:3, NW]

IINGOMA: 23,138

1, 2. Yini uZimu ayenzako ngeenkhathi zeBhayibheli? Namhlanjesi abantu bangazibuzani nabagulako?

NAKUNGENZEKA bona ukhe wagula kwambulwa kwembeswa, kungenzeka wakhe wazibuza ukuthi, ‘Ngizakhe ngiphole na?’ Namtjhana nangabe kunelunga lomndeni namkha umngani ogulako, ungazibuza ukuthi uzakubuyela esigeni na. Kungokwemvelo ukuthi sifune ukuba nepilo ehle besifunele nabantu esibathandako ipilo ehle. EBhayibhelini sifunda ngabantu abakhe baba nepilo ebogabogako, bazibuza ukuthi kazi bazakhe babengcono na. Ngokwesibonelo, iKosi u-Arhaziya indodana ka-Arhabi no-Izebeli, bakhe bazibuza ukuthi uzakhe aphole na. Ngokukhamba kwesikhathi iKosi uBhen-Hadadi yeSiriya nayo beyigula yazibuza ukuthi izakhe ilulame na.2 AmaKhosi 1:2; 8:7, 8.

2 IBhayibheli ibuye isitjele ukuthi ekadeni uJehova bekhe alaphe abantu ngekarisomrarwakhe bese kuthi abanye nabafileko enze bona abaphorofidi bakhe babavuse. (1 AmaKhosi 17:17-24; 2 AmaKhosi 4:17-20, 32-35) Namhlanjesi abantu bangazibuza ukuthi kghani uZimu uzakwenza okufanako nakibo?

3-5. Yini uJehova noJesu abakghona ukuyenza? Ngiyiphi imibuzo esizokucoca ngayo?

3 UJehova unamandla wokuthinta ipilo yomuntu. Wakhe wajezisa abanye ngokuthi abenze bagule, abantu abanjengoFaro ogade aphila ngesikhathi saka-Abrahamu. Ngokukhamba kwesikhathi uMiriyamu udadwabo likaMosi naye uJehova wamenza wagula. (Genesisi 12:17; Numeri 12:9, 10; 2 Samyela 24:15) Ngesikhathi ama-Israyeli angalaleli uZimu wawajezisa ‘ngamatshwenyeko namagulo.’ (Duteronomi 28:58-61) Bese kuthi ngezinye iinkhathi uJehova bekabavikela abantu bakhe bona bangaguli. (Eksodusi 23:25; Duteronomi 7:15) Wabe welapha nabanye babo. Ngokwesibonelo, ngesikhathi kumbulwa kwembeswa ngoJobho afuna nokufa, uJehova wamelapha.Jobho 2:7; 3:11-13; 42:10, 16.

4 Siyaqiniseka bona uJehova unawo amandla wokulapha abantu abagulako. UJesu naye uyakghona ukulapha. Ngesikhathi asephasini welapha abantu ebebaphethwe sithunthwana, abantu ebebaphophele nebebarholophele. (Funda uMatewu 4:23, 24; Jwanisi 9:1-7) Imikarisomraro le isenza sizilinde ngabovu izinto ezihle uJesu azozenza ephasini elitjha. Ngesikhathi lapho kungekhe kube ‘nomhlali . . . Ozakuthi: “Ngiyagula.”’Isaya 33:24.

5 Nakwenzeka sigulele ukufa, kungaba kuhle na bona silindele uJehova namkha uJesu baselaphe ngokwesimangaliso namhlanjesi? Yini ekufuze sicabange ngayo nasikhetha imitjhoga?

THEMBELA KUJEHOVA NAWUGULAKO

6. Lithini iBhayibheli ngeemangaliso ezenziwa maKrestu egade aphila ngekhulu lokuthoma?

6 Ngekhulu lokuthoma uJehova wazesa amaKrestu ngomoyakhe ocwengileko wabe wawapha namakghono wokwenza imikarisomraro. (IzEnzo 3:2-7; 9:36-42) Ngokwesibonelo, bekakghona ukwelapha abantu akghona nokukhuluma amalimi ahlukahlukeneko. (1 Korinte 12:4-11) Kodwana ngokukhamba kwesikhathi imikarisomraro leyo yaphela, njengombana iBhayibheli belithe izokuphela. (1 Korinte 13:8) Yeke namhlanjesi asikwazi ukuthi singalindela uZimu bona asilaphe namkha alaphe abantu esibathandako ngokusimangaliso.

