Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Umoya Ocwengileko Usipha Amandla Wokulwa Nesilingo Nokudana

Umoya Ocwengileko Usipha Amandla Wokulwa Nesilingo Nokudana

Umoya Ocwengileko Usipha Amandla Wokulwa Nesilingo Nokudana

‘Nizaba namandla umoya ocwengileko newufika phezu kwenu.’—IZE. 1:8.

1, 2. Ngiliphi irhelebho uJesu alithembisa abafundi bakhe, begodu kubayini bebalitlhoga?

UJESU bekazi bona abafundi bakhe bebangekhe bakwazi ukubulunga koke abalayela khona ngamandlabo. Nesicabangela ububanzi bokuthunywa kwabo kokutjhumayela, amandla wabaphikisi babo, ukuba buthakathaka kwenyamabo, kusepakameni bona bebatlhoga amandla angaphezu kwawomuntu. Ngalokho, ngaphambi kokunyukela kwakhe ezulwini uJesu waqinisekisa abafundi bakhe wathi: ‘Nizaba namandla umoya ocwengileko newufika phezu kwenu, benizaba bofakazi bami eJerusalema, kiyo yoke iJudiya neSamariya kufikela emaqintelweni wephasi.’—IZe. 1:8.

2 Isithembisweso sazaliseka kokuthoma ngePentekosi laka-33 C.E. umoya ocwengileko newupha abalandeli bakaJesu Krestu amandla bona bazalise iJerusalema ngefundiswabo. Akukho ukuphikisa egade kungabavimbela. (IZe. 4:20) “Bekube sekupheleni kwesikhathi,” abalandeli bakaJesu abathembekileko, kubandakanye nathi, siwatlhoga ngokurhabako amandla afanako esiwaphiwa mumoya kaZimu.—Mat. 28:20.

3. (a) Hlathulula umehluko hlangana komoya ocwengileko namandla. (b) Amandla avela kuJehova asirhelebha bona senzeni?

3 UJesu wathembisa abafundi bakhe bona ‘bazakuba namandla umoya ocwengileko newufika phezu kwabo.’ Amabizo “amandla” nelithi “umoya” atjho izinto ezihlukileko. Umoya kaZimu, amandlakhe asebenzako, ahlathulula amandla afakwa ebantwini namtjhana eentweni bona bazalise intando kaZimu. Nokho, amandla angahlathululwa “njengekghono lokwenza namtjhana lokuveza imiphumela.” Angahlala angasebenzi emntwini nanyana entweni bekube kulapho kutlhogeka bona aveze imiphumela. Ngalokho, umoya ocwengileko ufaniswa namandla wegezi avuselela ibhethri, kungilapho amandla afana namandla abhacileko abulungwe ebhethrini. Amandla uJehova awapha iinceku zakhe ngomoya ocwengileko anikela ngamunye wethu amakghono wokuzalisa ukuzinikela kwethu kobuKrestu begodu nekutlhogekako, silwe nomthelela omumbi olethwa kithi.—Funda uMika 3:8; KwebeKholose 1:29.

4. Khuyini esizoyicabangela esihlokwenesi, begodu kubayini?

4 Amandla esiwaphiwa mumoya ocwengileko abonakala njani? Umoya ocwengileko ungasenza njani bona senze namtjhana sisabele ebujamweni obuhlukahlukeneko? Njengombana sifuna ukukhonza uZimu ngokuthembeka, siqalana neenthiyo ezinengi ezibangelwa nguSathana, iphasi lakhe, namkha yinyamethu engakapheleli. Kuqakathekile bona sihlule iinthiyo ezinjalo bonyana sikghodlhelele njengamaKrestu, sihlanganyele qobe ekonzweni besibe nobuhlobo obuhle noJehova. Akhe sicabangele bona umoya ocwengileko ungasirhelebha njani ukulwa nesilingo, ukudinwa nokudana.

Usipha Amandla Wokulwa Nesilingo

5. Umthandazo ungasiqinisa njani?

5 UJesu wafundisa abalandeli bakhe bona bathandaze bathi: “Ungasingenisi ekulingweni, kodwana siphuluse kokumbi.” (Mat. 6:13) UJehova angekhe azilahle iinceku zakhe ezenza isibawesi. Kesinye isenzakalo, uJesu wathi: “UBaba osezulwini uzapha umoya ocwengileko labo abambawako.” (Luka 11:13) Qala bona kukhuthaza kangangani bonyana uJehova usithembisa amandla la ukwenza okulungileko! Nokho, lokhu akutjho bona uJehova uzosivikela ekulingweni. (1 Kor. 10:13) Kodwana nesiqalene nesilingo, sikhathi sokuthandaza ngamandla leso.—Mat. 26:42.

