Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Hlonipha Umtjhado Njengesipho Esivela KuZimu

Hlonipha Umtjhado Njengesipho Esivela KuZimu

Hlonipha Umtjhado Njengesipho Esivela KuZimu

“Ngikho indoda izokutjhiya uyise nonina ikakarele kumkayo bazakuba nyamanye.”—GEN. 2:24.

1. Kubayini kufuze sihloniphe uJehova?

UJEHOVA UZIMU, Mthomi womtjhado, ngokuqinisekileko kufuze simhloniphe. NjengoMbumbi, uMbusi, noBabethu wezulwini, uhlathululwa ngokufaneleko bona Mumuphi wazo ‘zoke izipho ezihle.’ (Jak. 1:17; ISam. 4:11) Lokhu kutjengiswa kwethando lakhe elikhulu. (1 Jwa. 4:8) Koke asifundise khona, koke akufuna kithi, koke asinikele khona kungokwehlalakuhle yethu begodu kuyasizuzisa.—Isa. 48:17.

2. Ngiziphi iinqophiso uJehova azinikela isibili sokuthoma esitjhadileko?

2 IBhayibhili iveza umtjhado njengesinye sezipho “ezihle” ezivela kuZimu. (Rude 1:9; 2:12) Nekenza umtjhado wokuthoma, uJehova wanikela abatjhadi ababili, u-Adamu no-Efa, iinqophiso ezikhethekileko ezizokwenza baphumelele. (Funda uMatewu 19:4-6.) Nengabe balandela isinqophiso sakaZimu, bebazokuthaba ngokungapheliko. Nokho, akhenge bawutjheje umlayo kaZimu okwaba nemiphumela ebuhlungu.—Gen. 3:6-13, 16-19, 23.

3, 4. (a) Abanengi namhlanjesi bakutjengisa njani ukungawuhloniphi umtjhado noJehova uZimu? (b) Ngiziphi iimbonelo esizozicabangela esihlokwenesi?

3 Njengesibili sokuthoma, abantu abanengi benza iinqunto emtjhadweni banesinqophiso sakaJehova esincani namkha banganaso. Abanye bahlala ndawonye ngaphandle kokucabanga ngomtjhado namtjhana baba nabalingani abangaphezu koyedwa, kungilapho abanye benza bona umtjhado ufanele indlela bona abafuna ukuziphilela ngayo. (Rom. 1:24-32; 2 Thi. 3:1-5) Batjhalazela iphuzu lokobana umtjhado sisipho esivela kuZimu, begodu abasihloniphi isiphweso, abamhloniphi noMuphi waso, uJehova uZimu.

4 Ngezinye iinkhathi ngitjho nabantu bakaZimu balahlekelwa mbono onqophileko wendlela uJehova awuqala ngayo umtjhado. Amanye amaKrestu atjhadileko ayahlukana namtjhana atlhalane ngaphandle kokuba namabanga woMtlolo. Kungagegedwa njani lokhu? Isinqophiso sakaZimu esikuGenesisi 2:24 siwarhelebha njani amaKrestu atjhadileko bona aqinise iimtjhadwawo? Begodu labo abacabangela umtjhado bangawubhincela njani? Akhe sicabangele indlela iimtjhado eemthathu eyaphumelela ngayo eenkhathini zeBhayibhili, okutjengisa bona ukuhlonipha uJehova kusilodlhelo esiqakathekileko somtjhado ophumelelako.

Hlawulela Ukuthembeka

5, 6. Khuyini eyavivinya uZakariya no-Elisabethi, begodu ukuthembeka kwabo kwavuzwa njani?

5 UZakariya no-Elisabethi benza zoke izinto ezihle. Bobabili bebababantu abanomqondo ongokomoya. UZakariya wayenza ngokuthembeka iimsebenzakhe yobupristi, bobabili babulunga uMthetho kaZimu ngendlela abangakghona ngayo. Ngokuqinisekileko bebanokunengi ebebangakuthokozela. Nokho, nebewungavakatjhela emzinabo kwaJuda, msinyana bewuzokubona bona kunento etjhodako. Bebanganabantwana. U-Elisabethi gade ayinyumba, begodu bobabili bebaluphele.—Luka 1:5-7.

