Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Yakhe Yaba Khona Kwamambala Isimu Ye-Edeni?

Yakhe Yaba Khona Kwamambala Isimu Ye-Edeni?

Yakhe Yaba Khona Kwamambala Isimu Ye-Edeni?

UYAYAZI indaba ka-Adamu no-Efa nesimu ye-Edeni? Ijayelekile ebantwini ephasini mazombe. Kubayini ungazifundeli yona? Uzoyifumana kuGenesisi 1:26–3:24. Nakhu okhunye akutjhoko ngendaba le:

UJehova uZimu * wabumba umuntu ngethuli, wamthiya bona ngu-Adamu, wambeka esimini esesifundeni esibizwa ngokobana yi-Edeni. NguZimu ngokwakhe owatjala isimu le. Beyifumana amanzi aneleko begodu izele imithi emihle yeenthelo. Hlangana nayo “bekunomuthi wokwazi okuhle nokumbi.” UJehova walela abantu bona badle emthini lo, wathi nebangadla kiwo, bazokufa. Ngokukhamba kwesikhathi, uJehova wenzela u-Adamu umngani—umfazi u-Efa—amenze ngenye yeembambo zaka-Adamu. UZimu wabapha umsebenzi wokutlhogomela isimu begodu wabatjela bona bande bazalise iphasi.

U-Efa nekayedwa, inyoka yakhuluma naye yamlinga bona adle isithelo ekuthiwe bangasidli, yathi uZimu uleya amala nokobana umfihlela okuhle, into ezomenza afane noZimu. Wayilalela wadla isithelo ekuthiwe bangasidli. Kamva, u-Adamu wahlanganyela naye ekungalalelini uZimu. UJehova wasabela ngokubagweba u-Adamu, u-Efa nenyoka. Ngemva kobana abantu baqothwe esimini eyiparadeyisi, iingilozi zavimba indlela engenako.

Hlangana nezazi, abongqondongqondo nabosomlando, khe kwaba yinto ejayelekileko ukutjengisa bona izenzakalo ezisencwadini yeBhayibhili yakaGenesisi ziliqiniso begodu zingokomlando. Amalanga la ukuzaza ngazo zoke iindaba ezinjalo kujayeleke khulu. Kodwana kusekelwephi ukuzaza kokulandisa kwencwadi kaGenesisi malungana no-Adamu, u-Efa nesimu ye-Edeni? Akhe sihlole ukuphikisa okune okujayelekileko.

1. Isimu ye-Edeni bekuyindawo yamambala na?

Kubayini kunokuzaza ngendaba le? Kungenzeka bona ifilosofi inendima kilokhu. Amakhulu weemnyaka, izazi zekolo zaraya bona isimu kaZimu beyisesekhona ndawana. Nokho, isondo lalandela izazi zefilosofi zamaGirigi ezinjengoPlato no-Aristotle, ebebakholelwa bona ephasini ayikho into engaphelela. Lizulu kwaphela elingaba nokuphelela. Ngalokho, izazi zekolo zaphetha ngokobana iParadeyisi lokuthoma kufuze bona beliseduze nezulwini. * Abanye bathi isimu le beyiphezu kwesiqongo sentaba ephakamileko, ukungalungi kwephasini bekungafiki kiyo; abanye bathi beyiseNorth Pole namtjhana eSouth Pole; abanye bebasalokhu bathi beyisenyangeni namtjhana beyiseduze nayo. Akurari bona yoke indaba ye-Edeni yathoma ukuthathwa njengelibhudango. Ezinye izazi zanamhlanje ziqala indaba ye-Edeni njengombhedo, zigandelela bona akhenge khekube nendawo enjalo.

Nokho, iBhayibhili ayiyihlathululi ngendlela leyo isimu. KuGenesisi 2:8-14, sifunda imininingwana eemnengi enqophileko ngendawo leyo. Beyisengcenyeni yepumalanga yesifunda se-Edeni. Beyithelelelwa mlambo okwavela kiwo iimlambo emine. Ngamunye weemlambo unebizo nehlathululo efitjhani ngeendawo egade udlula kizo. Sekusikhathi eside imininingwana le ikara izazi, ezinengi zazo bezilokhu zifunisela iimkhondo yendima yeBhayibhili le yokobana ikuphi indawo leyo namhlanje. Nokho, bavela neembono eemnengi ephikisanako. Lokhu kutjho bona ihlathululo ye-Edeni, isimu yayo neemlambayo imamala namtjhana yintolwana?

