Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

‘Phephela Ebizweni LakaJehova’

‘Phephela Ebizweni LakaJehova’

‘Phephela Ebizweni LakaJehova’

“Ngokuqinisekileko . . . ngizokwenza bona kusale isitjhaba sabantu abathobekileko nabaphasi, kwamambala bazokuphephela ebizweni lakaJehova.”—ZEF. 3:12.

1, 2. Ngisiphi isiwuruwuru esingokomfanekiso esizokufikela isintu msinyana?

KWAKHE kwatlhogeka bona uphephe esiwuruwurwini esinesinanja ngokufuna isivikelo ngokubhaca ngaphasi kwebhlorho? Ibhlorho kungenzeka libe sivikelo esaneleko esiwuruwurwini, kodwana kungenzeka likuvikele kancani esiwuruwurwini esinamandla khulu.

2 Isiwuruwuru esihlukileko siyatjhidela—esisongela ukuba khona kwesintu. “Lilanga lesiwuruwuru” elingokomfanekiso. ‘Ilanga lakaJehova elikhulweli’ lizokuthinta soke isintu. Nokho, singasifumana isiphephelo esisitlhogako. (Funda uZefaniya 1:14-18.) Singakwenza njani lokho hlangana “nelanga lobukhali bakaJehova” elizokuthoma msinyana?

Amalanga Wesiwuruwuru Ngeenkhathi ZeBhayibhili

3. Ngisiphi ‘isiwuruwuru esinokuraramba’ esafikela umbuso wakwa-Israyeli weentjhaba ezilitjhumi?

3 Ilanga lakaJehova lizokuthoma ngokutjhatjalaliswa kwazo zoke iinkolo zamala ephasini. Bona singasifumana njani isiphephelo, singafumana iimpendulo emlandweni wabantu bakaZimu bekadeni. U-Isaya, ogade aphila ngekhulu lobumnane B.C.E., wafanisa isahlulelo sakaJehova embusweni wakwa-Israyeli weentjhaba ezilitjhumi ezahlubukako ‘nesiwuruwuru esinokuraramba’ leso abantu abangeze bakwazi ukusivimbela. (Funda u-Isaya 28:1, 2.) Isiporofidweso sazaliseka kokuthoma ngo-740 B.C.E. i-Asiriya neyisahlela inarha yeentjhaba ezilitjhumezo, u-Efrayimi angesivelele khulu kizo.

4. Lafika njani eJerusalema ‘ilanga elikhulu lakaJehova’ ngo-607 B.C.E.?

4 Ukugwetjwa kwaka-Israyeli ongathembekiko kwalandelwa ‘lilanga elikhulu lakaJehova’ ngo-607 B.C.E. malungana neJerusalema nombuso wakwaJuda. Lokho kwenzeka ngombana abantu bakwaJuda nabo besele baziinhlubuki. IBhabhiloni idoswa phambili nguNebukadinezari yasongela inarha yakwaJuda nehlokodorobho yayo, iJerusalema. BakwaJuda besele baphendukele ‘esiphephelweni samala’ bona bafumane irhelebho, okutjho, ukwenza kwabo isivumelwano sezepolotiki neGibhida. Namtjhana kunjalo, njengokungathi siwuruwuru esinesinanja esitjhabalalisako, iBhabhiloni yasithanyela ‘isiphephelweso.’—Isa. 28:14, 17.

5. Kuzokwenzekani ebantwini bakaZimu njengesiqhema hlangana nokutjhatjalaliswa kwazo zoke iinkolo zamala?

5 Ilanga lakaJehova elikhulu elafikela iJerusalema belisitjengiso sesahlulelo esizokufikela iSingabukrestu leenhlubuki lesikhathi sethu. Ngaphezu kwalokho, zoke ezinye iingcenye “zeBhabhiloni Ledumo,” umbuso wephasi wekolo yamala, zizokutjhatjalaliswa. Ngemva kwalokho, okuseleko kwephasi lakaSathana elimbi kuzokutjhatjalaliswa. Kodwana, abantu bakaZimu njengesiqhema bazokuphuluka ngombana baphephela kuJehova.—ISam. 7:14; 18:2, 8; 19:19-21.

