Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Iinrarululo Zeenghonghoyilo Ezivamileko

Iinrarululo Zeenghonghoyilo Ezivamileko

Iinrarululo Zeenghonghoyilo Ezivamileko

IBHAYIBHILI ayitjho bona umtjhado yinto ebulula. Umpostoli uPowula waphefumulelwa nguZimu bona atlole bonyana abantu abatjhadileko kufuze baqalane “neemraro yaqobelanga.” (1 KwebeKorinte 7:28, Today’s English Version) Kodwana abantu abatjhadileko bangenza okunengi ukuphungula iimraro abahlangabezana nayo nokungezelela ithabo abalilethela omunye nomunye. Cabangela nanzi iinghonghoyilo ezisithandathu ezivamileko ezenziwa madoda nabafazi, bese ubone bonyana ukuberegisa iinkambisolawulo zeBhayibhili kungarhelebha njani.

1

ISINGHONGHOYILO:

“Mina nomkami sitjhidela kude komunye nomunye.”

IKAMBISOLAWULO YEBHAYIBHILI:

“Qinisekani ngezinto eziqakatheke khulu.”KWEBEFILIPI 1:10NW.

Umtjhadwakho ngenye yezinto eziqakatheke khulu ekuphileni kwakho. Kufuze uze qangi. Ngalokho qala bonyana izinto ozenzako akusizo unobangela womraro lo. Ungavumeli ukuphila kwakho kwangamalanga kwenze wena nomlinganakho nitjhidele kude komunye nomunye. Liqiniso, umsebenzi wokuziphilisa nezinye izinto ongakwaziko ukuzibalekela kunganibangela bona nitjhidele kude nomunye kwesikhatjhana. Kodwana ungakwazi begodu kufuze ulinganisele kunanyana yini ongakwazi ukuyilawula—njengesikhathi osiberegisela izinto ozithandako namtjhana abangani.

Nokho, abanye abatjhadi bangathatha umsebenzi ongeziweko namtjhana benze izinto abazithandako kwaphela bona bangabi nesikhathi nabalingani babo. Abanjalo ‘abatjhideli kude’ nabalingani babo kwaphela, kodwana babalekela iimraro. Nengabe wena nomlinganakho niwela esibalweni sabantu abanjalo, kufuze nibone umraro obhacileko lo bese niwurarulule. Kukuba nesikhathi ndawonye nomlinganakho okunganenza nikhule ndawonye begodu ‘nibe nyamanye’ ngomqondo opheleleko.—Genesisi 2:24.

Indlela abanye abasiberegise ngayo isilulekwesi: U-Andrew * noTanji, isibili se-Australia, sebaneemnyaka elitjhumi batjhadile. U-Andrew uthi: “Ngifunde bona ukuberega khulu nokuba nesikhathi esinengi nabangani kungaba yingozi emtjhadweni. Ngalokho mina nomkami senza isikhathi sokukhuluma nokuhlanganyela amazizwethu ndawonye.”

UDave noJane, abahlala e-United States esele batjhade iimnyaka ema-22, basebenzisa isiquntu sokuthoma se-awara sentambama enye nenye bahlanganyela okuhlangabezwane nakho nalokho abakucabangako. UJane uthi: “Lesi sikhathi esiqakatheke khulu esingavumeli nanyana yini bona isithikazise.”

2

ISINGHONGHOYILO:

“Angisafumani izinto engizifunako emtjhadweni lo.”

IKAMBISOLAWULO YEBHAYIBHILI:

“Akungabikho ogondela kwesakhe, kodwana akube ngiloyo naloyo afunele abanye okuhle.”1 KWEBEKORINTE 10:24.

Umuntu okhathalela ngokuyihloko lokho yena akufumanako emtjhadweni akabi nethabo lamambala, nanyana angatjhada kanengi kangangani. Umtjhado uyaphumelela nengabe umlingani ngamunye ukhathalela khulu ukupha kunokwamukela. UJesu watjho ibanga lalokho: “Kukhona ithabo elikhulu ekupheni, kunekwamukeleni!”—IZenzo 20:35.

