Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Batjha—Balekelani Ukugandelelwa Ziintanga

Batjha—Balekelani Ukugandelelwa Ziintanga

Batjha—Balekelani Ukugandelelwa Ziintanga

“Umkhulumo wenu awube muhle njalo, ukhuthaze; fundani ukubonisana kuhle nomuntu omunye nomunye enihlangana naye.”—KHOL. 4:6.

1, 2. Abatjha abanengi bazizwa njani ngokuba ngabahlukileko, begodu kubayini?

AKUNAKUZAZA, bona awuthomi ukuzwa isitjho “ukugandelelwa ziintanga,” kodwana kungenzeka wakhe waqalana nakho. Mhlamunye ngezinye iinkhathi omunye ukugandelela bona wenze into owaziko bona ayikalungi. Uzizwa njani nekwenzeka into enjalo? U-Christopher oneemnyaka eli-14 uthi: “Ngasikhathi ngikhanuka ngathana kungavuleka umgodi ngingene nofana ngivele ngifane nabanye abantwana besikolo, khona ngingaz’ukuhluka.”

2 Iintanga zakho zinomthelela onamandla na kuwe? Nengabe kunjalo, kubayini? Kungenziwa kukobana ufuna bakwamukele? Isifiso esinjalo kanengi asisisimbi. Eqinisweni, nabantu abakhulu bafuna ukwamukelwa ziintanga zabo. Akukho namunye—omncani namtjhana omkhulu—othanda ukwaliwa. Nokho, eqinisweni, ukwenza okulungileko angekhe kwakwenza uthole idumo kwabanye ngaso soke isikhathi. Ngitjho noJesu kwatlhogeka bona aqalane neqiniso elinjalo. Nanyana kunjalo, uJesu wenza okulungileko ngaso soke isikhathi. Nanyana abanye bamlandela bebaba bafundi bakhe, abanye bayihloya iNdodana kaZimu begodu “bayiqala njengengasi lilitho.”—Isa. 53:3.

Igandelelo Lokufana Neentanga—Linamandla Kangangani?

3. Kubayini kuyiphoso ukutjhugulukela eendleleni zeentanga zakho?

3 Ngezinye iinkhathi, ungalingeka bona ulandele indlela iintanga zakho ezenza ngayo bona ugegede ukwaliwa ngizo. Lokho kungaba yiphoso. SimaKrestu akukafuzi sibe “bantwana siphoswe ngapha nangapha mamaza.” (Efe. 4:14) Abantwana abancani bangakhohliswa lula. Njengomuntu omutjha, usendleleni yokuba mumuntu omkhulu. Ngalokho-ke, newukholelwa bona iinkambisolawulo zakaJehova zikulungele, kukuwe bona uzimisele ukuphila ngokuvumelana nazo. (Dut. 10:12, 13) Ukwenza ngendlela ehlukileko kuzokufana nokulahla itewu. Iqiniso kukobana, newuvumela ukugandelelwa ngabanye, kancani kancani uzokufana nonompopabo.—Funda yesi-2 KaPitrosi 2:19.

4, 5. (a) U-Aroni wawela njani ekugandelelweni, begodu ngisiphi isifundo ongasifunda kilokhu? (b) Ngiziphi iindlela iintanga zakho ezingalinga ukukugandelela ngazo?

4 Kesinye isenzakalo, umnakwabo lakaMosisi, u-Aroni, wawela ekugandelelweni ziintanga. Ama-Israyeli nekambawa bona awenzele uzimu, wenza njalo. U-Aroni bekangasilo itjhatjha. Ngokudlulileko waba sehlangothini lakaMosisi nebayokuqalana noFaro, indoda enamandla yeGibhida. U-Aroni wakhuluma ngesibindi, amhlathululela umlayezo kaZimu. Kodwana ama-Israyeli egade anawo amgandelela, u-Aroni wakateleleka bona enze njalo. Qala bona ukugandelelwa ziintanga kunamandla kangangani! U-Aroni wakuthola kulula ukuqalana nekosi yeGibhida kunokuqalana neentanga zakhe.—Eksodosi 7:1, 2; 32:1-4.