6. UJesu wazisekelaphi iimpendulo zakhe eenlingweni zakaSathana?

6 Ekuphenduleni iinlingo zakaDeveli, uJesu wadzubhula imitlolo. ILizwi lakaZimu gade likhanya emkhumbulweni kaJesu nekasithi: “Imitlolo ecwengileko ithi . . . Ngombana imitlolo ecwengileko ithi godu . . . Suka kimapha, Sathana! Imitlolo ecwengileko ithi: ‘Khothamela iKosi uZimu wakho ulotjhe yona kwaphela.’” Ithando ngoJehova neLizwi lakhe latjhukumisela uJesu bona ale izinto ezirhorhako uMlingi azibeka phambi kwakhe. (Mat. 4:1-10) Ngemva kobana uJesu alwe nesilingo ngokuphindiweko, uSathana wamtjhiya.

7. IBhayibhili isirhelebha njani bona sijamelane nesilingo?

7 Njengombana uJesu adzimelela eMitlolweni nekajamelana neenlingo zakaDeveli, kufuze sidzimelele kangangani ke thina! Kwamambala, amakghonwethu wokujamelana noDeveli neenkhonzi zakhe athoma ngokuzimisela ukujayelana neenkambisolawulo zakaZimu bese sinamathele kizo ngokuzeleko. Abantu abanengi batjhukumiseleka bona baphile ngeenkambisolawulo zeBhayibhili njengombana bafunda iMitlolo begodu bathokozela ukuhlakanipha nokulunga kwakaZimu. Kwamambala, “ilizwi lakaZimu” linamandla wokwahlulela ‘‘iintjisakalo zomuntu nemizindlo esehliziyweni.” (Heb. 4:12) Newufunda begodu uzindla ngeMitlolo, kulokha ‘uzokuzwisisa ukuba kwakaJehova neqiniso.’ (Dan. 9:13) Njengombana kunjalo, senza kuhle ngokuzindla ngemitlolo ekhuluma ngokukhethekileko ngalokho esibuthakathaka kikho.

8. Ngiziphi iindlela esingafumana ngazo umoya ocwengileko?

8 Ngaphezu kokwazi iMitlolo, uJesu bekangajamelana nesilingo ngombana, gade “azele umoya ocwengileko.” (Luka 4:1) Bona sibe namandla namakghono afanako, kufuze sitjhidele kuJehova ngokuwaberegisa ngokuzeleko woke amalungiselelo asipha wona bona sizale umoyakhe. (Jak. 4:7, 8) Hlangana nawo, sinesifundo seBhayibhili, umthandazo nobudlelwana nesikholwa nabo. Abanengi godu bathabela iinzuzo zokuliberegisa ngokuzeleko ihlelo leemberego yobuKrestu, erhelebha ukubulunga iimcabango eyakhako ngokomoya emkhumbulweni.

9, 10. (a) Ngiziphi iinlingo ezijayelekileko endaweni yekhenu? (b) Ukuzindla nokuthandaza kungakuqinisa njani bona ulwe nesilingo ngitjho nalokha uzizwa udiniwe?

9 Ngiziphi iinlingo okufuze ujamelane nazo? Wakhe walingeka bona udlale ngethando nomuntu ongasi mlinganakho womtjhado? Nengabe awukatjhadi, wakhe walingeka bona uzikhuphe nomuntu ongakholwako? Nekabukela ithelevitjhini namtjhana aberegisa i-internet, amaKrestu kungenzeka azifumane sekalingeka bona aqale izinto ezisilapheleko. Kwakhe kwenzeka kuwe lokhu na, nengabe kunjalo, wasabela njani? Kungaba kuhle ukuzindla ngephoso eyodwa engadosela kenye bese kuba sisono esikhulu. (Jak. 1:14, 15) Cabanga ngobuhlungu isenzo sokungathembeki esingabulethela uJehova, ibandla nomndenakho. Ngakelinye ihlangothi, isazelo esihlwengileko, simphumela wokuthembeka eenkambiswenilawulo zakaZimu. (Funda AmaRhalani 119:37; Iziyema 22:3.) Nanyana nini newuqalene neenlingo ezinjalo, zimisele ukuthandazela amandla wokujamelana nazo.

10 Kunokhunye okufuze sikukhumbule ngeenlingo zakaDeveli. USathana wafika kuJesu ngemva kobana azile ukudla amalanga ama-40 emangweni. Akunakuzaza bona uDeveli wacabanga bonyana lesi “bekusikhathi esifaneleko” sokulinga ukuthembeka kwakaJesu. (Luka 4:13, NW) USathana uqala isikhathi esifaneleko sokobana alinge ukuthembeka kwethu. Ngalokho kuqakathekile bona sihlale siqinile ngokomoya. USathana kanengi usahlela nekabona bona umuntu amnqophileko ubuthakathaka. Nanyana nini nesizizwa sidiniwe namtjhana sidanile, kufuze sizimisele khulu kunangaphambili ukubawa uJehova asiphe isivikelo nomoyakhe ocwengileko.—2 Kor. 12:8-10.

