Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Vuna Iimbusiso NgeKosi Enqotjhiswa Mumoya KaZimu!

Vuna Iimbusiso NgeKosi Enqotjhiswa Mumoya KaZimu!

Vuna Iimbusiso NgeKosi Enqotjhiswa Mumoya KaZimu!

“Umoya kaJehova uzokuhlala phezu kwakhe.”—ISA. 11:2.

1. Ngikuphi ukutshwenyeka abanye abakuvezileko ngeemraro yephasi?

“EEPHASINI elitjharageneko ngokwezepolotiki, zehlalo nezebhoduluko, abantu bangayiphila njani eminye iimnyaka eli-100?” Ngilokho okwabuzwa ngesinye isazi seenkwekwezi uStephen Hawking ngo-2006. Isihloko sephephandaba i-New Statesman sathi: “Asikakuqedi ukutlhaga namtjhana sakhe iphasi elinokuthula. Ngokuhlukileko, kubonakala kwanga sifikelele okuhluke ngokupheleleko. Akusi kukobana akhenge silinge. Silinge yoke into ukusuka ebukhomanisini ukuya ekurhwebeni ngokutjhaphulukileko; ukusuka eHlanganweni Yeentjhaba ukuya eenkhalini zenukliyasi ezirarako ukulinga ukuvimbela ipi. Silwe izipi ezinengi ‘ukuqeda ipi’ sikholelwa bona siyazi bonyana singayiqeda njani ipi.”

2. Msinyana uJehova uzolitjengisa njani ilungelo lakhe lokubusa iphasi?

2 Iindaba ezinjalo azizirari iinceku zakaJehova. IBhayibhili isitjela bona abantu akhenge babunjelwe ukuzibusa. (Jer. 10:23) UJehova nguye kwaphela onelungelo lokuBusa. Ngalokho unelungelo lokusibekela iimthetho esihlathululelako bona ukuphila kwethu kufuze kube nawuphi umnqopho, nokusiqophisa emnqophweni loyo. Ngaphezu kwalokho, msinyana uzokuberegisa igunya lakhe ukuqeda ukulinga kwabantu ukuzibusa. Ngesikhathi esifanako, uzokutjhabalalisa boke abaphikisana nelungelo lakhe lokubusa nabenza abantu bona babe ziingqila zesono, ukungapheleli, ‘nezakazimu wephasi,’ uSathana uDeveli.—2 Kor. 4:4.

3. Khuyini u-Isaya ayibikezelako ngoMesiya?

3 Ephasini elitjha eliyiParadeyisi, ukubusa kwakaJehova kwethando kuzokutjengiswa esintwini ngoMbuso wakaMesiya. (Dan. 7:13, 14) Malungana neKosawo, u-Isaya waporofida: “Kuzokuvela ihlumela esidindini sakaJese; emirabhwini yakhe kuzokuthela ihlumela. Umoya kaJehova uzokuhlala phezu kwakhe, umoya wokuhlakanipha nomoya welimuko, umoya wesiluleko nowamandla, umoya welwazi nowokusaba uJehova.” (Isa. 11:1, 2) Kungaziphi iindlela uZimu aberegisa ngazo umoyakhe ocwengileko ukunikela ‘ihlumela esidindini sakaJese’—uJesu Krestu—ukubusa isintu? Ngiziphi iimbusiso ezizokulethwa kubusa kwakhe? Begodu khuyini okufuze siyenze ukufumana iimbusiswezo?

UZimu Wenza UJesu Wakufanelekela Ukubusa

4-6. Ngiliphi ilwazi eliqakathekileko elizokwenza uJesu bona akhonze njengeKosi ehlakaniphileko nenesirhawu, uMpristi Ophakemeko noMahluleli?

4 UJehova ufuna bona abantu bakhe bafumane ukuphelela ngaphasi kwesinqophiso saloyo oyiKosi ehlakaniphe kwamambala nenesirhawu, uMpristi Ophakemeko, noMahluleli. Ngikho uZimu akhetha uJesu Krestu, owafanelekela iimthwalo eqakatheke khulu le ngomoya ocwengileko. Cabangela amanye amabanga wokobana kubayini uJesu azozizalisa ngokupheleleko iindima azabelwe nguZimu.

5 UJesu umazi kuhle uZimu. Ukuphela kweNdodana beyazi uYise isikhathi eside kunanyana ngubani, okungenzeka iingidi zeengidi zeemnyaka. Hlangana nesikhatheso, uJesu wazuza ilwazi elizeleko ngoJehova bona kungathiwa ngaye “umfanekiso wakaZimu ongabonakaliko.” (Khol. 1:15) UJesu ngokwakhe wathi: “Loyo ongibonileko mina, ubone uBaba.”—Jwa. 14:9.