5 Njengombana isibonelo saka-Aroni sitjengisa, ukugandelelwa ziintanga akupheleli kwabancani kwaphela, namtjhana kube mraro kilabo abafuna ukwenza okumbi. Ukugandelelwa ziintanga kungathinta ngitjho nalabo abafuna ngokuthembeka ukwenza okulungileko, kuhlanganise nawe. Iintanga zakho zingalinga ukukukatelela bona wenze okumbi, wenze into ethusako, zikuthwese umlandu ngento ongakayenzi namtjhana zikutererhe. Nanyana ngiliphi ihlobo lokugandeleleka, kubudisi ukuqalana nalo nokulibalekela. Ukulibalekela ngokuphumelelako kuthoma ngokwakha ukuzithemba kilokho okukholelwako.

“Ragelani Phambili Nihlolisisa Lokho Nina Ngokwenu Eningikho”

6, 7. (a) Kubayini ukuba nekholo kuqakathekile eenkolelweni zakho, begodu ungalithuthukisa njani? (b) Ngimiphi iimbuzo ongazibuza yona ukuqinisa ikholo lakho?

6 Bona ulawule ukugandelelwa ziintanga, kokuthoma kufuze uqiniseke bonyana iinkolelo neendlela ophila ngazo zilungile. (Funda yesi-2 KwebeKorinte 13:5, NW) Ukuqiniseka kungakurhelebha bona ube nesibindi ngitjho nanyana uneenhloni ngokwemvelo. (2 Thi. 1:7, 8) Kodwana ngitjho nanyana ngokujayelekileko umuntu anesibindi, kungaba budisi ngaye bona ajamele into angayikholelwa ngehliziyo yoke. Ngalokho, kubayini ungazihloleli ngokwakho bona lokho okufunde eBhayibhilini kuliqiniso kwamambala na? Thoma ngezinto ezilula. Isibonelo, ukholelwa kuZimu begodu uzwe abanye batjho bona kubayini bakholelwa ekubeni khona kwakhe. Zibuze-ke, ‘Khuyini engiqinisekisa bona uZimu ukhona na?’ Ihloso yombuzo loyo akusi kubangela ukuzaza kodwana kuqinisa ikholo lakho. Ngokufanako, zibuze, ‘Ngazi njani bona iMitlolo iphefumulelwe nguZimu?’ (2 Thi. 3:16) ‘Kubayini ngiqiniseka bona le ‘mimihla yokuphela’?’ (2 Thi. 3:1-5) ‘Khuyini engenza ngikholelwe bona iinkambisolawulo zakaJehova ziyangizuzisa?’—Isa. 48:17, 18.

7 Ungaba nokuzaza ukuzibuza iimbuzo enje, ngombana usaba bona angeze ufumane iimpendulo. Lokho kungafana nokuzaza ukuqala igeji yepetroli ekoloyinakho, usaba bona uzokufumana ilithi likhombe la kuthi “Iphelile”! Nekunganapetroli etankeni, kufuze wazi khona uzokwenza okuthileko. Ngokufanako, kuqakathekile ngawe bona wazi bonyana kukuphi lapho ikholo lakho libogaboga khona begodu uberegele ukuliqinisa.—IZe. 17:11.