Indlela abanye abasiberegise ngayo isilulekwesi: UMaria noMartin, abahlala eMexico, sele batjhade iimnyaka ema-39. Kodwana gade kungasilula ngaso soke isikhathi. Bakhumbula isikhathi esithileko esibudisi. UMaria uyakhumbula, “Hlangana nokuphikisana okukhulu esaba nakho, ngatjho okuthileko ngokukhethekileko okwatjengisa ukungamhloniphi uMartin. Wasilingeka khulu. Ngalinga ukuhlathulula bona bengingakanqophi engikutjhwileko, kodwana bengenziwa kukwata. Kodwana akhenge alalele.” UMartin uthi, “Hlangana nokuphikisanokho, ngathoma ukucabanga bona angekhe sisakwazi ukuhlala ndawonye, kufuze ngilise ukulinga ukwenza umtjhado lo uphumelele.”

UMartin gade afuna ukuhlonitjhwa. UMaria gade afuna ukuzwisiswa. Akekho kibo egade afumana akufunako.

Bawurarulula njani umraro lo? UMartin uthi, “Ngazipha isikhathi sokwehlisa umoya, bese sobabili sakhetha ukuberegisa isiluleko seBhayibhili esihlakaniphileko sokuhloniphana nokuba nomusa. Njengombana iimnyaka ikhamba, sifunde bona nanyana iimraro ingaba minengi kangangani, singakwazi ukuyirarulula nengabe sithandazela irhelebho lakaZimu bese siberegisa isiluleko esifumaneka eBhayibhilini.”—Isaya 48:17, 18; Kwebe-Efesu 4:31, 32.

3

ISINGHONGHOYILO:

“Umlinganami akenzi okufuze akwenze.”

IKAMBISOLAWULO YEBHAYIBHILI:

“Nje-ke woke uwoke uzaziphendulela kuZimu ngalokho akwenzileko.”KWEBEROMA 14:12.

Akunakuzaza bona umtjhado ngeze waphumelela nengabe mlingani oyedwa kwaphela olwela bona uphumelele. Ubujamo bebungaba bumbi khulu nengabe bobabili abalingani abanaki, bakhombana ngemino.

Newusolo ucabanga ngalokho okufuze ngathana umlinganakho uyakwenza, ngekhe uthabe. Khulukhulu kungaba njalo nengabe usebenzisa iimtjhapho yomlinganakho njengebanga lokungenzi lokho okufuze ukwenze. Ngakelinye ihlangothi, newulwela ukuba yindoda nofana umfazi omuhle, umtjhadwakho kungenzeka uthuthuke. (1 KaPitrosi 3:1-3) Okuqakatheke khulu, utjengisa uZimu bona uyalihlonipha ilungiselelo lakhe lomtjhado nezenzo zakho zizomthabisa khulu.—1 KaPitrosi 2:19.

Indlela abanye abasiberegise ngayo isilulekwesi: UKim nendodakwakhe, abahlala eKorea, sebaneemnyaka ema-38 batjhadile. UKim uthi: “Ngezinye iinkhathi indodakwami iyangikwatela ingasangikhulumisa, angazi kobana kubayini. Okungenza ngizizwe ngasuthi ithando lakhe ngami selipholile. Ngezinye iinkhathi ngizifumana ngicabanga, ‘Kubayini afuna mina ngimzwisise kukulapho yena angangizwisisi?’”

UKim bekangadzimelela ekutheni umlinganakhe akamphathi kuhle nakilokho umlinganakhe angakwenziko. Kunalokho, ukhetha ikambo ehlukileko. UKim uthi, “Kunokobana uhlale ukwatile, ngifunde bona kuqakathekile bona uthathe amagadango wokwenza bonyana kube nokuthula. Ekugcineni, sobabili siyakghona ukwehlisa umoya sikhulume izinto ngokuthula.”—KaJakobosi 3:18.

