Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

‘Ngubani Owazi Umkhumbulo KaJehova Na?’

‘Ngubani Owazi Umkhumbulo KaJehova Na?’

‘Ngubani Owazi Umkhumbulo KaJehova Na?’

‘Ngubani owazi umkhumbulo kaJehova na? Ngubani ongathoma ameluleke na? Nokho-ke thina sinawo umkhumbulo kaKrestu.’—1 KOR. 2:16.

1, 2. (a) Ngibuphi ubudisi abantu abanengi abaqalana nabo? (b) Khuyini okufuze siyikhumbule ngokucabanga kwethu nekwakaJehova?

WAKHE wakuthola kubudisi ukuzwisisa indlela omunye umuntu acabanga ngayo? Mhlamunye usanduk’utjhada, begodu uzizwa ngasuthi awumtholisisi kuhle umuntu otjhade naye. Kwamambala, amadoda nabafazi bacabanga bebakhulume ngeendlela ezingafaniko. Kwamanye amasiko, amadoda nabafazi bangakhuluma ilimi linye kodwana bakhulume ngeendlela ezingafaniko! Ekungezeleleni, amasiko neenlimi ezihlukahlukeneko zenza kube nokungafani kwendlela yokucabanga neyokuziphatha. Nanyana kunjalo, njengombana uthola ithuba lokwazi abanye, kulapho uthola khona amathuba wokuzwisisa indlela yabo yokucabanga.

2 Ngalokho-ke, akukafuzi kusirare bonyana indlela yethu yokucabanga ihluke kude khulu kuneyakaJehova. Ngomporofidi wakhe u-Isaya, uJehova watjela ama-Israyeli wathi: “Imicabango yenu akusiyo imicabango yami, neendlela zami akusizo iindlela zenu.” Nekatjengisa iqinisweli uJehova, uragela phambili uthi: “Njengombana amazulu aphakeme kunephasi, neendlela zami ziphakeme kunezenu, nemicabango yami kunemicabango yenu.”—Isa. 55:8, 9.

3. Ngiziphi iindlela eembili esingalinga ngamandla ngazo “ukutjhidelana noJehova”?

3 Nanyana kunjalo, lokhu kutjho bona akukafuzi silinge ukuzwisisa indlela kaJehova yokucabanga na? Akusinjalo. Nanyana singeze sawuzwisisa ngokuzeleko umkhumbulo kaJehova, iBhayibhili isasikhuthaza bona zizuze “ukutjhidelana noJehova.” (Funda AmaRhalani 25:14; Iziyema 3:32.) Okukuphela kwendlela esingatjhidela ngayo kuJehova kutjengisa ukuthokozela kwethu nokunaka iimberegwakhe etlolwe eLizwini lakhe, iBhayibhili. (Rha. 28:5) Enye indlela ikukwazi “umkhumbulo kaKrestu,” loyo ‘omfanekiso wakaZimu ongabonakaliko.’ (1 Kor. 2:16; Khol. 1:15) Ngokuzipha isikhathi sokufunda ukulandisa okuseBhayibhilini nokucabangisisa ngakho, singathoma ukuzwisisa iimfanelo zakaJehova nendlela acabanga ngayo.

Yelela Imikghwa Engakalungi

4, 5. (a) Ngimiphi imikghwa emimbi okufuze siyibalekele? Hlathulula. (b) Ama-Israyeli awela kiyiphi indlela yokucabanga engakalungi?

4 Njengombana sicabangisisa ngeemberego kaJehova, sitlhoga ukulisa umukghwa wokwahlulela uZimu ngendlela yethu. Umukghwa lo uhlathululwe emezwini kaJehova njengombana atlolwe kumaRhalani 50:21: “Bewudlumbana bona nakanjani ngizokuba njengawe.” Kunjengombana esinye isazi seBhayibhili sabikezela eemnyakeni eli-175 eyadlulako sathi: “Abantu bavame ukwahlulela uZimu ngeendlela zabo begodu bacabanga bona noZimu kufuze alandele iimthetho okufanele ilandelwe babantu.”

