Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Iimbono Evela Endaweni Yemimoya

Iimbono Evela Endaweni Yemimoya

Iimbono Evela Endaweni Yemimoya

QALA esibhakabhakeni isikhathi eside ngendlela ongathanda ngayo, ngeze ubone namunye umuntu womoya. Lalelisisa, kodwana angeze uzwe namunye. Nokho, qiniseka bona abantu bomoyabo bakhona. Bahlakaniphe khulu, banamandla, banamabizo nobuntu obubahlukanisako. Abanye basenzela okuhle; abanye bafuna ukusilimaza. Boke banekareko kithi.

UZimu weqiniso ngokwakhe umumuntu woMoya. (Jwanisi 4:24) Unebizo elimhlukanisa kibosingazimu abanengi. Ibizo lakhe nguJehova. (AmaRhalani 83:18) Umrhalani watlola wathi: “[UJehova] mkhulu, kwamambala akadunyiswe ahlonitjhwe ngaphezu kwabo boke abozimu. Abozimu bezinye iintjhaba kuziinthombe zabosingazimu kwaphela; kodwana uSokulunga wabumba iphasi. Idumo nobukhulu bumzungezile; amandla nephazimulo kusetempeleni lakhe.”—AmaRhalani 96:4-6.

Iimbono KaZimu Weqiniso

IBhayibhili isitjela bona “akekho noyedwa owakhe wabona uZimu.” (Jwanisi 1:18) Ukubonakala nephazimulo yakhe ngeze sakuzwisisa, njengombana nomuntu obelethwe asiphofu angeze akghona ukuzwisisa iimbala. Kodwana njengombana umfundisi omuhle ahlathulula izinto ezibudisi ngendlela abafundi abangakghona ukuyizwisisa, ngalokho uZimu, ngeLizwi lakhe, iBhayibhili, uhlathulula izinto esingeze sizibone ngokusebenzisa izinto esingazibona. Ngeembono ephefumulelweko eyanikelwa abathembekileko bekadeni, uJehova usirhelebha bona sibe nesithombengqondo sezulu begodu sizwisise nobuhlobo bethu nalabo abahlala khona.

Isibonelo, omunye umbono owanikelwa umporofidi u-Ezekiyeli, uhlobanisa iphazimulo kaJehova nomlilo, ukumanya, ilitje lesafire nezungulekosi. Komunye umbono, umpostoli uJwanisi wabona uJehova asesihlalweni sobukhosi begodu wathi “ubuso bakhe baphazima njengamatje aligugu ijasipi nekhanalini,” wangezelela wathi “isihlalo sobukhosi besizungezwe lizungu lekosazana ebelilihlaza talala, ukuqaleka kwalo kunjenge-emeraldi elilitje eliligugu.” Ihlathululo enjalo isitjela bona indawo uJehova ahlala kiyo inobuhle oburarako nobungakajayeleki, iyathabisa begodu inokuthula.—ISambulo 4:2, 3; Ezekiyeli 1:26-28.

Umporofidi uDanyela naye wabona umbono ngoJehova, lapho abona “iinkulungwana ezilitjhumi [zeengilozi] eziphindwe ngeenkulungwana ezilitjhumi ezisolo zijame phambi [kwakaJehova].” (Danyela 7:10) Qala bona uDanyela wabona ubuhle obungangani! Ukubona ingilozi eyodwa, ngitjho kungaba sembonweni, kungakutjhiya ubambe ongenzasi, kodwana linga ukubona iingidigidi zeengilozi ezipheleleko!

Kukhulunywa ngeengilozi iinkhathi ezingaba ma-400 eBhayibhilini, iingaba zazo zihlanganisa amaserafi namakherubhi. Amabizo wesiGirigi nawesiHebheru atjhugululwe ngokobana “ingilozi” eBhayibhilini atjho “isithunywa.” Ngalokho iingilozi zingakghona ukukhulumisana, begodu esikhathini esidlulileko zakhulumisana nabantu. Iingilozi azisibabantu egade baphila ephasini. UJehova wabumba iimbunjwa zomoyezi kusasele isikhathi eside ngaphambi kobana abumbe umuntu.—Jobhi 38:4-7.

Eembonweni kaDanyela, isiqubuthu seengilozi besihlanganele ukuzokubona isehlakalo esiqakathekileko. UDanyela wabona “othileko onjengendodana yomuntu” watjhidela esihlalweni sobukhosi sakaJehova bona anikelwe “ububusi nesithunzi nombuso, bona abantu, neenqhema zeentjhaba namalimi bamkhonze.” (Danyela 7:13, 14) ‘Indodana yomuntu,’ inesikhundla esiqakathekileko endaweni yemimoya, inguJesu Krestu ovusiweko, onikelwe ilungelo lokubusa iphasi loke. Ukubusa kwakhe kuzokuthatha isikhundla saborhulumende babantu kuqede ukugula, amatlhuwo, ukugandeleleka, ukukhwahla ngitjho nokufa.—Danyela 2:44.

Ngokuqinisekileko ukubekwa kwakaJesu esihlalweni sobukhosi kwasithabisa khulu isiqubuthu seengilozi ezithembekileko, ezifunela abantu okuhle. Nokho, kuyaswabisa bona akusizo zoke iimbunjwa zomoya ezifunela abantu okuhle.