Cabanga: Izenzakalo ezikhuluma ngesimu ye-Edeni zenzeka eemnyakeni engaba zi-6 000 edlulileko. Ngokukhanyako zatlolwa nguMosisi, okungenzeka watjelwa zona ngomlomo namtjhana wazifunda emitlolweni egade ikhona. Nanyana kunjalo, uMosisi wazitlola eemnyakeni engaba zi-2 500 zenzeka. I-Edeni besele imlando wekadeni. Kwanje, kungenzeka na bona amatshwayo wendawo anjalo anjengeemlambo atjhentjha njengombana kudlula amakhulu weemnyaka? Ubujamo bephasi buhlala butjhuguluka. Isifunda okungenzeka i-Edeni beyikiso, siyindawo ethandwa kusikinyeka kwephasi—indawo okwenzeke kiyo amaphesenti ali-17 wakho koke ukusikinyeka kwephasi okukhulu. Eendaweni ezinjalo, itjhuguluko lijayelekile. Ngaphezu kwalokho, kungenzeka uKukhulamungu wangeenkhathi zakaNuwa watjhugulula ubujamo bephasi ngendlela esingeze sayazi namhlanje. *

Nokho, naka amaqiniso ambalwa esiwaziko: Ukulandisa kwakaGenesisi kukhuluma ngesimu njengendawo yamambala. Iimlambo eembili kwemine okukhulunywe ngayo—i-Ewufrathe neTigrisi namtjhana iHidekeli—isageleza nanamhlanje, begodu ezinye zeendawo okusuka kizo amanzi wayo zitjhidelene khulu. Ukulandisa kuzibiza nangamabizo iinarha iimlambo leyo ebeyigeleza kizo begodu kuhlathulula nezinto zemvelo ebezaziwa khulu endaweni leyo. Ebantwini bakwa-Israyeli wekadeni, okubabantu bokuthoma abafunda umlando lo, imininingwana le beyilirhelebho khulu.

Iintolwana zinjalo na? Namtjhana zijayele ukukhipha imininingwana engafakazelwa nofana iphikiswe? Iintolwanezo zithoma nje, “Kwasukelasukela, kwakukhona enarheni ethileko ekude.” Nokho, umlando ujayele ukufaka imininingwana eqakathekileko, njengombana nomlando nge-Edeni wenza.

2. Kuliqiniso na bona uZimu wenza u-Adamu ngehlabathi no-Efa ngenye yeembambo zaka-Adamu?

Isayensi yanamhlanje iqinisekisa bona umzimba womuntu wakhiwa zizakhi ezihlukahlukeneko—njenge-hydrogen, oxygen, ne-carbon—zoke ezifumaneka ehlabathini. Kodwana izakhezo zahlanganiswa njani zaba sibunjwa esiphilako?

Abososayensi abanengi bakholelwa bona ukuphila kwazivelela, kuthoma ngeendlela zokuphila ezilula okwathi kancani kancani, hlangana neengidi zeemnyaka, zaba kuphila okurareneko. Nokho, ibizo elithi “lula” lingakhohlisa, ngombana zoke izinto eziphilako—ngitjho nalezo ezincani khulu ezineseli eyodwa ongazibona kwaphela nge-microscope—zirara khulu. Akunabufakazi bokobana ihlobo elithileko lokuphila lazivelela namtjhana lingazivelela. Kunalokho, zoke izinto eziphilako zinikela ubufakazi bokobana ziklanywe ngokuhlakanipha okudlula kwethu kude. *KwebeRoma 1:20.

Ungazicabanga ulalele umbhino omnandi namtjhana uthabela ubuhle bamagwalo nanyana ukarwa msebenzi othileko wetheknoloji bese uphetha ngokobana iintwezo azinamenzi? Angekhe! Kodwana imisebenzi yobukghwari enjalo ayibandameli nokubandamela ekuraraneni, ebuhleni, namtjhana ekuhlakanipheni esikubona emklamweni womzimba womuntu. Singaphetha njani ngokobana zange ube noMbumbi? Ukungezelela kilokho, ukulandisa kwakaGenesisi kuhlathulula bona kizo zoke izinto eziphilako ephasini, babantu kwaphela abenziwe ngomfanekiso kaZimu. (Genesisi 1:26) Kuyafaneleka-ke, bona ephasini babantu kwaphela abatjengisa isifiso sakaZimu sokubumba, ngezinye iinkhathi benze iimsebenzi erarako kezombhino, ubukghwari, netheknoloji. Kufuze kusirare na bona uZimu ubhedere khulu ekudaleni kunathi?