5 Kufuze siyelele bona singavumeli umbono wethu ngoJehova ulawulwe ziinkambisolawulo neemfiso zethu. Kubayini lokhu kuqakathekile? Njengombana sifunda iMitlolo, ezinye izenzo zakaJehova zingaqaleka zingasizihle ngokokulinganiselwa kweembonwethu engakapheleli. Ama-Israyeli wekadeni azifumana asebujamweni obunjalo bokucabanga, afika esiphethweni esingakalungi malungana nokuberegelana kwawo noJehova. Tjheja bona uJehova wathini kiwo: “Ngokuqinisekileko nizokuthi: ‘Indlela kaJehova ayikalungiswa kuhle.’ Ngibawa nizwe nina ndlu ka-Israyeli. Ayikalungiswa kuhle indlelami na? Neendlela zenu azikalungiswa kuhle na?”—Eze. 18:25.

6. Ngisiphi isifundo uJobhi asifundako, begodu singazuza njani kilokho okwamehlelako?

6 Okungasirhelebha bona sibalekele iinthiyo zokwahlulela uJehova ngokweenkambisolawulo zethu, kukobana iimbono yethu ilinganiselwe begodu ayikapheleli. UJobhi kwatlhogeka bona afunde isifundwesi. Hlangana nesikhathi sokuhlunguphazeka kwakhe, uJobhi wadosa emhlweni waphelelwa lithemba bewazicabangela yena. Walahlakelwa mbono ngezinto ezikulu. Kodwana ngethando uJehova wamrhelebha bona athuthukise indlela aqala ngayo izinto. Ngokubuza uJobhi iimbuzo ehlukahlukeneko engaphezu kwema-70, akukho namunye uJobhi akghona ukuwuphendula, uJehova wagandelela ukulinganiselwa komkhumbulo kaJobhi. UJobhi wasabela ngokuzithoba, walungisa indlela yakhe yokucabanga.—Funda uJobhi. 42:1-6.

Indlela Esingathola Ngayo “Umkhumbulo KaKrestu”

7. Kubayini sirhelebheka bona sizwisise indlela kaJehova yokucabanga nesihlola iimberego kaJesu?

7 UJesu walingisa uYise ngokupheleleko kikho koke akutjhoko nakwenzako. (Jwa. 14:9) Ngalokho-ke, ukuhlola iimberego kaJesu kusirhelebha bona sizwisise indlela kaJehova yokucabanga. (Rom. 15:5; Fil. 2:5) Akhe sihlole ukulandisa kwamaVangeli amabili.

8, 9. Njengombana kutlolwe encwadini kaJwanisi 6:1-5, ngibuphi ubujamo obenza uJesu wabuza uFulebhe umbuzo, begodu kubayini ambuza?

8 Cabanga ngesehlakalo nasi. Bekungaphambi kwePhasika lango-32 C.E. Abapostoli bakaJesu bebasanduk’buya ekhambweni elikarisako lokutjhumayela eGaleliya lokana. Njengombana bebadiniwe ngemva kwawo woke umberego lo, uJesu wabathatha waya nabo emangweni, omagega neLwandle leGaleliya ngetlhagwini pumalanga. Nanyana kunjalo, iinkulungwana zabantu zabalandela lapho. Ngemva kobana uJesu alaphe isiqubuthu sabantu begodu wasifundisa izinto ezinengi, kwavela umraro wokobana ukghona njani ukwenza iinkarisomrarwezi. Abantwaba boke-nje bebazokufumana njani ukudla endaweni emumango kangaka? Abona bona kuyatlhogeka, uJesu wabuza uFulebhe, ogade ahlala lapho: “Singakuthengaphi ukudla okwaneleko ukupha abantwaba na?”—Jwa. 6:1-5.