6 Kwa-Israyeli wekadeni, ukuba nabantwana gade kuthathelwa phezulu, nemindeni gade iba mikhulu. (1 Sam. 1:2, 6, 10; Rha. 128:3, 4) Indoda emIsrayeli ngesikhatheso gade ingatlhala umkayo ngobugirikitjhani nengabe akanambeleko. Nokho, uZakariya wahlala no-Elisabethi ngokuthembeka. Akhenge afune indlela elula yokutlhala, nomkakhe akhenge enze njalo. Nanyana ukungabi nabantwana gade kubazwisa ubuhlungu, bobabili baragela phambili bakhonza uJehova ngokuthembeka. Ngokukhamba kwesikhathi, ngokusimangaliso uJehova wababusisa ngokubelethwa kwendodanabo sele baluphele.—Luka 1:8-14.

7. Ngiyiphi enye indlela u-Elisabethi atjengisa ngayo ukuthembeka endodenakwakhe?

7 U-Elisabethi watjengisa ukuthembeka okukarisako nangenye indlela. Indodanabo uJwanisi, neyibelethwako, uZakariya bekangakwazi ukukhuluma ngombana wenziwa isimumu ngokuzaza lokho okwatjhiwo yingilozi kaZimu. Nokho, uZakariya kungenzeka wakhuluma nomkakhe ngenye indlela bona ingilozi kaJehova yamtjela bonyana athiye umsana ibizo ‘lakaJwanisi.’ Abomakhelwana neenhlobo bebafuna ukumthiyelela ngoyise umsana lo. Kodwana u-Elisabethi ngokuthembeka wasekela isinqophiso sendodakwakhe. Wathi: “Awa! Ibizo lakhe lizaba nguJwanisi.”—Luka 1:59-63.

8, 9. (a) Ukuthembeka kuwuqinisa njani umtjhado? (b) Ngiziphi ezinye iindlela ezinqophileko indoda nomkayo abangatjengisa ngazo ukuthembeka?

8 NjengoZakariya no-Elisabethi, abatjhadileko namhlanje baqalana nokudana nobunye ubudisi. Umtjhado onganakho ukuthembana ngeze uphumelele. Ukudlala ngethando, ukubukela iinthombe zabantu ababulanzi, ubuhlola nokhunye kungaba sisongo esingalimaza ukuthembana emtjhadweni. Nekuphela ukuthembana emtjhadweni, ithando lizokuncipha. Ngezinye iindlela, ukuthembeka kufana nefensi ekampele ikhaya lomndeni ukwenzela bona kungangeni iimvakatjhi ezingakamukeleki neengozi ezingavela, ukuvikela labo abangendlini. Ngalokho, indoda nomkayo nebathembekileko komunye nomunye, bangahlala ndawonye ngokuvikeleka, bathululelane iimfuba, bavumele nethando labo likhule. Kwamambala, ukuthembeka kuqakathekile.

9 UJehova watjela u-Adamu bona: “Indoda izokutjhiya uyise nonina ikakarele kumkayo.” (Gen. 2:24) Kutjho ukuthini lokhu? Ubuhlobo egade banabo nabangani neenhlobo kufuze butjhuguluke. Umlingani ngamunye kufuze aphe omunye isikhathi sakhe nokunaka. Abangani neenhlobo ngekhe kusaba ngibo abeza qangi bese isibilesi singasatjheji umndenaso omutjha; begodu ngeze sivumele ababelethi bangenele eenquntweni nekungavumelanini emndenini. Isibili kufuze sikakarelane. Lesi sinqophiso esivela kuZimu.

