Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ubunye BobuKrestu Budumisa UZimu

Ubunye BobuKrestu Budumisa UZimu

Ubunye BobuKrestu Budumisa UZimu

‘Zimiseleni nilonde ubunye enibunikelwa mumoya.’—EFE. 4:3.

1. AmaKrestu we-Efesu wekhulu lokuthoma amdumisa njani uZimu?

UBUNYE bebandla lobuKrestu le-Efesu yekadeni badumisa uZimu weqiniso, uJehova. Endaweni leyo egade iyikaba yezerhwebo ephumelelako, kusemtarini bona abanye abazalwana abamaKrestu gade babanikazi beengqila abanjingileko, kukulapho abanye bebaziingqila mhlamunye bakhwahle khulu. (Efe. 6:5, 9) Abanye bebamaJuda afunda iqiniso hlangana neenyanga eentathu umpostoli uPowula atjhumayela ngazo esinagogeni lawo. Abanye gade bakhulekela u-Artemisi begodu benza namasilamosi. (IZe. 19:8, 19, 26) Ngokukhanyako, ubuKrestu beqiniso bahlanganisa abantu abavela eenzindeni ezinengi. UPowula walemuka bona uJehova bekadunyiswa ngobunye bebandla. Watlola wathi: “Akadunyiswe ebandleni.”—Efe. 3:21.

2. Yini egade ifaka ubunye bamaKrestu we-Efesu engozini?

2 Nokho, ubunye obubusisiweko bebandla le-Efesu bebusengozini. UPowula wayelelisa abadala bebandlelo wathi: “Kuzafika isikhathi lapha abantu khonapha esiqubuthwini senu bazakhuluma amanga, khona bazakwenza amakholwa abalandele.” (IZe. 20:30) Godu, abanye abazalwana bebangakawulahli ngokupheleleko umoya ohlukanisako, loyo uPowula ayelelelisa ngawo bona ‘mumoya obusa kilabo abangamthobeliko uZimu.’—Efe. 2:2; 4:22.

Incwadi Ekhuthaza Ubunye

3, 4. Incwadi kaPowula eya kwebe-Efesu ibukhuthaza njani ubunye?

3 UPowula watjheja bonyana okungenza amaKrestu aragele phambili abambisene ngobunye, kukobana ngamunye wawo enze umzamo omkhulu wokuthuthukisa ubunye. UZimu waphefumulela uPowula bona atlole incwadi eya kwebe-Efesu egandelela ubunye. Isibonelo, uPowula watlola ngomnqopho kaZimu ‘wokuhlanganisa koke okubunjiweko kube mdibi munye uKrestu ayihloko.’ (Efe. 1:10) Godu wafanisa amaKrestu namatje ahlukahlukeneko womakhiwo. “Obumba isakhiwo soke, sihlangane sikhule, sibe litempela elicwengileko leKosi.” (Efe. 2:20, 21) Ukungezelela kilokho, uPowula wagandelela ubunye bamaKrestu amaJuda nobabantu beentjhaba bewakhumbuza abazalwana bona boke babunjwe nguZimu. Wakhuluma ngoJehova ‘njengoBaba, uYise wawo woke umndeni osezulwini nephasini.’—Efe. 3:5, 6, 14, 15.

4 Njengombana sihlolisisa kwebe-Efesu isahluko-4, sizokubona bona kubayini kutlhogeka umzamo nekuzakuba nobunye, nendlela uJehova asirhelebha ngayo bonyana sibe munye, nokobana ngiziphi iimfanelo ezizosirhelebha sihlale simunye. Kubayini ungafundi soke isahluko khona uzokuzuza ngokungezelelweko esifundwenesi?

Okwenza Bona Ubunye Butlhoge Umzamo Omkhulu

5. Kubayini iingilozi zakaZimu zimkhonza ngobunye, kodwana kubayini kungaba budisi ngathi ukuba munye?

5 UPowula warabhela abanakwabo be-Efesu bona ‘bazimisele ukulonda ubunye ababunikelwa mumoya.’ (Efe. 4:3) Ukuzwisisa ukutlhogeka komzamo endabeni le, cabanga ngeengilozi zakaZimu. Akunazinto eziphilako ephasini ezifana patsi, ngalokho kunengqondo ukuphetha ngokuthi uJehova ubusise ngayinye yeengilozi zakhe eziziingidigidi ngokuhluka. (Dan. 7:10) Nofana kunjalo, zikhonza uJehova ngobunye ngombana zoke ziyamlalela begodu zenza intando yakhe. (Funda AmaRhalani 103:20, 21.) Nanyana iingilozi ezithembekileko zinobuntu obungafaniko, amaKrestu ngokungafani neengilozi anobuthakathaka obuhlukahlukeneko. Lokhu kungenza kube budisi ukuba munye.