4

ISINGHONGHOYILO:

“Umkami akangithobeli.”

IKAMBISOLAWULO YEBHAYIBHILI:

‘Ngifuna nazi bonyana uKrestu uyihloko yawo woke amadoda.’1 KWEBEKORINTE 11:3.

Indoda ezwa ngasuthi umkayo akayithobeli kufuze qangi ihlole bona yona izimisele na ukuzithoba eHlokweni yayo, uJesu Krestu. Indoda ingazithoba ngokulandela isibonelo sakaJesu.

Umpostoli uPowula watlola, “Madoda, thandani abafazi benu, njengombana uKrestu athanda ibandla, wadela ukuphila kwakhe ngebanga lalo.” (Kwebe-Efesu 5:25) UJesu khenge ‘abagandelele’ abafundi bakhe. (Markosi 10:42-44, NW) Wanikela abalandeli bakhe isinqophiso esikhanyako begodu bekabalungisa nekutlhogekako. Bekangasibukhali. Bekanomusa begodu akwazi ukulinganisela kwabo. (Matewu 11:29, 30; Markosi 6:30, 31; 14:37, 38) Bekabeka iinkareko zabo qangi kunezakhe.—Matewu 20:25-28.

Indoda kufuze izibuze umbuzo naku, ‘Indlela engiqala ngayo ubuhloko nabantu bengubo ilawulwa masiko wendawo kunokobana ilawulwe ziinluleko neembonelo ezifumaneka eBhayibhilini?’ Isibonelo, ungacabangani ngomfazi ongavumelani nombono wendodakhe begodu ngokuqinileko kodwana ngehlonipho aveze umbonwakhe ohlukileko? EBhayibhilini, umka-Abrahama, uSara, uqalwa njengesibonelo esiveleleko somfazi othobekileko. (1 KaPitrosi 3:1, 6) Nokho, wakhuluma okusehliziywenakhe nekutlhogekako, njengalokha u-Abrahama nabhalelwa kubona iingozi ezithileko ebezisongela umndeni.—Genesisi 16:5; 21:9-12.

Kusepakameni bona u-Abrahama bekangaphathi uSara ngendlela emenza asabe nokukhuluma. Bekangasingulizwi lakhe. Ngokufanako, indoda elandela isiluleko seBhayibhili ngekhe ikatelele umkayo bona enze okufunwa ngiyo, ifune bonyana athobele nanyana yini eyitjhoko. Neyiberegisa ubuhloko bayo ngomusa, umkayo uzoyihlonipha.

Indlela abanye abasiberegise ngayo isilulekwesi: UJames, ohlala e-England osekaneemnyaka ebunane atjhadile uthi: “Ngifunde ukungenzi iinqunto eziqakathekileko ngaphandle komkami. Ngilinga ukungazicabangeli mina kwaphela. Kunalokho, nginqophe ukubeka iintlhogo zakhe qangi kunezami.”

UGeorge uhlala e-United States sekaneemnyaka ema-59 atjhadile. Uthi: “Ngilingile ukuphatha umkami ingasi njengomuntu osezingeni eliphasi kunelami, kodwana njengomlingani ohlakaniphileko nokghonako ukuzenzela izinto.”—Iziyema 31:10.

5

ISINGHONGHOYILO:

“Indodakwami ayidosiphambili.”

IKAMBISOLAWULO YEBHAYIBHILI:

“Umfazi ohlakaniphe kwamambala uyakhile indlwakhe, kodwana osidlhadlha uyigiriza ngezandla zakhe.”IZIYEMA 14:1.