9 Kubayini uJesu abuza uFulebhe umbuzo lo? UJesu bekumtshwenya na bona uzakwenza njani? Awa. Gade acabangani? Umpostoli uJwanisi, naye ogade alapho wahlathulula: “[UJesu] watjho lokhu alinga uFulebhe, ngombana gade selasazi bona uzokwenza njani.” (Jwa. 6:6) UJesu bekafuna ukubona ituthuko yengokomoya labafundi bakhe. Ngokubuza umbuzo lo, wakghona ukubenza bamtjheja wabapha nethuba lokobana baveze ikholo labo kilokho angakwenza. Kodwana akhenge baliberegise ithubelo bahluleka ukuveza ikholo labo, batjengisa bona bewulinganiselwe kangangani umbonwabo. (Funda uJwanisi 6:7-9.) UJesu waragela phambili atjengisa bona angenza into abangakhenge bacabange bona angayenza. Ngokusimangaliso wapha iinkulungwana zabantu ebezilambile ukudla.—Jwa. 6:10-13.

10-12. (a) Kubayini uJesu angakhenge asabele msinyana esibaweni somfazi womGirigi? Hlathulula. (b) Khuyini esizoyicabangela njenganje?

10 Indaba le ingasirhelebha sizwisise indlela kaJesu yokucabanga kezinye izehlakalo. Msinyana ngemva kokupha isiqubuthu sabantu ukudla, uJesu nabapostoli bakhe bakhamba etlhagwini ngale komkhawulo wama-Israyeli, baya endaweni ebizwa bona yiTire neSidoni. Nebalapho, bahlangana nomfazi womGirigi owabawa uJesu bona alaphe indodakazakhe. Kokuthoma, uJesu akhenge amnake. Kodwana nasoloko aragela phambili ambawa, uJesu wathi kuye: “Akugome abantwana qangi, akusikuhle ukuthatha ukudla kwabantwana uphosele izinjana.”—Mar. 7:24-27.

11 Kubayini ekuthomeni uJesu bekangafuni ukurhelebha umfazi lo? Bekamlinga na, njengombana alinga uFulebhe, afuna ukubona bonyana uzokusabela njani, amnikela nethuba lokutjengisa ikholo lakhe? Nanyana ukuzwakala kwelizwi lakhe kungakhenge kuvezwe endinyaneni etloliweko, khenge kumqede amandla umfazi lo. Ukuberegisa kwakhe ibizo “izinjana” kwenza ukumadanisokho kwangaba yinto ekulu. Mhlamunye uJesu bekalingisa umbelethi onqophe ukunikela umntwana lokho akubawako kodwana angawutjengisi msinya umnqophwakhe afuna ukubona bonyana uncamile na. Nanyana nga ngikuphi, ngemva kobanyana umfazi lo atjengise ikholo lakhe, uJesu bekazimisele ukumnikela akubawileko.—Funda uMarkosi 7:28-30.

12 Ukulandisa kwamaVangeli amabili la kusirhelebha bona sibe ‘nomkhumbulo kaKrestu.’ Njenganje, akhe sibone bonyana ukulandisokhu kungasirhelebha njani bona siwuzwisise kuhle umkhumbulo kaJehova.

Indlela UJehova Aberegelana Ngayo NoMosisi

13. Ukuzuza ilwazi elinembileko ngendlela kaJesu yokucabanga kungasirhelebha njani?

13 Ukuzuza ilwazi elinembileko ngendlela kaJesu yokucabanga kusirhelebha bona sizwisise iindinyana eziseMtlolweni okungaba budisi ukuzizwisisa. Isibonelo, cabanga ngamezwi kaJehova awakhuluma noMosisi ngemva kobana ama-Israyeli enze ikonyana lerhawuda bona alikhulekele. UZimu wathi: “Ngibaqalile abantwaba kodwana babantu abaneenhloko eziqinileko. Ngivumela, bona ilaka lami libavuthele begodu ngibatjhabalalise, ngikwenze isitjhaba esikhulu.”—Eks. 32:9, 10.