UJehova uyazi kuhle indlela iinceku zakhe ezizizwa ngayo naziqalene nobudisi, begodu angeze abalahla abantu abathembekileko kuye

7. Umtlola wamaRhubo 41:4 [41:3 NW] ungakukhuthaza njani?

7 Nangabe uyagula uJehova uzokududuza bekakusekele njengombana enza ngeenceku zakhe zangesikhathi esidlulileko. IKosi uDavida yatlola yathi, “Ubusisiwe onakekela odududu; [uJehova] uzamsindisa mhlana kukumbi. [UJehova] uzamvikela abe amlonde, enarheni uzakubizwa bona ngothakasileko; angeze amnikele entandweni yezitha zakhe.” (IRhubo 41:2, 3, [41:1,2 NW]) Khona kuliqiniso ukuthi uDavida bekangatjho ukuthi kwamambala umuntu olungileko, obekanomusa emntwini ovelelweko, angekhe afe. Alo-ke uJehova bekazomsiza njani umuntu olungileko? Nakho lokho uDavida wakuhlathulula, “[UJehova] uzamsekela ekuguleni alele. Wena, [Jehova] uzakuguqula umkghadakhe, aphile ngokupheleleko.” (IRhubo 41:4, [41:3 NW]) UJehova wazi kuhle bona iinceku zakhe zitshwenywa yini begodu angeze azilibale. Angenza zibe nesibindi abuye azenze zihlakaniphe. Nendlela uJehova enze ngayo imizimba yabantu iyarara, ikwazi nokuzivuselela yona ngokwayo ibuyele esigeni.

8. Ngokuya ngokwamaRhubo 41:5, [41:4 NW] yini uDavida abawa bona uJehova amenzele yona nagade agulela ukufa?

8 Nasifunda IRhubo 41, lapho uDavida ubuye asitjele ngesikhathi lapho bekagulela ukufa khona, uthi, bekasibaga khulu begodu atshwenyeke nemoyeni. Ngesikhathesi kubonakala kwanga nendodanakhe u-Absalomu beyilinga ukuba yikosi esikhundleni sakhe. Indlela uDavida egade aphatheke ngayo yayiyimbi kangangobana akhenge akghone nokumvimba. Bekazi kuhle nje bona imiraro umdenakhe egade uqalene nayo beyibangelwa sisono asenza noBhathi-Tjheba. (2 Samyela 12:7-14) Yini-ke ayenza? Wathandaza wathi, “Ngirhawukele [Jehova], ungiphulukise ngombana ngonile kuwe.” (IRhubo 41:5, [41:4 NW]) Bekazi bona uJehova besele amlibalele, begodu bekathembele kuye bona amsize ngesikhathi agula. Kghani uDavida bekalindele bona uJehova amsize ngokusimangaliso?

9. (a) UJehova wayenzelani iKosi uHezekhiya? (b) UDavida bekalindeleni kuJehova?

9 Ngezinye iinkhathi uZimu unokubalapha abantu. Ngokwesibonelo, ngesikhathi iKosi uHezekhiya igulela ukufa uJehova wayelapha. Waphila iminyaka eyi-15 engeziweko. (2 AmaKhosi 20:1-6) Kodwana uDavida yena akhenge alindele ukulatjhwa ngokusimangaliso. Kunalokho, bekalindele bona uZimu uzomnakekela ngendlela avame ‘ukunakekela odududu.’ UDavida bekatjhidelene noJehova ngikho akghona ukumbawa bona amduduze nokuthi amnakekele ngesikhathi agula. Wabawa uZimu bona amsize abebhedere. Nathi singambawa uJehova bona asenzele okufanako.IRhubo 103:3.

10. Kwenzekani ngoTrofimusi noEphafrodithu begodu yini thina esiyifundako ngalokho?

10 Ngekhulu lokuthoma, ngitjho nanyana uPowula nabanye bebakghona ukulapha, akusiwo woke amaKrestu alatjhwa ngokusimangaliso. (Funda izEnzo 14:8-10.) Umpostoli uPowula welapha ubabakhe lakaPhubhliyusi ogade aphethwe mgomani omumbi ebewukhambisana nendeni, “wathandaza, wambeka izandla wampholisa.” (IzEnzo 28:8) Kodwana uPowula akhenge alaphe woke umuntu amaziko. Umnganakhe uTrofimusi gade asebenza naye emsebenzini wokuba sithunywa sevangeli. (IzEnzo 20:3-5, 22; 21:29) Uthe nakagulako uPowula akhenge amelaphe. Yeke kwamkosa bona alise ukukhamba noPowula wahlala eMiletusi bona alulame. (2 Thimothi 4:20) Kunomunye godu umnganakaPowula ibizo lakhe ngu-Ephafrodithu, yena-ke wagula wawuma ukufa. Kodwana iBhayibheli alisitjeli ukuthi uPowula wamelapha.Filipi 2:25-27, 30.

