Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ukukhonza UJehova Ngokuzimisela

Ukukhonza UJehova Ngokuzimisela

Ukukhonza UJehova Ngokuzimisela

“Nanyana ngiziphi izinto eziqakatheke kwamambala, . . . ragelani phambili nicabanga ngeentwezi.”—FIL. 4:8, NW.

1, 2. Khuyini eyenza abantu abanengi bakuthathe lula ukuphila, okwenza sibuze miphi iimbuzo?

SIPHILA ephasini eliqalene nezinye zeenkhathi ezibudisi ukuzidlula zoke emlandweni wesintu. Ebantwini abanganabuhlobo obuseduze noJehova, kungapheze kungakghoneki ukuqalana ‘neenkhathi ezibudisi kwamambalezi.’ (2 Thi. 3:1-5) Ngombana baberegisa ukuhlakanipha kwabo kwaphela, ababi nepumulelo ethe tjha nebaqalana neemraro yamihla namalanga. Balinga ukubalekela ukuthatha ukuphila ngokuncama okudluleleko, abanengi batjhugulukela kezokuzithabisa ezingapheliko zephaseli.

2 Bona baqalane negandelelo lokuphila, abantu bajayele ukwenza isifiso sokuzithabisa sibe yinto eqakatheke khulu ekuphileni kwabo. Nekangatjhejiko, kubulula bona amaKrestu azifumane sekabambeke endleleni enjalo yokuphila. Singakubalekela njani lokho? Kutlhogeka sihlale sitjhujile? Singalinganisela njani phakathi kokuzithabisa neemthwalo yefanelo? Ngiziphi iinkambisolawulo zeMitlolo okufuze zisinqophise, khona sizakuthi namtjhana sibeka izinto eziqakathekileko endaweni yokuthoma, singabi ngabancame ngokudluleleko?

Ukuncama Ephasini Elithanda Ubumnandi

3, 4. IMitlolo isirhelebha njani sibone ukuqakatheka kokuba ngabancamileko?

3 Kusepepeneneni bona iphaseli liqala ‘ukuthanda injabulo’ njengento eqakatheke khulu. (2 Thi. 3:4) Ukuthanda kwalo ubumnandi kungaba yingozi engokomoyeni lethu. (Iziy. 21:17) Ngalokho, kunamabanga azwakalako wokobana eencwadini umpostoli uPowula azitlolela uThimothi noTitosi wabandakanya nesiluleko esimalungana nokuncama. Ukusebenzisa isilulekweso kuzosirhelebha silwisane nombono wephasi wokuthatha ukuphila lula.—Funda u-1 Thimothi 2:1, 2; Titosi 2:2-8.

4 Amakhulu weemnyaka phambilini, uSolomoni watlola ngokuhlakanipha kokuba nesikhathi sokucabanga ngezinto eziqakathekileko ekuphileni kunokuphilela ubumnandi. (Mtj. 3:4; 7:2-4) Kwamambala, njengombana ukuphila kukufitjhani, kutlhogeka ‘silinge ngamandla’ ukufumana iphuluso. (Luka 13:24) Ukwenza lokho, kutlhogeka sihlale sicabangela zoke izinto “eziqakatheke kwamambala.” (Fil. 4:8, 9, NW.) Lokho kutjho ukutjhejisisa zoke iingcenye zokuphila kobuKrestu.

5. Ngiyiphi enye ingcenye yokuphila okufuze singayithathi bulula?

5 Ngokwesibonelo, alingisa uJehova noJesu, amaKrestu akawuthathi bulula umthwalo wawo wokusebenza budisi. (Jwa. 5:17) Ngebanga lalokho, kujayelekile bona adunyiswe ngokuba ziinsebenzi ezikhutheleko nezithembekileko. Khulukhulu iinhloko zomndeni zitshwenyeka ngokusebenza budisi bona zondle iimndenazo. Phela, ukungondli umndenakho ‘kutjengisa bona awukholwa’ okufana nokuphika uJehova!—1 Thi. 5:8.

Umbono Oncamileko Kodwana Othabisako Wokukhulekela Kwethu

6. Sazi njani bona akukafaneli sikuthathe lula ukukhulekela UJehova?

6 UJehova khenge akuthathe lula ukukhulekela kweqiniso. Ngokwesibonelo, eMthethweni kaMosisi, ama-Israyeli bekaqalana neemphumela ebuhlungu nekaphambuka ekukhulekeleni uJehova. (Josh. 23:12, 13) Ekhulwini lokuthoma C.E., abalandeli bakaKrestu bekutlhogeka balwe budisi ukukhandela bona ukukhulekela kweqiniso kungabi neemfundiso nemicabango eyonakeleko. (2 Jwa. 7-11; ISam. 2:14-16) Namhlanjesi, amaKrestu weqiniso aragela phambili athatha ukukhulekela kweqiniso njengento eqakathekileko.—1 Thi. 6:20.