14. UMosisi wasabela njani emezwini kaJehova?

14 Ukulandisa kuragela phambili kuthi: “UMosisi waragela phambili ancenga uJehova uZimakhe athi: ‘Kubayini, Jehova, ilaka lakho livuthele abantu bakho owabakhupha ngamandla nangesandla sakho esikhulu enarheni yeGibhida? Kubayini abantu beGibhida kufuze bathi: “Wabakhupha eGibhida ngehloso embi bona ababulale phakathi kweentaba begodu abatjhabalalise ephasini”? Jika elakeni lakho uzisole ngobumbi ofuna ukubenza ebantwini bakho. Khumbula iinceku zakho u-Abrahama, uIsaka, no-Israyeli, owazifunga ngawe ngokwakho kizo ngokobana uthi kizo: “Ngizokwandisa inzalwenu ibe ngangeenkwekwezi ezulwini, nokobana yoke inarha le engiyikhethileko ngizoyinikela inzalwenu, bona iyilawule bekube nini nanini.”’ UJehova wathoma ukuzisola ngobumbi athe uzobenza ebantwini bakhe.”—Eks. 32:11-14. *

15, 16. (a) Ngiliphi ithuba elavulekela uMosisi ngebanga lalokho okwatjhiwo nguJehova? (b) Kungamuphi umqondo uJehova ‘azisola’ ngawo?

15 Eqinisweni uMosisi bekufuze alungise ukucabanga kwakaJehova na? Awa, akusinjalo! Nanyana uJehova gade atjengise lokho anqophe ukukwenza, lokhu bekungasiso isahlulelo sakhe samaswaphela. Eqinisweni, la uJehova gade alinga uMosisi, njengombana uJesu enza ngokulandelako kuFulebhe nemfazini womGirigi. UMosisi wanikelwa ithuba lokuveza umbonwakhe. * UJehova wakhetha uMosisi njengomlamuli hlangana Naye nama-Israyeli, begodu wahlonipha isikhundla sakaMosisi njengombana kuNguye owambeka kiso. UMosisi gade azokuvumela ukutjharagana bona kulawule izenzo zakhe? Bekazokuthatha ithubeli njengethuba lokukhuthaza uJehova bona akhohlwe ngo-Israyeli enze isitjhaba esikhulu esizukulwaneni sakaMosisi?

16 Indlela uMosisi asabela ngayo yatjengisa ukuthembela kwakhe ekulungeni kwakaJehova. Indlela asabela ngayo yatjengisa, ingasi ukuba marhamaru, kodwana ukukhathalela ibizo lakaJehova. Gade angafuni bona lisilaphazwe. La, uMosisi watjengisa bona uyawuzwisisa ‘umkhumbulo kaJehova’ malungana nendaba le. (1 Kor. 2:16) Waba yini umphumela? Ngombana uJehova gade angabotjhwa yikambo ethileko, umlando ophefumulelweko uthi “wathoma ukuzisola.” NgokwesiHebheru, umutjho lo ungatjho bona uJehova akazange alethe ihlekelele athi unqophe ukuyiletha kiso soke isitjhaba.

Indlela UJehova Aberegelana Ngayo No-Abrahama

17. UJehova wasitjengisa njani isineke esikhulu ekuberegelaneni kwakhe no-Abrahama?

17 Esinye isibonelo sendlela uJehova avumela ngayo iinceku zakhe bona ziveze ikholo nokumthemba kwazo kubandakanya isibawo saka-Abrahama malungana neSodoma. Ekulandisenokho, uJehova watjengisa isineke esikhulu ngokuvumela u-Abrahama bona enze irhelo lembawo. Kesinye isikhathi, u-Abrahama wenza isibawo esinamandla: “Akucabangeki ngawe bona wenze ngendlela le utjhabalalise umuntu olungileko nongakalungi bonyana kwenzeke kolungileko njengombana kwenzeka komumbi! Akucabangeki ngawe. UMahluleli wephasi loke angekhe na enza okulungileko?”—Gen. 18:22-33.

18. Sifundani endleleni uJehova aberegelana ngayo no-Abrahama?

18 Ngokulandisokhu, sifundani ngendlela kaJehova yokucabanga? UJehova gade akutlhoga na ukubonisana no-Abrahama bonyana enze isiqunto esilungileko? Awa. Eqinisweni, uJehova gade angavele awatjho kwekuthomeni amabanga weenqunto zakhe. Kodwana ngeembuzo le, uJehova wanikela u-Abrahama ithuba bona amukele isiqunto nokobana ezwisise ukucabanga Kwakhe. Godu kwavumela u-Abrahama bona ezwisise ukudepha kwesineke nokulunga kwakaJehova. Mbala, uJehova waberegelana no-Abrahama njengomngani.—Isa. 41:8; Jak. 2:23.