NGIZIPHI IINYELELISO OKUFUZE UZILALELE?

11, 12. Yini esiyaziko ngoLukasi, begodu kungenzeka wamsiza njani uPowula?

11 ULukasi bekangudorhodere, naye bekakhambela amabandla noPowula. (IzEnzo 16:10-12; 20:5, 6; Kolose 4:14) Kungenzeka wasiza uPowula nabanye nabagulako. (Galatiya 4:13) Njengombana uJesu atjho “abagulako ngibo abafuna udorhodere.”Lukasi 5:31NW.

Kufuze sitjheje khulu umuntu nakasitjela ngezepilo

12 ULukasi bekangasi mumuntu othanda ukunikela abanye iinyeleliso ngezepilo. Kodwana bekangudorhodera ogogodileko. IBhayibheli alisitjeli ukuthi uLukasi wabandulelwaphi nokuthi wabandulwa nini bona abengudorhodere. Elisitjela khona kukuthi uPowula wathi uLukasi amlotjhisele abantu beKolose. Kungenzeka bona wabandulelwa esikolweni seLawodikeya edorobheni ebelihlanukweKolose. ULukasi uthe nakatlola iVangeli lakhe nencwadi yezEnzo waberegisa amagama wezokwelapha. Ngebanga lokobana bekangudorhodere, watlola iindaba ezinengi ezikhuluma ngendlela uJesu alapha ngayo abantu.

13. Khuyini ekufuze siyazi nasinikela abantu izeluleko ngezepilo?

13 Namhlanjesi akakho hlangana nabafowethu okghona ukwelapha abantu ngokusimangaliso. Kodwana ngebanga lokuthi bafuna ukusirhelebha, basinikela izeluleko ngezepilo ngitjho nanyana singakazibawi. Iqiniso kukuthi ezinye zezelulekwezo azisiyingozi. Ngokwesibonelo, uPowula wathi uThimothi asele iwayini. UThimothi gade ahlutjhwa mathumbu, kungenzeka lokho kwabangwa kukuthi wasela amanzi asilapheleko. * (Qala ikwekwezi engenzasi.) (Funda 1 Thimothi 5:23.) Kodwana kufuze sitjheje. Umzalwana angase alinge ukusenza sisele iinhlahla ezithileko namkha isinongo esithileko nokuthi silise ukudla ukudla okuthileko. Kungenzeka asitjele ukuthi lokho khekwasiza ilungu lomndenakhe elinekinga efana neyakho. Kodwana lokho akutjho bona nawe kuzokusiza. Esifuze sikwazi kukuthi ngitjho nanyana imitjhoga ingasiza abantu abanengi, kungenzeka minengi imonakalo ewenzako.Funda izAga 27:12.

CABANGISISA

14, 15. (a) Babantu abanjani okufuze sibatjheje? (b) Yini esingayifunda encwadini yezAga 14:15?

14 Soke sifuna ukuba nepilo ehle sizokukghona ukuyithabela besisebenzele noJehova ngamandla. Kodwana asikapheleli, yeke angeze sawabalekela woke amagulo. Nakwenzeka sigula, minengi imitjhoga ebakhona, sinelungelo bona sikhethe ukuthi thina sifuna miphi. Kuyadanisa-ke ukwazi bona amakhamphani amanengi nabantu batjela abanye bona bafumene intatha yobulwelwe obubaphetheko. Lokho bakwenziswa kukuthi bafuna imali. Bangase babatjele ukuthi abanye khebasebenzisa imitjhoga leyo baphola. Nasigulako, singase sifune ukulinga nanyana yini ezosisiza sibengcono. Kodwana kufuze sihlale sikhumbula isiyeleliso esiseliZwini lakaZimu, “Onganalwazi ukholwa nanyana yini, kodwana ovuthiweko uyaqaphelisisa amagadangwakhe.”IzAga 14:15.