6. Ngiziphi iimfanelo ezizosirhelebha bona sithabele ukubambisana nabanakwethu abanobuthakathaka obungafani nebethu?

6 Kulula bona kube neemraro lokha abantu abangakapheleli balinga ukubambisana. Isibonelo, kuthiwani ngomzalwana onomoya ophasi ojayele ukuba lada okhonza uJehova nomzalwana obamba isikhathi kodwana osilingeka msinya? Ngamunye wabo angaqala ukuziphatha komunye njengokungakafaneli kodwana akhohlwe bona enye yeendlela aziphatha ngayo nayo ayikalungi. Yini engenza abazalwana ababilaba bakhonze ndawonye ngokuvumelana? Tjheja indlela iimfanelo ezikhuthazwa emezwini kaPowula alandelako ezingabarhelebha ngayo. Ngemva kwalokho, cabanga ngendlela esingathuthukisa ngayo ubunye ngokuhlawulela iimfanelwezo. UPowula watlola wathi: “Ngiyanirabhela bonyana niziphathe kuhle, . . . Zithobeni nibe mnene ninyamezele njalo, ithando lenu linenze ninyamazelelane. Zimiseleni ngesibopho sokuthula nilonde ubunye enibunikelwa ngumoya.”—Efe. 4:1-3.

7. Kubayini kuqakathekile bona silwele ukuba nobunye namaKrestu angakapheleli?

7 Ukufunda ukukhonza uJehova ngobunye sinabantu abangakapheleli kuqakathekile ngombana kunesihlopha sinye sabakhulekeli beqiniso. “Umzimba munye nomoya munye, njengombana lilinye nethemba anibizele kilo uZimu. Yinye iKosi yinye iKolo munye umbhabhadiso. Munye uZimu onguYise wabo boke.” (Efe. 4:4-6) Umoya neembusiso zakaJehova kuhlobene nehlangano yinye yabazalwana uZimu ayiberegisako. Ngitjho nanyana omunye ebandleni angasikwatisa, kukuphi lapho singaphendukela khona? Akukho laphokhunye singezwa khona amezwi wokuphila okungapheliko.—Jwa. 6:68.

“Izipho Ezibabantu” Zikhuthaza Ubunye

8. Khuyini uKrestu ayiberegisela ukusiqinisa bona sijamelane nomthelela ohlukanisako?

8 UPowula waberegisa umukghwa ojayeleke khulu emasotjeni wekadeni ukutjengisa indlela uJesu asiphe ngayo “izipho ezibabantu” ukurhelebha ukubumbanisa ibandla. Isotja elithumbileko belingaletha umthunjwa wakenye inarha ekhaya bona azokuba sigqila arhelebhe umkalo ngeemberego yangekhaya. (Rha. 68:1, 12, 18) Ngokufanako, ukuthumba kwakaJesu ephasini kwamenza wafumana abanengi abalungele ukuba ziingqila. (Funda Kwebe-Efesu 4:7, 8, NW.) Wababeregisa njani abathunjwa abangokomfanekiswabo? “Abanye baba bapostoli, abanye baporofidi, abanye batjhumayeli beendaba ezimnandi, abanye belusi bamabandla, nabafundisi. Ngokunjalo wahlomisa abacwengileko bona benze umsebenzi wobunceku, kwakheke ibandla elimzimba wakaKrestu. Besifikelele soke ebunyeni bokukholwa.”—Efe. 4:11-13.

9. (a) “Izipho ezibabantu” zisirhelebha njani ukubulunga ubunye bethu? (b) Kubayini woke amalunga webandla kufuze afake isandla ebunyeni balo?

9 Njengabelusi abanethando, ‘izipho ezibabantwezi’ zisirhelebha ukubulunga ubunye bethu. Isibonelo, nengabe umdala ebandleni ubona abazalwana ababili ‘barhugana,’ angarhelebha khulu ebunyeni bebandla ngokubanikela isiluleko ngeqadi, ‘ukubafaka endleleni ngomoya omuhle.’ (Gal. 5:26–6:1) Njengabafundisi, ‘izipho ezibabantwezi’ zisirhelebha ukwakha ikholo eliqinileko elisekelwe eemfundisweni zeBhayibhili. Ngalokho zithuthukisa ubunye bezisirhelebhe bona siragele phambili sibe maKrestu avuthiweko. UPowula watlola bona lokhu kwenzelwa bona “singasabi bantwana siphoswe ngapha nangapha mamaza, nemimoya ekhona efundisweni, lokha abantu bafuna ukusihlakaniphela, basilahle ngokusikhohlisa ngokuhlakanipha.” (Efe. 4:13, 14) Woke umKrestu kufuze afake isandla ebunyeni bobudlelwano bobuzalwana, njengombana ilungu ngalinye lomzimba lakha amanye ngokurhelebha ukudlulisela okutlhogekako.—Funda Kwebe-Efesu 4:15, 16.