Lokho Esikufundako

19. Singamlingisa njani uJobhi?

19 Khuyini esiyifundileko malungana ‘nomkhumbulo kaJehova’? Kufuze sivumele iLizwi lakaZimu bona lakhe ukuzwisisa kwethu umkhumbulo kaJehova. Akukafuzi sivumele ukucabanga kwethu okungakapheleli bona kwahlulele uJehova ngendlela yethu yokwenza neyokucabanga. UJobhi wathi: “[UZimu] akusimumuntu njengami bona ngingamphendula, bonyana sihlangane ndawonye ekwahluleleni.” (Job. 9:32) NjengoJobhi, nesithoma ukuzwisisa umkhumbulo kaJehova, angekhe sakwazi ukuzibamba kodwana singakhuza: “Qala! La maphethelo weendlela zakhe, begodu lokho okuzwakeleko ngaye ziindatjana ezincani kwaphela! Kodwana ngubani ongatjengisa ukukuzwisisa ukuduma kwakhe okunamandla na?”—Job. 26:14.

20. Kufuze senzeni nengabe sihlangana nendinyana yoMtlolo okubudisi ukuyizwisisa?

20 Njengombana sifunda iMitlolo, kufuze senzeni nengabe sihlangana nendinyana okubudisi ukuyizwisisa, khulukhulu malungana nomkhumbulo kaJehova? Nengabe ngemva kokwenza irhubhululo ngendaba, solo singayifumani ipendulo ezwakalako, singaqala lokhu njesilingo sokuthembela kwethu kuJehova. Khumbula, ngezinye iinkhathi okhunye ukwazisa kusinikela ithuba lokutjengisa ikholo lethu ebuntwini bakaJehova. Asivumeni ngokuthobeka bona asikwazi koke akwenzako. (Mtj. 11:5) Sizotjhukumiseleka bona sivumelane namezwi wompostoli uPowula la: “Maye, ukuhlakanipha nelwazi lakaZimu elingeze lalinganiswa! Ngubani ongachaza iinqumo zakhe? Ngubani ongathungatha iindlela zakhe na? Njengombana umtlolo ocwengileko uthi: “Ngubani owazi umkhumbulo wakaSokulunga, nowakhe wamluleka na? Ukhona na, owakhe wapha uZimu into, khona azayibuyisa na?” Nguye umenzi wezinto zoke, koke kukhona ngaye, ngekwakhe, idumo alibe kuye ngokungapheliko! Ameni!”—Rom. 11:33-36.

[Imitlolo yaphasi]

^ isig. 14 Ukulandisa okufanako kuyavela kuNumeri 14:11-20.

^ isig. 15 Ngokuya kwezinye izazi, isaga sesiHebheru esithi: “ngilisa ngi” esiku-Eksodosi 32:10 singathathwa njengesimemo, ukulinganisa bona uMosisi avunyelwe abe mlamuleli namtjhana umjameli, hlangana kwakaJehova nesitjhaba. (Rha. 106:23; Eze. 22:30) Ngendlela okungayo, ngokukhanyako uMosisi wazizwa atjhaphulukile ukuveza umbonwakhe kuJehova.

Uyakhumbula?

• Khuyini ezosirhelebha bona sibalekele ukwahlulela uJehova ngokweendlela zethu?

• Ukuzwisisa izenzo zakaJesu kusirhelebha njani bona “sitjhidelane noJehova?”

• Ngiziphi iimfundo esizifundileko ekukhulumisaneni kwakaJehova noMosisi no-Abrahama?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Iinthombe ekhasini 13]

Sifundani endleleni kaJehova yokucabanga ekuberegelaneni kwakhe noMosisi no-Abrahama?