Malungana nokubunjwa komfazi ngebambo lendoda, yini ebudisi ngokwenza lokho? * UZimu bekangasebenzisa ezinye iindlela, kodwana ukwenza umfazi ngendlela le bekunokuqakatheka okukarisako. Bekafuna bona indoda nomfazi batjhade bakhe isibopho esiqinileko, kube njengokungathi ‘banyamanye.’ (Genesisi 2:24) Indlela indoda nomfazi abaphelelisana ngayo, bakhe isibopho esiqinileko nesibazuzisako, ayisibufakazi obunamandla bokobana kunoMbumbi ohlakaniphileko nonethando?

Ukungezelela kilokho, izazi zanamhlanjesi zezakhi zefuzo ziyavuma bona kungenzeka boke abantu bavela endodeni nomfazi munye. Kwamambala, singatjho na bona ukulandisa kwakaGenesisi kuyintolwana?

3. Indaba yomuthi welwazi nomuthi wokuphila ibonakala iyintolwana.

Eqinisweni, ukulandisa kwakaGenesisi akufundisi bona imithi le ngokwayo gade inamandla ararako namtjhana angaphezu kwawomuntu. Kunalokho, gade imimithi yamambala uJehova ayenza yajamela okuthileko.

Abantu abenzi okufanako ngezinye iinkhathi? Isibonelo, ijaji lingayelelisa ngobugebengu bokudelela ikhotho. Akusiyifenitjhara, amaboda, nezinto ezisekhotho ijaji elifuna ukuzivikela ekudelelweni kodwana yihlelo lobulungiswa elijanyelwe yikhotho. Namakhosi ahlukahlukeneko asebenzisa intonga nomqhele njengamatshwayo wegunya lobukhosi bawo.

Ngalokho-ke, imithi eembili leyo gade ifanekiselani? Kuneenkolelo ezinengi ezirarejako ezinikelweko malungana nalokho. Ipendulo yamambala, ngitjho namtjhana ilula, iqakatheke khulu. Umuthi welwazi lokuhle nokumbi bewufanekisela ilungelo okungelakaZimu kwaphela—ilungelo lokuqunta bona yini ehle nokobana yini embi. (Jeremiya 10:23) Akurari bona bekubugebengu ukweba emthini loyo! Ngakelinye ihlangothi, umuthi wokuphila, ufanekisela isipho okunguZimu kwaphela ongasipha sona—ukuphila okungapheliko.—KwebeRoma 6:23.

4. Inyoka ekhulumako ibonakala iyintolwana.

Kuyavunywa, ukulandisa kwakaGenesisokhu kungarareja, khulukhulu nengabe akuhlanganiswa nakho koke ukulandisa kweBhayibhili. Nokho, kancani kancani iMitlolo iyayembula ifihlo erarejako le.

Ngubani namtjhana yini eyenza kwabonakala ngasuthi inyoka leyo iyakhuluma? Ama-Israyeli wekadeni bekazi namanye amaqiniso akhanyisa indima yenyoka leyo. Isibonelo, bekazi bona ngitjho nanyana iinlwana zingakhulumi, umuntu womoya angenza isilwana sibonakale kwanga siyakhuluma. UMosisi godu watlola ngendaba kaBhalami; uZimu wathumela ingilozi bona yenze idonki kaBhalami ikhulume njengomuntu.—Numeri 22:26-31; 2 KaPitrosi 2:15, 16.

Ezinye iimbujwa zomoya, kubandakanye nalezo ezimanaba kaZimu, zingazenza iimmangaliso? UMosisi wabona abapristi beGibhida abenza amasalamusi balingisa ezinye zeemmangaliso zakaZimu, njengokwenza intonga ibonakale kwanga yinyoka. Amandla wokwenza iinkarisomraro ezinjalo angavela kwaphela emanabeni wakaZimu asendaweni yemimoya.—Eksodosi 7:8-12.

Godu kubonakala kwanga nguMosisi owatlola incwadi kaJobhi. Incwadi leyo yafundisa okunengi ngenaba lakaZimu elikhulu, uSathana, owaleya amala abekela ukuthembeka kwazo zoke iinceku zakaJehova isitjhijilo. (Jobhi 1:6-11; 2:4, 5) Kungenzeka na bona ama-Israyeli aphetha ngokobana uSathana walawula inyoka ye-Edeni, wayenza kwabonakala ngasuthi iyakhuluma, yakhohlisa u-Efa bona angathembeki kuZimu? Kubonakala kunjalo.