8. Hlathulula bona ungakuqinisa njani ukuqiniseka kwakho ekuhlakanipheni kwesilayo sakaZimu sokubalekela ubufebe.

8 Cabangela nasi isibonelo. IBhayibhili ikhuthaza bona “ubalekele ubufebe.” Zibuze, ‘Kubayini kukuhlakanipha bona ngilandele isilaywesi?’ Acabange woke amabanga wokobana kubayini iintanga zakho zihlanganyela emikghweni enjalo. Godu veza amabanga ahlukahlukeneko wokobana kubayini umuntu ofebako ‘ona umzimba wakhe.’ (1 Kor. 6:18) Kwanje tsenga amabanga begodu uzibuze: ‘Ngiyiphi ikambo ebhedere khulu engingayilandela? Kuyazuzisa na ukuhlanganyela ekuziphatheni kumbi ngokomseme?’ Cabangisisa kuhle ngendaba le, uzibuza, ‘Ngingazizwa njani nengihlanganyela ekuziphatheni kumbi ngokomseme?’ Kungenzeka kube yinto iintanga zakho eziyamukelako, kodwana ngokukhamba kwesikhathi ungazizwa njani newunababelethi bakho namtjhana amaKrestu okholwa nawo eWolweni LoMbuso? Ungazizwa njani newulinga ukuthandaza kuZimu? Uzimisele ukudela ubujamo bakho obuhlwengileko noZimu bona uthabise ofunda nabo?

9, 10. Ukuqiniseka ngeenkolelo zakho kungakwenza njani bona uzithembe newuneentanga zakho?

9 Nengabe ungena ezingeni lobutjha, usesikhathini sokuphila lapho “amandla wokucabanga” akhula khona kunanini ngaphambili. (Funda KwebeRoma 12:1, 2, NW) Beregisa isikhathesi ukucabangisisa kuhle bona kubayini ukuba ngomunye waBoFakazi BakaJehova kuqakathekile kuwe. Ukucabanga okunjalo kuzokurhelebha bona uqiniseke ngeenkolelo zakho. Newuqalene nokugandelelwa ziintanga, uzokukghona ukuphendula msinyana begodu nangokuqiniseka. Uzozizwa njengomunye udade omKrestu osesemutjha, owathi: “Nengibalekela ukugandelelwa ziintanga, engikwenzako kukwenza abanye bazi bona ngingubani.” Lokhu ‘akusiyikolo kwaphela.’ Kudzimelela kwemicabangwami, iimnqopho, ukuziphatha nokuphila kwami koke.”

10 Kwamambala, kutlhoga umzamo ukubambelela kilokho okwaziko bona kulungile. (Luka 13:24) Ungazibuza bona kuyazuzisa na. Kodwana khumbula lokhu: Newuzisolako namtjhana uneenhloni ngokuzimisela kwakho ukwenza okulungileko, abanye bangakubona lokho, bakugandelele khulu. Nokho, newukhuluma ngokuqiniseka, ungarareka bona iintanga zakho zizokulisa msinyana kangangani ukukugandelela.—Madanisa noLuka 4:12, 13.

‘Cabanga Ngendlela Ozokuphendula Ngayo’

11. Kunaziphi iinzuzo ukulungiselela ukugandelelwa ziintanga?

11 Elinye igadango eliqakathekileko lokubalekela ukugandelelwa ziintanga, kulungiselela. (Funda Iziyema 15:28.) Ukulungiselela kutjho ukucabanga kusengaphambili malungana nobujamo okungenzeka buvele. Ukulungiselela ubujamo ongaqalana nabo kungakurhelebha ukukhandela ukuphikisana okukhulu. Ngokwesibonelo, akhe sithi ubona isiqhema sabantwana ofunda nabo le phambili sibhema. Angangani amathuba wokobana bakunikele isegerede? Njengombana uwubone kusengaphambili umraro lo, khuyini ongayenza? Iziyema 22:3 zithi: “Ohlakaniphileko ngiloyo obona ingozi abhace.” Ngokuthatha enye indlela, ungakghona ukugegeda ingozi ngokupheleleko. Lokhu akutjho bona ulitjhatjha; yikambo yokuhlakanipha.