Isiphephelo Esingokomoya Nesingokwenyama

6. Abantu bakaJehova bangasifumana njani isiphephelo?

6 Abantu bakaZimu bangasifumana njani isiphephelo ngitjho nanje hlangana nesikhathi sokuphelesi? Sifumana isiphephelo esingokomoya ‘ngokucabanga ngebizo [lakaZimu]’ ngomthandazo nangokumkhonza ngetjiseko. (Funda uMalaki 3:16-18.) Nokho, siyazwisisa bona kutlhogeka okungaphezu kokumane sicabange ngebizo lakhe. Sifunda bona: “Nanyana ngubani obiza ibizo lakaJehova uzokuphuluswa.” (Rom. 10:13, NW) Kunokuhlobana phakathi kokubiza ibizo lakaJehova nephuluso evela kuye. Abantu abanengi abaneenhliziyo ezihle bangawubona umehluko phakathi kwamaKrestu weqiniso, ‘acabanga ngebizo lakhe’ begodu akhonza njengaboFakazi bakhe, nalabo abangamkhonziko.

7, 8. AmaKrestu wekhulu lokuthoma asifumana njani isiphephelo esingokwenyama, indaba leyo inakuphi ukufana namhlanjesi?

7 Nanyana kunjalo, asigcini ngokufumana iphuluso engokomoya kwaphela. Abantu bakaZimu bathenjiswa iphuluso engokwenyama. Sibona ikomba yalokho kulokho okwenzeka ngo-66 C.E. ngemva kobana ibutho lamaRoma elilawulwa nguCestius Gallus lisahlele iJerusalema. UJesu wabikezela bona amalanga wamatlhuwo layo ‘azokuncitjhiswa.’ (Mat. 24:15, 16, 21, 22) Lokho kwenzeka amabutho wamaRoma nekalisa ukuragelela umuzi, okwavumela bona “abantu” abathileko, okutjho amaKrestu weqiniso, ‘aphuluswe.’ Akghona ukubaleka emzini neendaweni eziwubhodileko. Abanye bayama iJordani bafumana isiphephelo eentabeni ezisepumalanga yomlambo loyo.

8 Kunokufana phakathi kwamaKrestu layo nabantu bakaZimu namhlanjesi. Esikhathini esigadungileko, amaKrestu wekhulu lokuthoma afuna isiphephelo, nanamhlanjesi iinceku zakaZimu zizokwenza okufanako. Nokho, namhlanjesi lokho ngeze kubandakanye ukubalekela endaweni ethileko yamambala, ngombana amaKrestu weqiniso afumaneka ephasini zombelele. Nanyana kunjalo, ‘abakhethiweko’ nabangani babo abathembekileko, bazokuphuluka ngokwenyama ekutjhatjalalisweni kweSingabukrestu leenhlubuki, ngokuphephela kuJehova nehlanganwenakhe enjengentaba.