Hlawulela Ubuntu Obutjha

10. Ukuziphatha okumbi kubufaka njani ubunye bethu engozini?

10 Utjhejile na bona isahluko sesine sencwadi kaPowula eya kwebe-Efesu sitjengisa bona ukuba nethando silodlhelo sokobana sifumane ubunye njengamaKrestu avuthiweko? Ngokulandelako, sitjengisa bona ithando lihlanganisani. Isibonelo, ukulandela indlela yethando ngeze kuvumele ubufebe nokuziphatha kumbi. UPowula wakhuthaza abanakwabo bona ‘bangasaphili njengabantu abangakholwako.’ Abantwabo “baphelelwe ziinhloni,” begodu “bazinikele emanyaleni.” (Efe. 4:17-19) Iphasi elimbeli esiphila kilo lifaka ubunye bethu engozini. Abantu benza amahlaya ngobufebe, babhina ngabo, bayabubukela bona bazithabise, begodu babenza ngemsithelweni namtjhana epepeneneni. Nokho, ngitjho nokudlala ngethando, okungahlanganisa ukwenza izenzo ezitjengisa bona unekareko emntwini wobulili obuhlukileko ube unganamnqopho wokutjhada, kungakusunduzela kude noJehova nebandla. Kubayini kungaba njalo? Ngombana kungakudosela lula ebufebeni. Godu, ukudlala ngethando okudosela umuntu otjhadileko ekwenzeni ubuhlola kungahlukanisa kabuhlungu abantwana ebabelethini nabalingani abathembekileko ebalinganini babo bomtjhado. Kwamambala, ukudlala ngethando kuyahlukanisa! Kungebangelo uPowula atlola wathi: “Lokho akusikho enakufunda ngoKrestu”!—Efe. 4:20, 21.

11. Ngimaphi amatjhuguluko iBhayibhili ekhuthaza amaKrestu bona awenze?

11 UPowula wagandelela bona kufuze silahle iindlela zokucabanga ezisithikazisako kunalokho sihlawulele iimfanelo ezingasenza siphile ngokuvumelana nabanye. Wathi: “Nafundiswa bona nilise ukuphila ngendlela ebegade niphila ngayo, nilise ukuzazi okunisa ekubhujisweni nikhohliswe ziinkanuko zenu . . . kufanele kutjhugululwe iinhliziyo nemikhumbulo yenu kube kutjha, nambathe ubuntu obutjha obubunjwe butjha bafuza uZimu, nikhambe ngokulunga nekucwengeni kweqiniso.” (Efe. 4:22-24) ‘Iinhliziyo nemikhumbulwethu ingatjhuguluka’ njani ibe mitjha? Nesicabanga ngokuthokoza ngalokho esikufunda eLizwini lakaZimu nesibonelweni esihle samaKrestu avuthiweko, ngokwenza umzamo singafumana ubuntu obutjha “obubunjwe butjha bafuza uZimu.”

Hlawulela Iindlela Ezitja Zokukhuluma

12. Ukukhuluma iqiniso kubuthuthukisa njani ubunye, begodu kubayini kubudisi kwabanye ukukhuluma iqiniso?

12 Ukukhuluma iqiniso kuqakathekile kilabo abamalunga womndeni namtjhana webandla. Ukukhuluma ngokutjhaphulukileko kungenza abantu batjhidelane. (Jwa. 15:15) Kodwana kuthiwani umuntu nekaleya amala kumfowabo? Umfowabo nalemukako bona uleya amala, ukuthembana kuzokuncipha. Ungezwisisa bona kubayini uPowula atlola wathi: “Nikhulume iqiniso komunye nomunye, njengombana sizizitho zomzimba owodwa.” (Efe. 4:25) Umuntu ojayele ukukhuluma amala, mhlamunye wathoma asesemncani, angakufumana kubudisi ukukhuluma iqiniso. Kodwana uJehova uzowuthabela umzamakhe wokutjhuguluka begodu uzomrhelebha.