7. UPowula wayilungiselela njani ikonzwakhe?

7 Ikonzo yethu yesimini mthombo wethabo. Nokho, bona sihlale sithabile ekonzweni, kutlhogeka siyicabangele ngokudephileko begodu siyilungiselele. UPowula wahlathulula indlela abacabangela ngayo abantu abafundisako. Watlola: “Ngiba ngikho koke kibo boke abantu, khona ngizabaphulusa abanye babo namtjhana ngayiphi indlela. Koke lokhu ngikwenzela ivangeli, ze nami ngibe nesabelo eembusisweni zalo.” (1 Kor. 9:22, 23) UPowula wafumana ithabo ngokurhelebha abantu ngokomoya, begodu wacabangisisa ngokudephileko ngendlela anganelisa ngayo iintlhogo ezinqophileko zalabo abamlalelako. Ngalokho, wakwazi ukubanikela isikhuthazo sokukhonza uJehova.

8. (a) Kufuze ube yini umbonwethu ngabantu esibafundisako ekonzweni? (b) Ukuraga isifundo seBhayibhili kungaba njani nomthelela ekonzweni ethabisako?

8 Beyiqakatheke kangangani ikonzo kuPowula? Bekazimisele ukuba ‘sigqila’ kokubili sakaJehova nesalabo abazokulalela umlayezo weqiniso. (Rom. 12:11; 1 Kor. 9:19) Nesenza umsebenzi wokufundisa abantu iLizwi lakaZimu—kungaba ngesifundo seBhayibhili sekhaya, umhlangano wobuKrestu, namtjhana ukuKhulekela Komndeni—siyawutjheja umthwalo wefanelo esinawo ngalabo esibafundisako? Mhlamunye sizwa ngasuthi ukuraga isifundo seBhayibhili saqobe mthwalo obudisi bona singawuthwala. Kuliqiniso, ngokujayelekileko kutlhogeka sithathe isikhathi sokwenza izinto zethu mathupha sisiberegisele ukurhelebha abanye. Lokho akuvumelani na namezwi kaJesu wokobana “kukhona ithabo elikhulu ekupheni kunekwamukeleni”? (IZe. 20:35) Ukufundisa abanye indlela eyisa ekuphulusweni kungasilethela ithabo elingeze lamadaniswa nananyana yini okhunye.

9, 10. (a) Ukuba ngabancamileko kutjho bona ngeze sakghona ukuphumula sithabele ukuba nabanye? Hlathulula. (b) Khuyini engarhelebha umdala bona abe ngosikhuthazo nongenekako?

9 Ukuba ngabancamileko akutjho bona ngeze sibe nesikhathi sokuphumula nesokuzithabisa nabanye. UJesu wasibekela isibonelo esipheleleko sokungaziphi isikhathi sokufundisa kwaphela kodwana nesokuphumula begodu sakhe ubuhlobo obuhle nabanye abantu. (Luka 5:27-29; Jwa. 12:1, 2) Godu ukuba ngabancamileko akutjho bona kufuze sihlale sidubhulile. Ngathana uJesu bekahlala adubhulile, ngokuqinisekileko abantu bebangekhe batjhidele kuye. Ngitjho nabantwana bebatjhaphulukile ukuba naye. (Mar. 10:13-16) Singakulingisa njani ukulinganisela kwakaJesu?

10 Aqalise kumdala, omunye umzalwana wathi, “Ulindele okukhulu kuye kodwana akalindeli ukuphelela kwabanye.” Kungatjhiwo okufanako ngawe? Kuyafaneleka ukulindela okuthileko kwabanye. Isibonelo, abantwana basabela kuhle lokha ababelethi bababekela iimqopho efanelekako babarhelebhe nokuyifinyelela. Ngokufanako, abadala bangakhuthaza umuntu ngamunye ebandleni bona akhule ngokomoya begodu babanikele iimphakamiso ezinqophileko zokobana bangakwenza njani. Ngaphezu kwalokho, umdala nekanombono olinganiseleko ngaye, uzokuba ngosikhuthazo nongeneka lula. (Rom. 12:3) Omunye udade wathi: “Angifuni bona umdala athathe yoke into njengelihlaya. Kodwana nekathathela izinto phezulu ngaso soke isikhathi, kubudisi ukumtjhidela.” Omunye wathi uzizwa ngasuthi abanye abadala “basabeka khulu ngombana abangeneki.” Abadala ngekhe bafune ukunciphisa umbono wethabo woke amakholwa okufuze abe nawo ngokukhulekela kwawo uJehova, ‘uZimu odumisekako.’—1 Thi. 1:11.