NguSathana owenza bona inyoka ileye amala? Kamva uJesu waqalisela kuSathana ngokobana “unamanga, unguyise lamanga.” (Jwanisi 8:44) ‘Uyise lamanga’ kufuze kube mthomisi wamala wokuthoma akhulunywa, akusinjalo? Amala wokuthoma mamezwi inyoka eyawatjho ku-Efa. Iphikisa isiyeleliso sakaZimu sokobana ukudla isithelo ekuthiwe bangasidli kuzobalethela ukufa, inyoka yathi: “Ngokuqinisekileko ngekhe nife.” (Genesisi 3:4) Ngokukhanyako, uJesu bekazi bona nguSathana owenza inyoka yakhuluma. ISambulo uJesu asinikela umpostoli uJwanisi siyayilungisa indaba le, sibiza uSathana “inyoka yamambala.”—ISambulo 1:1; 12:9.

Kukuhlakanipha ukukholelwa bona umuntu womoya onamandla angenza inyoka ibonakale ngasuthi iyakhuluma? Ngitjho nabantu, nanyana banamandla amancani nebamadaniswa neengilozi, bangenza izinto ezirarako njengalokha umuntu onobukghoni angenza ngasuthi ilizwi lakhe livela kunompopi oseduze enze neminye imidumo.

Ubufakazi Obunamandla Kunabo Boke

Awuvumi bona iinsolo zokulandisa kwakaGenesisi azinasisekelo esiqinileko? Ngakelinye ihlangothi, kunobufakazi obunamandla bokobana indaba le iyiqiniso.

Isibonelo, uJesu Krestu ubizwa “ufakazi othembekileko noqinisileko.” (ISambulo 3:14) Njengombana gade aphelele, akhenge aleye amala, namtjhana ahlanekele iqiniso ngananyana ngiyiphi indlela. Ukungezelela kilokho, wafundisa bona waba khona isikhathi eside ngaphambi kobana aphile njengomuntu ephasini—eqinisweni, bekaphila eduze noYise, uJehova, “iphasi lingakabunjwa.” (Jwanisi 17:5) Ngalokho, besele akhona nekuthoma ukuphila ephasini. Ufakazi othembeke kunabo boke lo unikela buphi ubufakazi?

UJesu wakhuluma ngo-Adamu no-Efa njengabantu bamambala. Waqalisa emtjhadweni wabo nekahlathulula umthetho kaJehova wokuba nomlingani womtjhado oyedwa. (Matewu 19:3-6) Nengabe akhenge babe khona begodu nesimu ebebahlala kiyo iyintolwana, ngalokho uJesu bekakhohlisiwe namtjhana bekaleya amala. Kokubili lokho ngeze kwenzeka! UJesu bekasezulwini, wabona nekwenzeka ihlekelele esimini leyo. Bukhona ubufakazi obunamandla ukudlula lobo?

Kuhlekuhle, ukungakholelwa ekulandiseni kwakaGenesisi kunyaza ukuba nekholo kuJesu. Ukungakholwa okunjalo godu kwenza kungakghoneki nokuzwisisa ezinye iinhloko zeBhayibhili ezikulu neenthembiso ezikhuthaza kwamambala. Akhe sibone bona kubayini kunjalo.

[Imitlolo yaphasi]

^ isig. 3 EBhayibhilini, ibizo lakaZimu nguJehova.

^ isig. 7 Umbono lo awusingokomtlolo. IBhayibhili ifundisa bona yoke iimsebenzi kaZimu iphelele; ukonakala kuvela komunye umthombo. (Duteronomi 32:4, 5) UJehova nekaqeda ukubumba iphasi, wathi koke akwenzileko “kuhle khulu.”—Genesisi 1:31.

^ isig. 9 UKukhulamungu, isenzo sakaZimu, ngokukhanyako wasusa yoke iimtlhala yesimu ye-Edeni. U-Ezekiyeli 31:18 ulinganisa bona “imithi ye-Edeni” beyingasekho ngekhulu lekhomba B.C.E. Ngalokho-ke, boke ebebasafuna okwasala esimini ye-Edeni eenkhathini ezalandelako bebafuna ilize.

^ isig. 14 Qala incwajana ethi, The Origin of Life—Five Questions Worth Asking, egadangiswe boFakazi BakaJehova.

^ isig. 16 Ngokukarisako, isayensi yezokulapha yanamhlanjesi ifumene bona ibambo linamandla angakajayeleki wokuphola. Ngokungafani namanye amathambo, lingahluma nengabe ithwethwesi leenyama zalo liliswa lisahlangene.