6 Ngaphandle kwakaJehova, uJesu unelwazi elizeleko layo yoke indalo, kuhlanganise nabantu. KwebeKholose 1:16, 17 ifundeka bunje: “Koke kwabunjwa ngaye [indodana kaZimu], ezulwini nephasinapha, okubonakalako nokungabonakaliko . . . Iphasi lingakabikho, yena wabesele akhona.” Akhe ucabange ngalokho! UJesu, ‘njengesisebenzi esinobukghoni’ sakaZimu, wahlanganyela kizo zoke iingcenye zokubumba. Ngalokho, wazi yoke imininingwana yalo loke izulu nephasi, kuhlanganise nobuqhopho bomuntu oburarako. Kwamambala, uKrestu ukukwenziwa samuntu kokuhlakanipha!—Iziy. 8:12, 22, 30, 31.

7, 8. Umoya kaZimu wamsiza njani uJesu ekonzwenakhe?

7 UJesu wazeswa ngomoya kaZimu ocwengileko. Wathi: “Umoya weKosi uZimu uphezu kwami, ngombana ungikhethile bona ngilethe iindaba ezimnandi kwabatlhagako. Ungithume bona ngizomemezela ukuthukululwa kwabathunjiweko, ukuphophuluka kwabaphopheleko, nokuthukululwa kwabagandelelweko, nokwazisa bona isikhathi sesifikile lapho iKosi izaphulusa abantu bayo.” (Luka 4:18, 19) UJesu nekabhabhadiswako, kubonakala kwanga umoya ocwengileko wamenza watjheja izinto azifunda hlangana neemnyakakhe angakabi mumuntu wenyama, kubandakanye nalokho uZimu egade afuna akuphethe hlangana nekonzwakhe yephasini njengoMesiya.—Funda u-Isaya 42:1; uLuka 3:21, 22; uJwanisi 12:50.

8 Njengombana umoya ocwengileko wamupha amandla begodu aphelele emzimbeni nengqodweni, uJesu gade angasuye umuntu omkhulu kwaphela owakhe waphila ephasini, kodwana godu gade aMfundisi omkhulu kunabo boke. Eqinisweni, iinlaleli zakhe ‘zarareka ngendlela afundisa ngayo.’ (Mat. 7:28) UJesu gade akwazi ukuveza unobangela weemraro yesintu—isono, ukungapheleli nokutlhoga ilwazi ngoZimu. Godu gade akwazi ukubona lokho abantu abangikho ngaphakathi aberegisane nabo ngokufaneleko.—Mat. 9:4; Jwa. 1:47.

9. Ukuthembela kwakho kuJesu njengoMbusi kuthuthukiswa njani kuqala okuhlangabezwane nakho kwakhe ephasini?

9 UJesu waphila njengomuntu. Okuhlangabezwane nakho kwakhe njengomuntu nokutjhidelana kwakhe nabantu abangakapheleli kwenza lukhulu ekwenzeni uJesu afanelekele ukuba yiKosi. Umpostoli uPowula watlola: “Nje-ke [uJesu] kwamfanela ukuba njengabafowabo kikho koke, khona azaba mpristi omkhulu onesirhawu nothembekileko phambi koZimu, khona azaba yihlawulo yezono zabantu. Njengombana naye watlhaga walingwa, unamandla wokusiza abalingwako.” (Heb. 2:17, 18) Ngombana uJesu “walingwa” angabarhawukela abalingwako. Isirhawu sakaJesu satjengiswa kuhle phakathi kwekonzwakhe yephasini. Abagulako, abarholopheleko, abagandelelekileko—ngitjho nabantwana—bebangasabi ukuya kuye. (Mar. 5:22-24, 38-42; 10:14-16) Abathobekileko nabalambileko ngokomoya nabo bebatjhidela kuye. Ngakelinye ihlangothi, abazikhakhazisako nalabo ‘abanganathando ngoZimu’ bamala, bamhloya, bebamphikisa.—Jwa. 5:40-42; 11:47-53.

10. Kungayiphi indlela eveleleko uJesu abonakalisa ngayo ithando lakhe kithi?

10 UJesu wanikela ngokuphila kwakhe ngebanga lethu. Mhlamunye ubufakazi obukhulu bokobana akekho uMbusi ongaba ngcono kunoJesu, kukobana gade azimisele ukusifela. (Funda AmaRhalani 40:6-10.) UKrestu wathi: “Ithando elikhulu umuntu angaba nalo kunikela ipilo yakhe ngebanga labangani bakhe.” (Jwa. 15:13) Liqiniso, ngokungafani nababusi abangakapheleli abababantu, abaphila ukuphila okuphezulu ngeemali zabantu ababaphetheko, uJesu wanikela ngokuphila kwakhe ngebanga lesintu.—Mat. 20:28.