10. Khuyini engarhelebha abalingani bomtjhado bona bahlawulele ukuthembeka?

10 Ngitjho neemndenini ehlukeneko ngokwekolo, ukuthembeka kuneemvuzo. Udade onomlingani ongakholwako wathi: “Ngiyamthokoza uJehova ngokungifundisa bona ngingazithoba njani endodenakwami godu ngibe nehlonipho edephileko ngayo. Ukuhlala ngithembekile kwenze bona sibe neemnyaka ema-47 yethando eliqinileko nehlonipho.” (1 Kor. 7:10, 11; 1 Pit. 3:1, 2) Ngalokho berega budisi ukwenza umlinganakho azizwe avikelekile. Ngamezwi nangezenzo zakho, funa iindlela zokuqinisekisa umlinganakho bona kuwe umumuntu oqakatheke kunabo boke ephasini. Yenza ngokusemandlenakho bona ungavumeli namunye nanyana yini ingene hlangana kwakho nomlinganakho. (Funda Iziyema 5:15-20.) URon noJeannette, esele baneemnyaka engaphezu kwama-35 bathabile emtjhadweni, bathi, “Ngombana sithembekile kilokho uZimu akufunako kithi, sinomtjhado othabileko nophumelelako.”

Ubunye Buqinisa Umtjhado

11, 12. U-Akhwila noPeresila bebaberegisana njani (a) ekhaya, (b) emberegwenabo wokuziphilisa (c) nekonzweni yobuKrestu?

11 Umpostoli uPowula nekakhuluma ngabangani bakhe atjhidelene nabo u-Akhwila noPeresila, akhange akhulume ngoyedwa atjhiye omunye. Isibili esinobunyesi sisibonelo esihle salokho ebekutjhiwo nguZimu nekathi indoda nomkayo kufuze babe “nyamanye.” (Gen. 2:24) Bebahlala baberega ndawonye emzinabo, emberegweni wokuziphilisa nekonzweni yobuKrestu. Isibonelo, uPowula nekafika eKorinte kokuthoma, u-Akhwila noPeresila bammema ngomusa bona azokuhlala nabo emzinabo, agcina sele awuberegisa isikhatjhana ukwenza umsebenzakhe. Ngokukhamba kwesikhathi e-Efesu, baberegisa umzabo bona kubanjelwe kiwo iimhlangano yebandla begodu baberega ndawonye ukurhelebha abasesebatjha ekukholweni, njengo-Apholo, bona bakhule ngokomoya. (IZe. 18:2, 18-26) Isibili esitjhisekakwesi saya eRoma, nakhona godu savula umzaso bona kubanjelwe iimhlangano yebandla. Ngemva kwalokho, sabuyela e-Efesu ukuyokuqinisa abazalwana.—Rom. 16:3-5.

12 Kesinye isikhathi, u-Akhwila noPeresila baberega ndawonye noPowula erhwebeni labo lokwenza amatende. Godu, sibafumana bandawonye, baberegisana kuhle ngaphandle kokuphalisana namtjhana ukulwa. (IZe. 18:3) Nokho, ngokuqinisekileko bekusikhathi abasiberega emberegweni yobuKrestu esenza umtjhadwabo waqina ngokomoya. Kungaba seKorinte, e-Efesu namtjhana eRoma, bebazeka khulu ‘njengokubanjisenwe nabo emsebenzini kaKrestu Jesu.’ (Rom. 16:3) Bebaberegisana ekuthuthukiseni umsebenzi wokutjhumayela uMbuso koke lapho egade bakhonza khona.

13, 14. (a) Ngibuphi ubujamo obungenza kungabi nobunye emtjhadweni? (b) Ngiziphi ezinye izinto umlingani womtjhado angazenza ukuqinisa ubuhlobo babo ‘njengenyamanye’?

13 Kwamambala, ubunye emnqophweni nemberegweni buqinisa umtjhado. (Mtj. 4:9, 10) Ngokudanisako, abatjhadi abanengi namhlanje baba nesikhathi esincani ndawonye. Baberega ama-awara amanengi emberegweni ehlukeneko. Abanye iimberegwabo yokuziphilisa ibenza bakhambe khulu namtjhana baye eenarheni ezingaphetjheya babodwa bese bathumele imali ekhaya. Ngitjho nekhaya, abanye abalingani bomtjhado bazifumana bangakatjhidelani ngombana isikhathi esinengi basiberegisela ukubukela umabonwakude, ukwenza izinto abazithandako, zemidlalo, imidlalo yamavidiyo namtjhana i-Internet. Lokhu kuyenzeka emndeninenu? Nengabe kunjalo, ningakghona ukutjhugulula ubujamo benu bona nikwazi ukuba nesikhathi esinengi ndawonye? Kuthiwani ngokwenza iimberego yaqobe langa ndawonye njengokupheka, ukuhlanza iinkotlelo, namtjhana ukuberega etonini? Ningakghona ukubambisana ekutlhogomeleni abantwana namtjhana ukurhelebha ababelethi benu abalupheleko?