Kufuze siqabangisise begodu sitjheje esikukholelwako

15 Nasinelwazi begodu sihlakaniphile sizozitjhejisisa izinto esizikholelwako, khulukhulu lokha umuntu ositjela ngazo nakhibe akakabandulwa. Sizozibuza, ‘Uthi batjho umhlobo wezakhamzimba, isinongo namkha ukudla okukhethiwokokhu kusize abantu abanengi, kodwana mina nginesiqinisekiso esingangani ukuthi vele kubalaphile abantwabo? Akhengithi kubalaphile, ngazi njani ukuthi nami kuzongilapha? Kghani kufuze ngirhubhulule, namkha ngikhulume nabantu ababanduliweko bona bangisize ekuguleni okungiphetheko?’Duteronomi 17:6.

16. Kufuze sicabange ngani nasiqunta izinto eziphathelene nezamaphilwethu?

16 Nasikhetha bona siyokuhlolelwa kuphi ukugula nokuthi sizokwamukela miphi imitjhoga kufuze “sicabangisise kuhle.” (Titosi 2:12, NW) Lokho kuqakatheke khulu nangabe ukugula okusiphetheko akukajayeleki. Umuntu esikhuluma naye angakghona na ukusihlathululela bona uzosihlahluba njani nokuthi imitjhoga iberega njani? Uyayizwisisa na indlela akuhlathululela ngayo? Abadorhodere abanye bayavuma na bona imitjhoga leyo iyamelapha umuntu? (IzAga 22:29) Akhesithi umuntu ukutjela bona kunentatha efunyenwe endaweni ekude abodorhodere abangakabi ukwazi ngayo. Kodwana bukhona na ubufakazi bokuthi intatha leyo ikhona? Abanye bangakhe basebenzise imitjhoga eyenziwe ngeenthako ezingaziwako namkha amandla angaziwako. Lokho kungaba yingozi khulu. Tjheja bona uZimu usikhalimela bona singabusebenzisi ubuloyi namkha umejigi.Duteronomi 18:10-12; Isaya 1:13.

“AKUBE YIPILO EHLE”

17. Khuyini esivame ukuyifisa?

17 Isihlopha esibusako sangekhulu lokuthoma sathumela incwadi ebazalwaneni ebandleni bona babatjele izinto ekufuze bazibalekele. Incwadi le nayiphethako isihlopha esibusako sathi, “Naningenzi izintwenzi, nizabe nenza kuhle. Akube yipilo ehle.” (IzEnzo 15:29, NW) Ngitjho nanyana amazwi wokugcina bekalayelisa, kodwana bekasikhumbuza bona kuvamile ngabantu bona bafune ukuba nepilo ehle.

Nanyana sifuna ukuba nepilo ehle, kodwana umgomethu kufuze ube kulotjha uJehova (Qala isigaba 17)

18, 19. Yini esiyiqale ngabovu ephasini elitjha?

18 Ngebanga lokuthi asikapheleli, angeze sakubalekela koke ukugula. Nakwenzeka sigule, akukafuzi silindele bona uJehova aselaphe ngokusimangaliso. Kodwana singaba nethemba lengomuso lapho uZimu azoselapha ngokupheleleko. Umtlolo wesAmbulo 22:1, 2 umpostoli uJwanisi uthi, ukhuluma ‘ngamanzi wokuphila’ ‘nomuthi wokuphila’ ezizokwelapha woke umuntu. Amazwi la akakhulumi ngeenungo esingazifumana namhlanjesi, namkha ezizosilapha ephasini elitjha. Kodwana kunalokho, kutjho koke lokho uJehova noJesu abazokwenza bona siphile ngokungapheliko.Isaya 35:5, 6.

19 Sisiqale ngabovu isikhathi esimnandeso. Kodwana okwanjesi siyaqiniseka bona uJehova usithanda soke begodu uyazi kuhle indlela esizizwa ngayo nasiqalene nezinto ezibuhlungu. NjengoDavida siyaqiniseka bona nakwenzeka sigule, uJehova angeze asilahla. Uzobatlhogomela ngasosoke isikhathi abantu abathembekileko kuye.IRhubo 41:13 [41:12, NW].

^ isig. 13 Incwadi ethi, The Origins and Ancient History of Wine ithi abososayensi bafumene bona imilwana efakela ubulwelwe nezinye iimbewu zobulwelwe eziyingozi zifa msinyana nazihlanganiswa newayini.