Uphiwe Amandla Wokuberegisa Iinzuzo Zesihlengo

11. Kubayini singathembela ngokupheleleko kuJesu njengoMhlengi wethu?

11 Qala bona kumfanele kangangani uJesu njengoMpristi Ophakemeko ukudosa phambili ekusiletheleni iinzuzo zesihlabelo sakhe sesihlengo! Eqinisweni, hlangana nekonzwakhe yephasini, uJesu wasitjengisa lokho azokwenza njengoMhlengi wethu phakathi neeMnyaka Eyikulungwana yokuBusa kwakhe, lokho esingakuthabela nesithembekileko. Wapholisa abagulako nabarholopheleko, wavusa abafileko, wasuthisa isiqubuthu begodu walawula nobujamo bezulu. (Mat. 8:26; 14:14-21; Luka 7:14, 15) Ngaphezu kwalokho, wenza iintwezi, ingasi bona abukise ngegunya nangamandlakhe, kodwana ukutjengisa isirhawu nethando lakhe. Wathi emntwini ophethwe bulepheru owambawa bona amlaphe, “Ngiyafuna.” (Mar. 1:40, 41) UJesu uzokutjengisa isirhawu esifanako hlangana nokuBusa kwakhe kweeMnyaka Eyikulungwana—kodwana lokho uzokwenza ephasini mazombe.

12. Umtlolo ka-Isaya 11:9 uzokuzaliseka ngayiphi indlela?

12 UKrestu nazokubusa nabo bazokuragela phambili nefundo engokomoya uJesu ayithoma eemnyakeni engaba zii-2 000 eyadlulako. Ngalokho, amezwi aku-Isaya 11:9 azokuzaliseka: “Ngokuqinisekileko iphasi lizokuzala ilwazi ngoJehova njengamanzi asibekela ilwandle.” Ifundo kaZimu leyo, ngaphandle kokuzaza izokuhlanganisa iinqophiso zokobana singalitlhogomela njani iphasi neembunjwa zalo ezinengi, njengombana u-Adamu alayelwa bona akwenze. Ekupheleni kweemnyaka eyi-1 000, ihloso kaZimu yokuthoma njengombana itlolwe kuGenesisi 1:28 izokuzaliseka, begodu nesihlabelo sesihlengo sizabe siberegiswe ngokuzeleko.

Uphiwe Amandla Wokwahlulela

13. UJesu walitjengisa njani ithando lakhe ngokulunga?

13 UKrestu “nguye uZimu amkhethileko bona abe ngumahluleli wabaphilako nabafileko.” (IZe. 10:42) Qala bona kududuza kangangani ukwazi bonyana uJesu akanakonakala, ukulunga nokuthembeka kunjengebhande elibotjhwe laqina edinini lakhe! (Isa. 11:5) Wakuhloya ukuba marhamaru, ukuzenzisa nobunye ubumbi, begodu wabasola abanganasirhawu ngabatlhagako. (Mat. 23:1-8, 25-28; Mar. 3:5) Ngaphezu kwakho koke, uJesu watjengisa bona gade angakhohliswa kubonakala kwangaphandle, “ngombana yena bekagade asazi okungeenhliziyweni zabo.”—Jwa. 2:25.

14. Kungayiphi indlela uJesu atjengisa ngayo ithando lakhe ngokulunga njenganje, begodu khuyini okufuze sizibuze yona?

14 UJesu uragela phambili atjengisa ithando lakhe ngokulunga ngokwengamela umberego omkhulu wokutjhumayela nokufundisa emlandweni wephasi. Akunamuntu, akunarhulumende omumuntu namtjhana imimoya emimbi engajamisa umberego lo bona wenziwe ngezinga elipheleleko uZimu afuna wenziwe ngalo. Ngalokho, singaqiniseka ngokuzeleko nesele i-Amagedoni idlulile, bona ukulunga kwakaZimu kuzabe kuthumbile. (Funda u-Isaya 11:4; Matewu 16:27.) Zibuze: ‘Ngibaphatha njengoJesu na abantu ekonzwenami? Ngimnikela okungcono khulu uJehova ngitjho nanyana ipilo nobujamo bami kungangimedela lokho engingakwenza?’

15. Kukhumbulani okungasirhelebha bona sinikele uZimu okungcono khulu?

15 Sizokurhelebheka bona sikhonze uZimu ngomphefumulo woke nesikhumbula bona umberego wokutjhumayela ngewakhe. Walayela; wawunqophisa ngeNdodanakhe; ngomoya ocwengileko ubapha amandla labo abanengcenye kiwo. Uliqala njengeliyigugu ilungelo onalo lokukhonza uZimu njengesiberegi esikunye neNdodanakhe enqotjhiswa mumoya? Ngubani omunye ngaphandle kwakaJehova obekangatjhukumisa abantu abangaphezu kweengidi ezilikhomba, abanengi babo abaqalwa ‘njengabangakafundi,’ bona bahlanganyele umlayezo omalungana noMbuso nabantu abaseenarheni ezima-236?—IZe. 4:13.