Nengabe indodakwakho iyazaza ukwenza iinqunto namtjhana ukudosaphambili ekunqophiseni umndeni, okunganani kuthathu ongakhetha ukukwenza. (1) Ungasolo utshwaya iimphoso zayo, (2) ungathatha umthwalo wendodakho uzenze ihloko yomndeni, namtjhana, (3) ungayibuka ngokusuka ehliziyweni ngeemzamo eyenzako. Newukhetha nanyana ngikuphi kweembili zokuthoma, uzokugiriza indlwakho ngezandla zakho. Ukukhetha yesithathu kuzokurhelebha bona wakhe, namtjhana uqinise umtjhadwakho.

Amadoda amanengi aqala ukuhlonitjhwa njengokuqakatheke khulu ukudlula ngitjho nokuthandwa. Ngalokho newenza indodakwakho izizwe ihlonitjhwa—uyenze izwe bona imizamayo yokudosaphambili emndenini iyinzuzo begodu iyathatjelwa—pheze izokuthuthukisa endleleni ezalisa ngayo indimayo. Liqiniso, ngezinye iinkhathi kuzokwenzeka ungavumelani nendodakwakho. Kuzokutlhogeka bona nobabili nikhulumisane ngalokho. (Iziyema 18:13) Kodwana amezwi okhetha ukuwasebenzisa nendlela owatjho ngayo angaba nomthelela ekugirizeni namtjhana ekwakheni umtjhadwakho. (Iziyema 21:9; 27:15) Veza amazizwakho ngehlonipho, uzokwandisa amathuba wokufumana umphumela owufunako—indoda engazazi ukudosaphambili.

Indlela abanye abasiberegise ngayo isilulekwesi: UMichele, ohlala e-United States osekaneemnyaka ema-30 atjhadile, uthi: “Ngombana umma wakhulisa mina nabodadwethu ngaphandle kokusekelwa yindoda, bekamfazi oqinileko, ozibusako. Ngijayele ukulingisa imikghwa leyo. Ngalokho ngihlala ngisebenzela ukuzithoba okufaneleko. Isibonelo, ngifunde ukukhulumisana nendodakwami kunokobana ngivele ngizenzele iinqunto.”

URachel, ohlala e-Australia osekaneemnyaka ema-21 atjhade noMark, naye isizinda sakhe saba nomthelela ebuntwini bakhe. Uyakhumbula, “Umma khenge akhe azithobe kubaba, iimpikiswano nokungahloniphi bekuzizinto zangamalanga. Eemnyakeni yokuthoma yomtjhadwami, bengilingisa umma. Nokho, ngokukhamba kweemnyaka, ngifunde ukuqakatheka kokusebenzisa isiluleko seBhayibhili malungana nehlonipho. Nje mina noMark sinomtjhado othabisako.”

6

ISINGHONGHOYILO:

“Angisakwazi ukukghodlhelela imikghwa esilingako yomlinganami.”

IKAMBISOLAWULO YEBHAYIBHILI:

“Ninyamazelelane, nilibalelane nengabe omunye ukhube omunye.”KWEBEKHOLOSE 3:13.

Nenisaqomisanako, pheze bewutjheje khulu iimfanelo ezihle zaloyo ozoba mlinganakho kangangobana gade uzeqisa amehlo iimphoso zakhe. Ungenza okufanako nanje? Akunakuzaza bona umlinganakho ukwenza ube namabanga azwakalako wokunghonghoyila. Nokho, zibuze, ‘Ngiziphi iimfanelo zomlinganami engikhetha ukudzimelela kizo—ngezihle namtjhana ngezimbi?’

UJesu wasebenzisa umfanekiso onamandla ukutjengisa ukuqakatheka kokungatjheji khulu iimphoso zabanye. Wabuza, “Uqalelani ithorwana engelihlweni lakamfowenu, ungaqali isigodo esingelihlweni lakho na?” (Matewu 7:3) Mkhulu kwamanikelela umahluko phakathi kwethorwana nesigodo. Ithorwana yincani kwamambala neyimadaniswa nesigodo. UJesu bekaveza liphi iphuzu? “Thoma ukhuphe isigodokazi esingelihlweni lakho qangi, yeke uzakgona ukubona kuhle, ukhuphe ithorwana engelihlweni lomfowenu.”—Matewu 7:5.