14 Okuqakatheke khulu, qobe yibani nesikhathi ndawonye nenza iimberego ehlobene nokukhulekela uJehova. Ukucocisana ngomtlolo welanga nokuhlanganyela ndawonye ekukhulekeleni komndeni kwenza nibe namathuba wokubulunga ukucabanga neemnqopho yomndenakho kunobunye. Godu hlanganyelani ndawonye ekonzweni. Nekukghonekako, lingani ukuphayona ndawonye, ngitjho nanyana ubujamo benu bunivumela bona nikwenze inyanga eyodwa namtjhana umnyaka owodwa. (Funda yoku-1 KwebeKorinte 15:58.) Udade owakhe waphayona nendodakwakhe uthi: “Ikonzo bekungenye yeendlela ebesiba nesikhathi ndawonye sicoce kwamambala. Ngombana sobabili besinomnqopho ofanako wokurhelebha abanye ngokomoya, bengizizwa sibumbene. Bengizizwa ngitjhidelene naye ingasi njengendodakwami kwaphela, kodwana nanjengomngani omuhle.” Njengombana niberega ndawonye ukufikelela izinto eziqakathekileko, iinkareko zenu, izinto eziza qangi nenijayele ukuzenza kancani kancani zizokuvumelana nezomlinganakho benibe njengo-Akhwila noPeresila, nizokucabanga nizizwe begodu nenze ‘njengenyamanye.’

UJehova Akabe Sendaweni Yokuthoma Emtjhadwenenu

15. Siyini isakhi sepumelelo emtjhadweni? Hlathulula.

15 UJesu bekakwazi ukuqakatheka kokubeka uZimu endaweni yokuthoma emtjhadweni. Wambona uJehova enza umtjhado wokuthoma. Wabona indlela u-Adamu no-Efa egade bathabe ngayo nebasalandela isinqophiso sakaZimu, bewazibonela mathupha iimraro eyabangelwa kungasilandeli. Ngalokho uJesu nekafundisa abanye, wabuyelela isinqophiso sakaYise esifumaneka kuGenesisi 2:24. Wangezelela nephuzweli: “Umuntu akangahlukanisi okuhlanganiswe nguZimu.” (Mat. 19:6) Ngalokho-ke, ukuhlonipha uJehova ngokudephileko kusese silodlhelo sethabo nepumelelo emtjhadweni. Endabeni le, ababelethi bakaJesu bephasini, uJosefa noMariya, babeka isibonelo esiveleleko.

16. UJosefa noMariya batjengisa njani bona babeka uJehova endaweni yokuthoma emndeninabo?

16 UJosefa bekaphatha uMariya ngomusa nangehlonipho. Indaba yokobana uMariya usidisi neyifika eendlebeni zakhe, wafuna ukumphatha ngomusa, ngitjho nangaphambi kobana ingilozi kaZimu imhlathululele okwenzeke kuMariya. (Mat. 1:18-20) Njengesibili esitjhadileko, balalela umthetho kaKhesari begodu bakakarela eMthethweni kaMosisi. (Luka 2:1-5, 21, 22) Godu, ngitjho namtjhana bekumadoda kwaphela ebekutlhogeka abe khona eemnyanyeni emkhulu yezekolo eJerusalema, uJosefa noMariya, namanye amalungu womndenabo, bebabakhona qobe mnyaka. (Dut. 16:16; Luka 2:41) Ngokwenza lokhu nokhunye, isibili esihlonipha uZimesi salwela ukuthabisa uJehova satjengisa nehlonipho edephileko ngezinto ezingokomoya. Akusirari-ke bona uJehova wasikhetha bonyana sitlhogomele iNdodanakhe uJesu hlangana nengcenye yokuthoma yokuphila kwakhe kwephasini.

17, 18. (a) Isibili esitjhadileko singambeka njani uJehova endaweni yokuthoma emndeninaso? (b) Lokho kuzosizuzisa njani?