Zibusise NgoKrestu!

16. UGenesisi 22:18 uthini ngesibusiso sakaZimu?

16 UJehova wathi ku-Abrahama: “Ngenzalwakho iintjhaba zoke ephasini ngokuqinisekileko zizokubusiswa ngombana ulalele ilizwi lami.” (Gen. 22:18) Lokhu kutjho bona labo abakuqala njengokuligugu ukukhonza uZimu neNdodanakhe bangaqala phambili eembusisweni ezizokulethwa yiNzalo enguMesiya. Bakhumbula iimbusiswezo, namhlanjesi bamatasatasa ekonzwenabo.

17, 18. Ngisiphi isithembiso sakaJehova esisifunda kuDuteronomi 28:2, begodu sitjho ukuthini kithi?

17 Enzalweni ka-Abrahama, isitjhaba sakwa-Israyeli, uZimu khewathi: “Zoke iimbusiswezi [ezibekwe esivumelwaneni soMthetho] kufuze zehlele phezu kwakho zikufumane, ngombana uragela phambili ulalela ilizwi lakaJehova uZimakho.” (Dut. 28:2) Kungatjhiwo okufanako neencekwini zakaZimu namhlanjesi. Newunekareko esibusisweni sakaJehova, ‘ragela phambili ulalela’ ilizwi lakhe. Iimbusiso zakhe “kufuze zehlele phezu kwakho zikufumane.” Alo-ke, kuhlanganisani “ukulalela”?

18 Ukulalela ngokuqiniseka kuhlanganisa ukucabangela kwamambala lokho okutjhiwo liLizwi lakaZimu nokudla okungokomoya asilungiselela khona. (Mat. 24:45) Godu kutjho nokulalela uZimu neNdodanakhe. UJesu wathi: “Ingasiwoke othi kimi: ‘Kosi, Kosi’ ozangena embusweni wezulwini, kodwana ngilabo bodwa abenza okufunwa nguBaba osezulwini.” (Mat. 7:21) Ukulalela uZimu kutjho ukuzimisela ukuzithoba elungiselelweni alibekileko, ibandla lobuKrestu elinabadala ababekiweko, “izipho ezibabantu.”—Efe. 4:8NW.

19. Singenzani bona sifumane isibusiso?

19 Hlangana ‘nezipho ezibabantu’ kunamalungu weSihlopha Esibusako, aberega njengabajameli balo loke ibandla lobuKrestu. (IZe. 15:2, 6) Eqinisweni, indlela esiphatha ngayo abanakwabo lakaKrestu abangokomoya, yinto eqakatheke khulu ezokutjengisa bona sizokwahlulelwa njani phakathi neentlayiseko ezikulu ezizako. (Mat. 25:34-40) Ngalokho, okukuphela kwendlela esingafumana ngayo isibusiso, kubasekela ngokuthembeka abazesiweko bakaZimu.

20. (a) Ngiwuphi umthwalo oqakathekileko ‘wezipho ezibabantu?’ (b) Singatjengisa njani bona siyabathokozela abazalwanaba?

20 Godu “izipho ezibabantu” zihlanganisa amalungu wamaKomiti Wegatja, nabadala bebandla—boke abakhethwe ngomoya ocwengileko. (IZe. 20:28) Umthwalo oqakatheke khulu wabazalwanaba kukwakha abantu bakaZimu “besifikelele soke ebunyeni bokukholwa nekwazini iNdodana yakaZimu, ngitjho nebuntwini obuphelelako obulinganiswa ngesimo esipheleleko sakaKrestu.” (Efe. 4:13) Liqiniso, bafana nathi, abakapheleli. Nanyana kunjalo, siyabusiseka nesisabela ngokuthokoza ekwaluseni kwabo kwethando.—Heb. 13:7, 17.

21. Kubayini kurhabekile ngathi bona silalele iNdodana kaZimu?

21 Msinyana uKrestu uzolithathela amagadango iphasi elimbi lakaSathana. Nekwenzeka lokho, amaphilwethu azabe asezandleni zakaJesu ngombana nguye uZimu amnikele igunya lokunqophisa “isiqubuthu esikhulu” esabikezelwako “emanzini wokuphila okungapheliko.” (ISam. 7:9, 16, 17) Ngalokho, njenganje asenzeni koke okusemandlenethu sizinikele ngokuzimisela begodu sithokozele iKosi enqotjhiswa mumoya kaJehova.

Khuyini Okufunde Ku . . .

Isaya 11:1-5?

Markosi 1:40, 41?

Zenzo 10:42?

Genesisi 22:18?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 25]

Isirhawu sakaJesu sabonakala nekavusa indodakazi kaJayirosi