12. Ngiyiphi indlela ehle yokuphendula newuqalene nokugandelelwa kweentanga?

12 Kuthiwani newungekhe ukghone ukugegeda ingozi njengombana kuhlathululwe ngehla? Mhlamunye umngani ukubuza ngokungakholwa, “Usese yintombi?” Ukumphendula, landela isiyeleliso esiKwebeKholose 4:6 esithi: “Umkhulumo wenu awube muhle njalo, ukhuthaze; fundani ukubonisana kuhle nomuntu omunye nomunye enihlangana naye.” Njengombana umtlolo utjengisa, indlela ophendula ngayo umbuzo onjalo, izokuya ngobujamo. Akutlhogeki uhlathulule koke bona iBhayibhili ithini ngendaba leyo. Mhlamunye ipendulo elula, kodwana eqinileko ilingene. Isibonelo, ukuphendula umbuzo omalungana nokuba yintombi, ngobulula ungathi, “Iye ngingiyo,” namtjhana uthi, “Yindabami ngedwa leyo.”

13. Kubayini ukuhlakanipha kuqakathekile newuphendula ukutererhwa ziintanga?

13 UJesu kanengi bekanikela ipendulo efitjhani nengabe akunanto engako engafezwa kukhuluma izinto ezinengi. Eqinisweni, nekabuzwa nguHerodi, uJesu akhenge aphendule. (Luka 23:8, 9) Ukuthula kangengi yindlela ehle yokuphendula iimbuzo yokudelela. (Iziy. 26:4; Mtj. 3:1, 7) Ngakelinye ihlangothi, ungakghona ukubona bona umuntu ufuna ukwazi kwamambala ngeenkolelo zakho—ngokwesibonelo, malungana nokuziphatha okuhle ngokomseme—ngitjho nanyana loyo gade akhuluma kumbi ngawe. (1 Pit. 4:4) Ebujamweni obunjalo, ipendulo ekhanyako esekelwe eBhayibhilini ngobujamo bakho ingafaneleka. Nekunjalo, ungasabi. “Zimiseleni ngaso soke isikhathi ukuphendula loyo onibuza ngethemba eninalo.”—1 Pit. 3:15.

14. Kobunye ubujamo ungakubuyisela njani ngokuhlakanipha ukugandelelwa ziintanga?

14 Kobunye ubujamo, ungakwazi ukukubuyisela ukugandelelwa. Nokho, kufuze wenze lokhu ngokuhlakanipha. Isibonelo, nengabe umuntu ofunda nawe ukulinga bona uthathe isegerede kuye, ungathi; “Awa ngiyathokoza” bese ungezelela, “Bengicabanga bona umuhle khulu bonyana ungabhema!” Uyabona bona ukubuyisele njani ukugandelelokho? Kunokobana usolo uhlathulula bonyana kubayini ungabhemi, umnganakho angakateleleka ukuzibuza bonyana kubayini yena abhema.

15. Kunini lapho kukuhlakanipha ukusuka ebanganini abalinga ukukugandelela, begodu kubayini?

15 Nokho, kuthiwani nengabe naphezu kweemzamakho, ukugandelelwa kuragela phambili? Ebujamweni obunjalo, kubhedere uvele ukhambe. Newuhlala isikhathi eside, aba makhulu amathuba wokobana unyefise ngendlela ethileko. Ngalokho suka endaweni enjalo. Ungenza njalo ngaphandle kokuzizwa ubhalelwe. Ngaphezu kwalokho, ungakwazi ukulawula ubujamo. Awukazenzi isidlalo seentanga zakho, kodwana uthabise uJehova.—Iziy. 27:11.