13. Khuyini efunekako ekulahleni ikulumo elimazako?

13 UJehova usifundisa ukuthuthukisa ihlonipho nobunye kokubili ebandleni nemndenini ngokubeka imibandela endleleni esikhuluma ngayo. ‘Ningavumi bona ngemilonyeni yenu kuphume iinkulumo ezimbi ezilihlazo. . . . Akuphele nya ukubambelana amavunda hlangana nani, nokuthatha ngobukhali, nokubanga itjhada, nithetha, nithukana, kanye nobumbi boke obunye.’ (Efe. 4:29, 31) Enye indlela yokubalekela ikulumo embi kuhlawulela ihlonipho ekulu ngabanye. Isibonelo, indoda ekhuluma kumbi kumkayo kufuze ilwele ukutjhugulula umbonwayo ngaye, khulukhulu njengombana ifunda indlela uJehova abahlonipha ngayo abafazi. UZimu wazesa ngitjho nabanye abafazi ngomoya ocwengileko, abanikela ithemba lokubusa njengamakhosi noKrestu. (Gal. 3:28; 1 Pit. 3:7) Ngokufanako, umfazi ovame ukurasela indodakhe kufuze atjhuguluke njengombana afunda ngendlela uJesu azibamba ngayo nekasilingwako.—1 Pit. 2:21-23.

14. Kubayini ukuba nelaka kuyingozi?

14 Into etjhidelene nekulumo elimazako kubhalelwa kulawula ilaka. Lokhu nakho kungahlukanisa abantu abatjhideleneko. Ilaka linjengomlilo. Msinyana lingaphuma endleleni libangele ihlekelele. (Iziy. 29:22) Umuntu onebanga elizwakalako lokutjengisa ukungathabi kwakhe kufuze alawule ilaka lakhe bona avimbele ukulimaza ubuhlobo obuligugu. AmaKrestu kufuze alwele ukuba ngalibalelako, angabambi amavunda begodu abuyelele indaba. (Rha. 37:8; 103:8, 9; Iziy. 17:9) UPowula wayelelisa be-Efesu: “Zibambeni ningoni; ilanga lingatjhingi nisathukuthele. USathana ningamnikeli ithuba lokunihlula.” (Efe. 4:26, 27) Ukubhalelwa kulawula ilaka kuzokunikela uSathana ithuba lokutjala ukuhlukana ngitjho nokuphikisana ebandleni.

15. Ukuthatha izinto ezingasizo zethu kungaba namuphi umthelela?

15 Ukuhlonipha izinto zabanye nakho kunesandla ebunyeni bebandla. Siyafunda: “Owebako akalise ukweba.” (Efe. 4:28) Kwakheke umoya wokuthembana ebantwini bakaJehova. Nengabe umKrestu wona ukuthembanokho ngokuthatha izinto ezingasizo zakhe, uzokona ubunye obuthabisako.

Ithando NgoZimu Lisenza Sibe Nobunye

16. Singayiberegisa njani ikulumo eyakhako bona siqinise ubunye bethu?

16 Ubunye bebandla lobuKrestu mphumela wokobana woke atjhukunyiswa lithando ngoZimu bona aphathe abanye ngethando. Ukuthokozela umusa kaJehova kusitjhukumisela bona senze umzamo wokuberegisa isiluleko sakaPowula esithi: ‘Nikhulume lokho okulisizo nokwakhako lapha kutlhogeka khona, kulethe isibusiso kwabakuzwako. Nibe mnene, nibe nesisa omunye komunye, nilibalelane njengombana noZimu anilibalela ngoKrestu.’ (Efe. 4:29, 32) UJehova ngomusa ulibalela abantu abanesono abanjengathi. Nathi ngokufanako akukafuzi na bona silibalele abanye nesibona ukungapheleli kwabo?

17. Kubayini kufuze silinge ngamandla ukuthuthukisa ubunye?

17 Ubunye babantu bakaZimu budumisa uJehova. Umoyakhe usitjhukumisa ngeendlela ezihlukahlukeneko bona sithuthukise ubunye. Kwamambala angeze safuna ukwala ukunqophiswa mumoya. UPowula watlola: “Ningawudanisi umoya kaZimu ocwengileko.” (Efe. 4:30, NW) Ubunye buligugu elitlhoga ukuvikelwa. Buthabisa boke abanabo begodu budumisa uJehova. “Njengombana nibantwana abathandekako bakaZimu, kufanele bona nibe njengaye. Ipilo yenu ifanele ibuswe lithando.”—Efe. 5:1, 2.

Ungaphendula Njani?

• Ngiziphi iimfanelo ezithuthukisa ubunye hlangana namaKrestu?

Ukuziphatha kwethu kungabuthuthukisa njani ubunye ebandleni?

Ikulumwethu ingasirhelebha njani bona sibambisane nabanye?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 20]

Labo abavela eenzindeni ezihlukahlukeneko banobunye

[Isithombe ekhasini 23]

Uyazilemuka iingozi zokudlala ngethando?