UJesu wathula umfanekiso wakhe ngesiyeleliso esiphaphamisako. Wathi, “Ningahluleli abanye, khona nani uZimu angazunahlulela, ngombana uZimu naye uzanahlulela ngayo indlela leyo enahlulela abanye ngayo.” (Matewu 7:1, 2) Nengabe ungathanda bona uZimu angatjheji khulu imitjhapho yakho—isigodo esingelihlweni lakho—uyazirhelebha ngokungadzimeleli emitjhaphweni yomlinganakho.—Matewu 6:14, 15.

Indlela abanye abasiberegise ngayo isilulekwesi: UJenny, ohlala e-England osekatjhade noSimon iimnyaka elithoba, uthi: “Ngifumana bona into ehlala ingisilinga khulu ngendodakwami mumukghwayo wokungahleli izinto kusesenesikhathi, ukwenza izinto ngomzuzu wamaswaphelo. Kuyarara lokho, ngombana nesisaqomisanako, bengikuthanda ukungahleleki kwakhe. Nokho, nje ngiyatjheja bona nami ngineemphoso, njengokuthanda khulu ukulawula. SinoSimon sifunde ukungatjheji khulu ukungapheleli okuncani komunye.”

UCurt, otjhade noMichele, odzubhulwe phambilini, uthi: “Newutjheja khulu imikghwa esilingako yomlinganakho, imikghwa leyo kuzokubonakala ngasuthi iyakhula. Ngibhederisa ukutjheja khulu izinto ezangenza ngathanda uMichele kwasekuthomeni.”

Indlela Yokuphumelela

Iimbonelo ezimbalwezi zitjengisa bona ukunghwarana kuzokuba khona emtjhadweni kodwana kungararuluwa. Ningaphumelela njani? Hlawulela ukuthanda uZimu nokuzimisela ukusebenzisa isiluleko esiseLizwini lakhe, iBhayibhili.

U-Alex no-Itohan, abahlala eNigeria esele baneemnyaka engaphezu kwa-20 batjhadile, bakufundile lokho. U-Alex uthi: “Ngifunde bona pheze yoke iimraro yomtjhado ingararululwa isibili nesisebenzisa iinkambisolawulo zeBhayibhili.” Umkakhe uthi: “Sifunde ukuqakatheka kokuthandaza ndawonye qobe nokusebenzisa isiluleko seBhayibhili sokuba nethando lamambala nokubekezelelana. Nje sineemraro embalwa kunalokha sisand’ ukutjhada.”

Ungathanda ukwazi bona isiluleko esilisizo esifumaneka eLizwini lakaZimu singawuzuzisa njani umndenakho? Nekunjalo, bawa aboFakazi BakaJehova bacoce nawe ngesahluko-14 sencwadi ethi, Khuyini Kwamambala Okufundiswa YiBhayibhili? *

[Imitlolo yaphasi]

^ isig. 10 Amanye amabizo atjhentjhiwe.

^ isig. 63 Egadangiswa boFakazi BakaJehova.

[Isithombe ekhasini 4]

Siyasenza isikhathi sokuba ndawonye?

[Isithombe ekhasini 5]

Ngiyalinga ukupha khulu ukudlula lokho engikwamukelako?

[Isithombe ekhasini 6]

Ngiyawathatha amagadango wokuthoma wokulungisa iimpikiswano?

[Isithombe ekhasini 7]

Ngiyawucabangela umbono womkami ngaphambi kokwenza isiqunto?

[Isithombe ekhasini 9]

Ngitjheja khulu iimfanelo ezihle zomlinganami?