Yiba ‘Namaqhinga Azuzisako’

16. Ukugandelelwa kungavela njani kwabanye abathi bamaKrestu?

16 Ngezinye iinkhathi, ukugandelelwa bona uhlanganyele eentweni ezingakhiko kungavela kilabo abathi ziinceku zakaJehova. Isibonelo, kuthiwani newufika embuthanweni ohlophiswe babantu abanjalo bese ufumana bona akunamuntu omkhulu oqale izinto? Godu kuthiwani nengabe abatjha abathi bamaKrestu beza notjwala embuthanweni, begodu wena nabanye iimnyakenu ayinivumeli bona nisele? Kungavela izinto ezinengi ezingafuna bona ulandele isazelo sakho esibandulwe yiBhayibhili. Omunye omutjha omKrestu wathi: “Mina nodadwethu saphuma ebhayisikobheni ezele ihlamba.” Abanye ebesikhamba nabo bakhetha ukuhlala. Ababelethi bethu basibuka ngesakwenzako. Nokho, abanye egade sinabo bakwata ngombana sabenza abantu abambi.”

17. Newuya embuthanweni, ngimaphi amagadango ongawathatha bona unqotjhiswe ziinkambisolawulo zakaZimu?

17 Njengombana kutjengiswe kokuhlangabezwane nakho okungehla, ukulandela isazelo sakho esibandulwe ngeBhayibhili kungakubeka ebujamweni obubudisi. Kodwana yenza lokho okwaziko bona kulungile. Zilungiselele. Newuya embuthanweni, yiba nendlela yokukhamba nekungenzeka izinto zingendlela egade ungakalindeli bona zibe ngayo. Abanye abatjha bavumelana nababelethi babo bona ukubadosela umtato kungaba yinto etlhogekako bonyana babuyele ekhaya kungakabi lada. (Rha. 26:4, 5) Anjalo ‘amaqhinga enzelwe ukuzuzisa.’—Iziy. 21:5.

‘Thaba Ebutjheni Bakho’

18, 19. (a) Kubayini ungaqiniseka bona uJehova ufuna bonyana uthabe? (b) UZimu uzizwa njani ngalabo ababalekela ukugandelelwa ziintanga.

18 UJehova ukubumbe ngendlela yokobana uthabe, begodu ufuna uthabe. (Funda uMtjhumayeli 11:9.) Khumbula bona lokho ezinye iintanga zakho ezikwenzako ‘kuthaba isikhatjhana esonweni.’ (Heb. 11:25) UZimu wamambala ufuna bona ube nokungaphezu kwalokho. Ufuna uthabe ngokungapheliko. Ngalokho newuqalene nesilingo sokwenza into owaziko bona yimbi emehlweni kaZimu, khumbula bonyana ngokukhamba kwesikhathi, lokho uJehova akufunako kuwe ngaso soke isikhathi kuyakuzuzisa.

19 Njengomutjha, kufuze utjheje bona ngitjho nanyana bewuzokwamukelwa ziintanga zakho, iimnyaka elandelako kusukela nje inengi lazo kungenzeka lizabe lingasalikhumbuli ngitjho nebizo lakho. Ngokuhlukileko, newubalekela ukugandelelwa ziintanga, uJehova uyakutjheja lokho, begodu angekhe akukhohlwe namtjhana akhohlwe ukuthembeka kwakho. “Uzokuvulela . . . amasango weenkhukhula zezulwini akukghuthulele iimbusiso bekube kulapho ungasatlhogi.” (Mal. 3:10) Ngaphezu kwalokho, uphana ngomoyakhe ocwengileko bona ulungise nanyana ngikuphi ukubhalelwa ongaba nakho njenganje. Kwamambala, uJehova angakurhelebha bona ubalekele ukugandelelwa okuvela eentangeni zakho!

Uyakhumbula?

• Ngimaphi amandla ukugandelelwa ziintanga okungaba nawo?

• Ngiyiphi indima ukuqiniseka okunayo ekulweni nokugandelelwa ziintanga?

• Ungakulungiselela njani ukuqalana nokugandelelwa ziintanga?

• Wazi njani bona uJehova uyakuthokoza ukuthembeka kwakho?

[Iimbuzo Yesifundo]