Siphiwe Amandla Wokuqalana Nokudinwa Nokudana

11, 12. (a) Kubayini abantu abanengi bazizwa badanile namhlanjesi? (b) Khuyini engasipha amandla wokujamelana nokudana?

11 Njengabantu abangakapheleli, iinkhathi ezinengi sizizwa sidanile. Lokho kungaba yiqiniso namhlanje ngombana isikhathi esiphila kiso siyagandelela. Siphila eenkhathini ezibudisi abantu abakhe baqalana nazo. (2 Thi. 3:1-5) Njengombana i-Amagedoni itjhidela, ukugandeleleka kwezomnotho, amazizo nezinye izinto kuyanda. Ngalokho, akukafuzi kusirare bona abantu abanengi bakufumana kubudisi ngokungeziweko ukuzalisa umthwalo wabo wefanelo wokutlhogomela iimndenabo. Bazizwa badiniwe, badiselwa begodu baphelelwe mamandla. Nengabe kunjalo ngawe, ungaqalana njani nokugandeleleka?

12 Khumbula, uJesu waqinisekisa abalandeli bakhe bona uzobapha umrhelebhi—umoya kaZimu ocwengileko. (Funda uJwanisi 14:16, 17.) La, mamandla amakhulu kunawo woke ezulwini nephasini. Ngawo, uJehova angasipha amandla ‘angaphezulu khulu kwesingawabawa’ bona sikghodlhelele nanyana ngisiphi isilingo. (Efe. 3:20) Umpostoli uPowula watjengisa bona ngokuthembela kiwo, sifumana “amandla amakhulu” ngitjho nanyana ‘sigandelelwa ncazoke.’ (2 Kor. 4:7, 8) UJehova akathembisi ukususa ukugandeleleka, kodwana uyasiqinisekisa bona ngomoyakhe uzosipha amandla wokuqalana nakho.—Fil. 4:13.

13. (a) Osemutjha othileko uwafumene njani amandla wokuqalana nobujamo obubudisi? (b) Zikhona iimbonelo ezifanako ozaziko?

13 Cabangela isibonelo sakaStephanie, iphayona lesikhathi esizeleko elineemnyaka eli-19. Nekaneemnyaka eli-12, wabethwa yi-stroke bekwafumaneka bona uneliqa ebuchotjheni. Kusukela mhlokho, sekahlinzwe kabili, walatjhwa nge-radiation, godu wabethwa yi-stroke kabili, okwenza kube budisi ukusikinya ihlangothi lesincele kwamenza wangasaboni kuhle. UStephanie kufuze abulunge amandlakhe ukuwasebenzisela izinto aziqala njengeziqakatheke khulu, njengeemhlangano yobuKrestu nekonzo yesimini. Nokho, uyasizwa isandla sakaJehova esiqinisako simrhelebha bona akghodlhelele ngeendlela ezinengi. Iincwadi ezisekelwe eBhayibhilini ezineendaba zamaKrestu esikunye nawo ziyamkhuthaza umoyakhe newuphasi. Abazalwana nabodade bamqinisa idolo ngokumthumela iincwadi namtjhana ngamezwi ngaphambi nangemva kweemhlangano. Abantu abanekareko nabo batjengise ukuthokozela lokho uStephanie abafundisa khona ngokuya ekhabo ayobafundisa iBhayibhili. UStephanie umthokoza khulu uJehova ngakho koke lokhu. Umtlolo awuthanda khulu maRhalani 41:3, akholelwa bona uyazaliseka kuye.

14. Yini okufuze singayenzi nesidiniweko namtjhana sigandelelekile, begodu kubayini?

14 Nesidiniweko namtjhana sigandelelekile, singalinge sicabange bona indlela yokuqalana negandelelo kunciphisa iimsebenzi engokomoya. Leyo yintwembi khulu esingayenza. Kubayini? Ngombana izinto ezinjengesifundo seBhayibhili somuntu mathupha nesomndeni, ikonzo yesimini, nokuba khona eemhlanganweni, ziindlela esifumana ngazo umoya ocwengileko osivuselelako. Iimsebenzi yobuKrestu iyaqabula qobe. (Funda uMatewu 11:28, 29.) Kukanengi kangangani abanakwethu nabodadwethu bafika eemhlanganweni badiniwe, kodwana nekufika isikhathi sokubuyela emakhaya, bayezwa bona amandlabo angokomoya avuselelwe!