17 Ukubeka uZimu mantanzi kuyawunqophisa nowakho umndeni? Isibonelo, nenenza iinqunto eziqakathekileko, nithoma ngokwenza irhubhululo eenkambiswenilawulo zeBhayibhili, nithandaze ngendaba leyo, bese nibawa isiluleko somKrestu ovuthiweko? Namtjhana nijayele ukurarulula iimraro ngokulandela amazizwenu namtjhana weenhlobo nabangani? Niyalwela ukusebenzisa iimphakamiso ezinengi ezilisizo ezigadangiswe yinceku ethembekileko ezimalungana nomtjhado nokuphila komndeni? Nizifumana nilandela amasiko wendawo namtjhana iinluleko ezidumileko zephasi? Niyathandaza benitaditjhe ndawonye qobe, nibeke iimnqopho engokomoya, nicoce nangezinto eziza mantanzi emndeninenu?

18 Akhuluma ngomtjhadwabo othabisako weemnyaka ema-50, uRay wathi, “Akhenge sibe nomraro esingakwaziko ukuwurarulula, ngombana sibulunga uJehova ayingcenye ‘yentambwethu emiqumithathu.’” (Funda UMtjhumayeli 4:12.) UDanny noTrina bayavuma. Bathi: “Njengombana sikhonza uZimu ndawonye, umtjhadwethu uyaqina.” Sebaneemnyaka ema-34 batjhade ngokuthabisako. Nengabe nihlala nibeka uJehova endaweni yokuthoma emtjhadwenenu, uzonirhelebha bona niphumelele abe anibusise khulu.—Rha. 127:1.

Ragela Phambili Uhlonipha Isipho SakaZimu

19. Kubayini uZimu asinikela isipho somtjhado?

19 Kwabanengi namhlanjesi, okukuphela kwento eqakathekileko kukobana bona mathupha bathabe. Kodwana inceku kaJehova ibona izinto ngokuhlukileko. Iyazi bona uZimu wenza umtjhado njengesipho sokuthuthukisa umnqophwakhe. (Gen. 1:26-28) Ngathana u-Adamu no-Efa basihlonipha isiphweso, iphasi loke belizokuba yiparadeyisi elizele iinceku zakaZimu ezithabileko nezilungileko.

20, 21. (a) Kubayini kufuze siqale umtjhado njengocwengileko? (b) Ngisiphi isipho esizokufunda ngaso iveke ezako?

20 Ngaphezu kwakho koke, iinceku zakaZimu ziqala umtjhado njengethuba lokudumisa uJehova. (Funda yoku-1 KwebeKorinte 10:31.) Njengombana sibonile, ukuthembeka, ubunye, nokubeka uZimu endaweni yokuthoma ziimfanelo ezithabisa uJehova begodu ziqinisa umtjhado. Nje-ke, kungakhathaliseki bona silungiselela, siqinisa namtjhana silinga ukuphulusa umtjhadwethu kufuze siqale umtjhado ngokwalokho ongikho: ilungiselelo elicwengileko elivela kuZimu. Ukuhlala sikhumbula lokho kuzositjhukumisela bona senze koke okusemandlenethu ukwenza iinqunto zomtjhado ezisekelwe eLizwini lakaZimu. Ngokwenza lokho sizabe sitjengisa ihlonipho ingasi ngesipho somtjhado kwaphela kodwana nangoMuphi wesiphweso, uJehova uZimu.

21 Yiqiniso, umtjhado asikuphela kwesipho uJehova asiphe sona; godu asikuphela kwento eletha ithabo ekuphileni. Esihlokweni esilandelako, sizokuqala esinye isipho sakaZimu esiligugu—isipho sokungatjhadi.

Ungaphendula Njani?

• Ukuthembeka kufuze kuwathinte njani amaKrestu atjhadileko?

• Kubayini ukusebenza ndawonye ngobunye kuwuqinisa umtjhado?

• Ngiziphi ezinye iindlela abatjhadileko abangabeka ngayo uJehova mantanzi emtjhadwenabo?

• Singamhlonipha njani uJehova, uMthomisi womtjhado?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Iinthombe ekhasini 18]

Ukusebenza ndawonye kusiza isibili esitjhadileko sihlale simunye