9. Bobani abalinge ukwenza ibizo lakaJehova lilibaleke? Nikela isibonelo.

9 Ngakelinye ihlangothi, iSingabukrestu ikufanele ukutjhatjalaliswa okuzako ngebanga lokungafundisi abalandeli balo iqiniso ngoZimu nangeenkambisolawulo zakhe nokuhloya kwalo ibizo lakaZimu. EeMnyakeni Ephakathi, ibizo lakaZimu belaziwa khulu eYurobhu. Ibizwelo, lijanyelwe maledere amane wesiHebheru abizwa ngokobana yi-Tetragrammaton begodu ngokujayelekileko atjhugululwe ngokobana YHWH (namtjhana JHVH), bekavela emalini, emabodeni wezindlu, eencwadini ezinengi neemBhayibhilini ngitjho nakwamanye amasondo wamaKatolika namaProtestani. Nokho, umukghwa weenkhathini zanje kukhupha ibizo lakaZimu eentjhugululweni zeBhayibhili nakezinye iinsetjenziswa. Okhunye okutjengisa lokhu yiNcwadi eyatlolelwa abaBhitjhobhu eMhlanganwenabo malungana ‘neBizo lakaZimu,’ yangoJuni 29, 2008, eyakhutjhwa yiBandla Lokukhulekelwa kwakaZimu nelokuKhalinyelwa kwamaSakramente. Kiyo iSondo lamaRoma Katolika layala bona eentjhugululweni zayo ezihlukahlukeneko iTetragrammaton kufuze ijanyiselelwe ngelithi, “Kosi.” IVatican yayala bona ibizo lakaZimu akukafuzi lisetjenziswe namtjhana liphimiselwe eengomeni neemthandazweni phakathi nekonzo yekolo yamaKatolika. Nabanye abadosiphambili bezinye iinkolo ngaphakathi nangaphandle kweSingabukrestu bakhohlise iingidigidi zabantu bona zingamazi uZimu weqiniso.

Isivikelo Salabo Abacwengisa Ibizo LakaZimu

10. Lihlonitjhwa njani ibizo lakaZimu namhlanjesi?

10 Ngokuphambene nalokho iinkolo ezinengi ezikwenzako, aboFakazi BakaJehova bahlonipha bebadumise ibizo lakaZimu. Balicwengisa ngokuliberegisa ngendlela ehloniphekileko. Bayamthabisa uJehova labo abamthembako, begodu uba nginanyana yini okutlhogeka abe ngiyo ukubusisa nokuvikela abantu bakhe. “Uyabatjheja abafuna isiphephelo kuye.”—Nah. 1:7; IZe. 15:14.

11, 12. Bobani abaphakamisa ibizo lakaJehova emaJudeni wekadeni, begodu bobani abenza njalo gadesi?

11 Nanyana inengi lamaJuda wekadeni laba ziinhlubuki, kunabanye “abaphephela ebizweni lakaJehova.” (Funda uZefaniya 3:12, 13.) Kwamambala, uZimu nekajezisa isitjhaba sakwaJuda esinganakholo ngokusivumela sithunjwe yiBhabhiloni, abanye abanjengoJeremiya, uBharuki no-Abedi-meleki baphuluswa. Bebaphila “phakathi” kwesitjhaba seenhlubuki. Abanye bahlala bathembekile nebasekuthunjweni. Ngo-539 B.C.E, amaMede namaPheresiya ngaphasi kwakaKoresi ahlula iBhabhiloni. Msinyana uKoresi wakhupha umlayo obewuvumela amaJuda aseleko bona abuyele enarheni yekhabo.

12 Malungana nalabo ebebazokuthabela ukubuyiselwa kokukhulekela kweqiniso, uZefaniya wabikezela bona uJehova uzobaphulusa athabe ngabo. (Funda uZefaniya 3:14-17.) Lokhu kubonakele kuliqiniso nesikhathini sethu. Ngemva kobana uMbuso kaZimu wabekwa ezulwini, uJehova wabatjhaphulula abaseleko babathembekileko abazesiweko ekuthunjweni ngokomoya yiBhabhiloni Ledumo. Usathaba ngabo nanamhlanje.

13. Ngikuphi ukutjhatjhululwa abantu bazo zoke iintjhaba abakuthabelako?

13 Labo abanethemba lokuphila ngokungapheliko ephasini nabo baphumile eBhabhiloni Ledumo begodu bathabela ukutjhatjhululwa ngokomoya eemfundisweni zekolo yamala. (ISam. 18:4) Ngalokho, uZefaniya 2:3 uzaliseka khulu esikhathini sethu: “Funani uJehova nina noke bathobekileko bephasi.” Abathobekileko bazo zoke iintjhaba, kungakhathaliseki bona bathabela ithemba ukuphila lokuphila ezulwini namtjhana ephasini, kwanje bafumana isiphephelo ebizweni lakaJehova.