15. (a) UJehova uthembisa bona uzokwenza ukuphila komKrestu kube bulula? Hlathulula ngokoMtlolo. (b) UJehova uthembisani, okwenza sibuze muphi umbuzo?

15 Kuliqiniso, lokho akutjho bona umthwalo wokuba mKrestu ulula. Kutlhoga umzamo ukuba mKrestu othembekileko. (Mat. 16:24-26; Luka 13:24) Namtjhana kunjalo, ngomoya ocwengileko, uJehova uqinisa abadiniweko. “Labo abathembela kuJehova bazokufumana amandla godu,” kwatlola umporofidi u-Isaya. “Bazokukhuphuka ngamaphiko njengabokholo. Bazokugijima kodwana bangadinwa; bazokukhamba bangaphelelwa mamandla.” (Isa. 40:29-31) Njengombana kunjalo, senza kuhle ngokubuza, Kuhle kuhle, yini ebangela ukudinwa okungokomoya?

16. Singenzani ukunciphisa izinto ezingasenza sidinwe namtjhana sidane?

16 ILizwi lakaJehova lisikhuthaza “ukukhetha okulungileko.” (Fil. 1:10) Afanisa ukuphila komKrestu nomjarho weenyawo webanga elide, umpostoli uPowula waphefumulelwa bona enze nasi isiphakamiso: “Asikususe koke okusihlubayezako . . . , siphikelele sigijime ibanga esilibekelweko.” (Heb. 12:1) Iphuzu lakhe kukobana sibalekele ukufuna izinto esingazitlhogiko, iimthwalo engatlhogekiko engasidisibeza. Kungaba kukobana abanye bethu balinga ukwenza izinto ezinengi khulu. Ngalokho newujayele ukuzizwa udiniwe begodu ugandelelekile, ungazuza ngokucabangisisa ngesikhathi osisebenzisela umsebenzi wokuziphilisa, izinga othatha ngalo amakhambo wokuzithabisa, nendlela ozitjhisakalela ngayo zemidlalo nezinye izinto zokuzithabisa. Ilemuko nokuthobeka kufuze kusitjhukumisele bona sitjheje ukulinganiselwa kwethu begodu sinciphise nokwenza izinto ezingatlhogekiko.

17. Kubayini abanye bazizwa badanile, begodu ngisiphi isiqinisekiso uJehova asinikelako malungana nalokho?

17 Kungenzeka godu bona abanye hlangana nathi bazizwa badanile ngezinga elithileko ngombana ukuphela kwephaseli akukafiki msinyana ngendlela ebebakulindele ngayo. (Iziy. 13:12) Nokho, nanyana ngubani ozizwa njalo angakhuthazwa mamezwi afumaneka kuHabakuki 2:3 athi: “Umbono ungowesikhathi esibekiweko, usolo urhabele esiphethweni, begodu ngekhe uleye amala. Ngitjho nanyana ungariyada, hlala uwulindele; ngombana uzokufika nakanjani. Ngeze uladelwe.” UJehova uyasiqinisekisa bona nakanjani ukuphela kwephaseli kuzokufika ngesikhathi esifaneleko!

18. (a) Ngiziphi iinthembiso ezikuqinisako? (b) Isihloko esilandelako sizosizuzisa njani?

18 Ngokuqinisekileko, zoke iinceku zakaJehova ezithembekileko zililinde ngabomvu ilanga lapho ukudinwa nokudana kuzakube kungasekho, lapho boke abaphilako bozokuthabela “amandla wobutjha.” (Job. 33:25) Ngitjho nanje singaqiniswa ngaphakathi ngokusebenza komoya ocwengileko njengombana sihlanganyela eemsebenzini engokomoya. (2 Kor. 4:16; Efe. 3:16) Ungavumeli ukudinwa kukwenze uphundwe ziimbusiso ezizokuhlala bekube nini nanini. Zoke iinlingo—kungakhathaliseki bona zibangelwa kudinwa, namtjhana kudana—zizokudlula, nekungasi msinyana, ephasini lakaZimu elitjha. Esihlokweni esilandelako, sizokuqala indlela umoya ocwengileko oqinisa ngayo amaKrestu bona ajamelane nokutjhutjhiswa, ukugandelelwa ziintanga, nokukghodlhelela ezinye iintjhijilo ezihlukahlukeneko.

Ungaphendula Njani?

• Ukufunda iBhayibhili kusiqinisa njani?

• Ukuthandaza nokuzindla kusiqinisa njani?

• Ungazinciphisa njani izinto ezingabangela ukudana?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 26]

Iimhlangano yobuKrestu ingasivuselela ngokomoya