Amanaba KaZimu Nabantu

Ekuthomeni komlando wabantu, enye yeengilozi, itjhukunyiswa sifiso sokufuna ukukhulekelwa, yajamelana noJehova yazenza uSathana, okutjho “uMphikisi.” Njengombana amumuntu omumbi kunabo boke, uSathana uphikisana noJehova ngokunqophileko, umuntu onethando ukubadlula boke. Ezinye iingilozi zahlanganyela noSathana ekuhlubukeni kwakhe. IBhayibhili izibiza ngokobana madimoni. NjengoSathana, amadimoni azenze amanaba wabantu anelunya. Omnengi womtlhago wephasini, ukungalungi, ukugula, ukukhwahla nezipi kumphumela womthelela wawo.

Ngitjho nofana ukukhuluma ngoSathana kungasathandwa emasondweni amanengi weSingabukrestu, incwadi yeBhayibhili kaJobhi inikela ilwazi ngobuntu nangeenhloso zengilozi esihlubuki le. Ithi: “Ngalokho kwenzeka bona kube lilanga lapho amadodana kaZimu weqiniso angena azokuthatha iindawo zawo phambi kwakaJehova, begodu noSathana wangena hlangana nawo.” Ekulumiswaneni eyalandelako, uSathana wasola uJobhi ngokudelela bona ukhonza uZimu kwaphela ngebanga lezinto azizuzako. Ukusekela iinsolo zakhe, uSathana wabangela uJobhi amatlhuwo amakhulu ngokubulala ifuywakhe nabo boke abantwabakhe abalitjhumi. Ngemva kwalokho, wabetha uJobhi ngamathumba amambi azele umzimba woke. Yoke iimzamo kaSathana yabhalelwa ukusekela iinsolo zakhe.—Jobhi 1:6-19; 2:7.

Kunamabanga azwakalako wokobana uZimu akghodlhelele ukuba khona kwakaSathana isikhathi eside kangaka, kodwana ngeze ahlale akhona bekube nini nanini. Msinyana uDeveli uzokutjhatjalaliswa. Amagadango wokuthoma sele athethwe begodu ahlathululwe encwadini yeSambulo, lapho sambulelwa khona ngesinye isehlakalo esiqakathekileko esenzeka endaweni yemimoya ebesingekhe sikwazi ukusibona. “Kwaba khona ipi ezulwini, lapho uMikhayeli [uJesu Krestu ovusiweko] neengilozi zakhe alwa nonomrhaswa [uSathana] neengilozi zakhe, kodwana unomrhaswa, wahlulwa ibutho lakhe laphelelwa yindawo yokuhlala ezulwini. Unomrhaswa wehliselwa ephasinapha, inyoka yamambala okuthiwa Mhlebi, uSathana, umkhohlisi wephasi loke, waphoselwa ephasini, neengilozi zakhe walahlwa nazo.”—ISambulo 12:7-9.

Tjheja bona uSathana ubizwa bonyana “mkhohlisi wephasi loke.” Ukhohlisa abantu ngokuthuthukisa amala wekolo abasunduzela kude noJehova neLizwi lakhe. Amanye wamala anjalo ngowokobana woke umuntu ofako udlulela endaweni yemimoya. Kuneembono ehlukahlukeneko yefundiso le. Isibonelo, e-Afrika ne-Asiya, abanengi bakholelwa bona abantu nebahlongakalako badlulela endaweni yemimoya lapho kunabokhokho babo. Iimfundiso zesihlanzo nesirhogo nazo zisekelwe embonweni wokobana umuntu uragela phambili aphila ngemva kokufa.

Ukufa—Kulandelwa Kuphila Ezulwini?

Nokho, kuthiwani ngefundiso ekholelwa ziingidi zabantu ephasini loke, yokobana boke abantu abalungileko baya ezulwini? Kuliqiniso bona abanye abantu abalungileko baya khona, kodwana inani labo lincani nelimadaniswa neenkulungwana zeengidi ezihlongakeleko. IBhayibhili yembula bona abantu abazi-144 000 ‘bazokuthengwa ephasini’ bakhonze ‘njengabapristi’ ‘namakhosi phezu kwephasi.’ (ISambulo 5:9, 10; 14:1, 3, NW) BaneNdodana yomuntu, uJesu Krestu, bazokwakha urhulumende wezulwini, uMbuso kaZimu. Urhulumende loyo uzokutjhabalalisa uSathana namadimonakhe wenze nephasi libe yiparadeyisi. Inengi lalabo abahlongakeleko lizokuvuselwa ekuphileni esikhathini esizako linethemba lokuphila ngokungapheliko eParadeyisinelo ephasini.—Luka 23:43.

Ngalokho-ke, ukusonga indaba le, kunesiqubuthu esihlala endaweni yemimoya. Omkhulu kunabo boke nguJehova uZimu, uMbumbi wakho koke okuphilako. Kuneengidigidi zeengilozi ezimkhonza ngokuthembeka. Ezinye iingilozi, ezidoswa phambili nguSathana, zahlubuka kuJehova begodu zisebenzela ukukhohlisa abantu. Ukungezelela kilokho, inani elimediweko labantu ‘lithengiwe,’ namtjhana likhethwe ephasini bona liyokwenza umsebenzi okhethekileko ezulwini. Sinalokhu engqondweni, akhe sicabangele bona bobani esingakhuluma nabo endaweni yemimoya begodu kufuze sikhulume njani nabo.