Ibizo LakaZimu Alisisilethatjhudu

14, 15. (a) Khuyini abanye abayiberegise njengesilethatjhudu? (b) Khuyini okungakafuzi iberegiswe njengentatha?

14 Amanye ama-Israyeli bekaqala itempeli njengesilethatjhudu esizowavikela emanabenawo. (Jer. 7:1-4) Ngaphambi kwalokho, ama-Israyeli bekaqala imbulungelo yesivumelwano njengesilethatjhudu esizowavikela epini. (1 Sam. 4:3, 10, 11) UConstantine Omkhulu wapenda amaledere wesiGirigi athi khi nelithi rho, okumaledere amabili wokuthoma webizo elithi “Krestu” ngesiGirigi eemvikweni zamasotjakhe ngethemba lokuwavikela epini. NeKosi uGustav Adolph II weSweden, owalwa Epini Yeemnyaka Yamatjhumi Amathathu, kucatjangwa bona wembatha isembatho sepi esitjengiswe ekhasini 15. Tjheja bona ibizo elithi lehova latlolwa ngokubonakalako ekholorweni yesimbi.

15 Abanye babantu bakaZimu abakhe basahlelwa madimoni bafumene isiphephelo kuJehova ngokubiza ibizo lakhe ngokuzwakalako. Nanyana kunjalo, into enebizo lakaZimu akukafuzi iqalwe njengesilethatjhudu namtjhana intatha ekuphileni kwaqobe langa njengokungathi inamandla womlingo wokuvikela. Lokhu akusikho okutjhiwo kufumana isiphephelo ebizweni lakaJehova.

Ukufumana Isiphephelo Namhlanjesi

16. Singasifumana njani isivikelo esingokomoya namhlanjesi?

16 Namhlanje sifumana isiphephelo esivikelweni esingokomoya esithatjelwa babantu bakaZimu baboke. (Rha. 91:1) ‘Ngenceku ethembekileko nehlakaniphileko’ nabadala bebandla, siyeleliswa ngemikghwa yephasi engalimaza isivikelweso. (Mat. 24:45-47; Isa. 32:1, 2) Cabanga bona sikhalinywe kanengi kangangani ngokuthanda izinto eziqalekako, bese ucabange bona iinyeleliswezo zisivikele njani ehlekeleleni engokomoya. Kuthiwani ngengozi yokunganaki, engasidosela ekupholeni ekonzweni kaJehova? ILizwi lakaZimu lithi: “Ukungatjheji kweendlhayela ngikho okuyozitjhabalalisa. Loyo ongilalelako, uzokuhlala ngokuphepha angathikaziswa kusaba ihlekelele.” (Iziy. 1:32, 33) Ukulwela ukuhlala sihlanzekile ngokuziphatha nakho kusirhelebha bona sibulunge isivikelo sethu esingokomoya.

17, 18. Namhlanje khuyini erhelebha iingidi bona ziphephele ebizweni lakaJehova?

17 Godu cabanga ngesikhuthazo esivela encekwini ethembekileko sokulandela umlayo kaJesu wokutjhumayela iindaba ezimnandi zoMbuso ephasini loke. (Mat. 24:14; 28:19, 20) UZefaniya wakhuluma ngamatjhuguluko azokurhelebha abantu bona baphephele ebizweni lakaZimu. Siyafunda: “Ngizokwenza abantu batjhugulukele elimini elihlanzekileko, bona boke babize ibizo lakaJehova, bonyana bamkhonze ngokubambisana.”—Zef 3:9.

18 Liyini ilimi elihlanzekilekweli? Ilimi elihlanzekileko liqiniso ngoJehova uZimu neemnqophwakhe efumaneka eLizwini lakhe eliphefumulelweko. Ngokufanako, nawe usebenzisa ilimelo newuhlanganyela nabanye ilwazi elinembileko loMbuso kaZimu nokobana uzolicwengisa njani ibizo lakhe, nalokha newugandelela ukulwelwa kobukhosi bakhe, begodu ukhuluma ngethabo ngeembusiso ezingapheliko ezizokuthatjelwa babantu abathembekileko. Ngebanga lokobana abanengi bakhuluma ilimi elingokomfanekisweli, inani ‘lababiza ibizo lakaJehova’ ‘nabamkhonza ngokubambisana’ liyanda. Mbala, iingidi ephasini mazombe kwanje ziphephela ebizweni lakaJehova.—Rha. 1:1, 3.

19, 20. Kubayini ukuthembela ‘esiphephelweni samala’ kwabhalelwa eenkhathini zeBhayibhili?

19 Abantu ephasini kufuze baqalane neemraro ebonakala kubudisi ukuyirarulula. Bazimisele ukurarulula iimrarwabo, abanengi bathembela ebantwini abangakapheleli. Namtjhana bathemba ukufumana isisombululo eenhlanganweni zepolotiki, njengombana ama-Israyeli wekadeni ngezinye iinkhathi bekaqala iintjhaba ezibomakhelwana bona ziwasekele, enza iimvumelwano nazo. Kodwana siyazi bona ukwenza njalo akhenge kuwarhelebhe ama-Israyeli. Awukho umbuso wezombanganarha namhlanjesi, namtjhana ihlangano Yeentjhaba Ezibumbeneko engararulula iimraro yabantu ngokuzeleko. Ngalokho-ke, kubayini umuntu angaqala iinhlangano zepolotiki neemvumelwano njengesiphephelo? Ngokwesiporofido iBhayibhili izibiza “isiphephelo samala.” Kufuze siziqale njalo ngombana boke abathembela kizo bazokudana khulu.—Funda u-Isaya 28:15, 17.

20 Msinyana isiwuruwuru esinesinanja esingokomfanekiso selanga lakaJehova sizokufikela iphasi. Amaqhinga wabantu azokubhalelwa ukubavikela, ngitjho neemvikelo zenukliyasi namtjhana ubugwili. U-Isaya 28:17 uveza bona: “Isinanja kufuze sithanyele isiphephelo samala, namanzi ngokwawo azokurhurhula indawo yesiphephelo.”

21. Ngiziphi iinzuzo esingazithabela ngokulandela umtlolo womnyaka ka-2011?

21 Kokubili nje nahlangana nesenzakalo sesikhathi esizakweso, abantu bakaZimu bazokufumana isiphephelo samambala kuZimabo, uJehova. Ibizo lakaZefaniya, elitjho bona “UJehova Uvikele,” likhomba emthonjeni wesivikelo samambala lo. Kuyafaneleka bona umtlolo womnyaka ka-2011 ube siluleko esihlakaniphileko esithi: “Phephela ebizweni lakaJehova.” (Zef. 3:12) Ngitjho nanje singakghona begodu kufuze siphephele ebizweni lakaJehova, simthembe ngokuzeleko. (Rha. 9:10) Ngamalanga asikhumbuleni isiqinisekiso esiphefumulelweko nasi: “Ibizo lakaJehova limbhotjhongo oqinileko. Olungileko ugijimela kiwo afumane isivikelo.”—Iziy. 18:10.

Uyakhumbula?

• Singaphephela njani ebizweni lakaJehova nje?

• Kubayini kungakafuzi sithembele ‘esiphephelweni samala’?

• Ngisiphi isiphephelo esithenjiswa sona esikhathini esizako?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Umkhangiso osekhasini 14]

Umtlolo womnyaka ka-2011 uthi: ‘Phephela ebizweni lakaJehova.’—Zefaniya 3:12.

[Umthombo wesithombe ekhasini 15]

Thüringer Landesmuseum Heidecksburg Rudolstadt, Waffensammlung “Schwarzburger Zeughaus”