Ukufeza Iimthwalo Yefanelo Ebandleni

11. Kutjho ukuthini “ukulwela ukufinyelela” iimthwalo yefanelo ebandleni?

11 UPowula nekakhuthaza amadoda ebandleni bona alwele ukufanelekela ukuthwala umthwalo omkhulu, umnqophwakhe bekungasikukhuthaza nanyana ngubani bona anelise isifiso sakhe mathupha. Kunalokho, watlola: “Nengabe umuntu [ulwela ukufinyelela, NW] ukuba mkhambeliphambili ebandleni, usuke athanda umsebenzi omuhle.” (1 Thi. 3:1, 4) “Ukulwela ukufinyelela” kutlhoga bona amadoda amaKrestu ahlawulele isifiso esinamandla sokuberega budisi bona abe neemfanelo ezingokomoya ezitlhogekako ukukhonza abanakwabo. Nengabe umzalwana sekabhabhadiswe okunganani umnyaka munye begodu ngezinga elithileko aneemfanelo ezingokoMtlolo zokuba yinceku ekhonzako ezivezwe ku-1 Thimothi 3:8-13, angacatjangelwa bona abekwe. Tjheja bona ivesi-8 ngokukhethekileko ithi: “Iinceku ezikhonzako nazo kufanele zingathathi izinto lula,” NW.

12, 13. Hlathulula iindlela abazalwana abasesebatjha abangafinyelela ngayo umthwalo wefanelo.

12 Umzalwana obhabhadisiweko, ozimiseleko osemnyakeni epheze ibe ma-20? Kuneendlela ezimbalwa ongalwela ngazo ukufaneleka. Enye kuthuthukisa indlela ohlanganyela ngayo ekonzweni yesimini. Umumuntu othanda ukuberega nabazalwana bayo yoke iimnyaka ekonzweni yesimini? Uyalinga ukufumana umuntu ongafunda naye iBhayibhili? Newuraga isifundo seBhayibhili ngokuvumelana neemphakamiso ezinikelwa eemhlanganweni yobuKrestu, uzokuthuthukisa ikghono lakho lokufundisa. Ngaphezu kwalokho, uzokufunda ukurhawukela labo abafunda iindlela zakaJehova. Njengombana umuntu omfundelako athoma ukubona itlhogeko yokwenza amatjhuguluko, uzokufunda—ngomusa nangokuhlakanipha—ukumrhelebha bona aberegise iinkambisolawulo zeBhayibhili.

13 Nina bazalwana abasesebatjha zenzeni nifumaneke ebantwini abadala ebandleni, nibarhelebhe ngendlela okukghoneka ngayo. Godu ningatjengisa ikareko ekuqalekeni kweWolo LoMbuso, nirhelebhe ekulihlwengiseni nekulenzeni libe bunono. Newurhelebha ngendlela ongakghona ngayo, ukuzimisela kwakho ukurhelebha kunikela ubufakazi bokobana uncamile ngekonzwakho. NjengoThimothi, ningafunda ukuzitlhogomela kwamambala iintlhogo zebandla.—Funda KwebeFilipi 2:19-22.

14. Abazalwana abasesebatjha ‘bangahlolisiswa’ njani bona bayakufanelekela ukukhonza ebandleni?

14 Badala, tjhejani ukusebenzisa abazalwana abasesebatjha abalinga ‘ukubalekela iinkanuko zobutjha’ nabatjhisekela “ukulunga, nokukholwa, nethando, nokuthula,” nezinye iimfanelo ezihle. (2 Thi. 2:22) Ngokubabela izinto abangazenza ebandleni, ‘bangahlolisiswa ntangi’ bona bayakufanelekela ukuthwala iimthwalo yefanelo khona ‘abantu boke bazokubona ukuthuthukela kwabo phambili.’—1 Thi. 3:10; 4:15.

Ukutjengisa Ukuzimisela Ekhaya Nebandleni

15. Ngokwe-1 Thimothi 5:1, 2, singakutjengisa njani ukuncama endleleni esiqala ngayo abanye?

15 Ukuzimisela kuhlanganisa ukuhlonipha abanakwethu nabodadwethu. Esilulekweni sakhe esiya kuThimothi, uPowula waveza itlhogeko yokuhlonipha abanye. (Funda u-1 Thimothi 5:1, 2.) Lokhu kuqakathe khulu newusebenzisana nabantu bobulili obuhlukileko. Isibonelo sakaJobhi sokuhlonipha abantu bengubo, khulukhulu umlinganakhe womtjhado, siyakufanelekela ukulingiswa. Wenza umzamo omkhulu wokungaqali omunye umfazi ngokumkhanukela. (Jobhi 31:1) Ukungabathathi lula abanakwethu nabodadwethu kuzosenza singadlali ngethando nofana senze nanyana yini engenza umnakwethu namtjhana udadwethu azizwe angakatjhaphuluki nekanathi. Ukuhlonipha abanye kuqakathekile, khulukhulu abantu ababili nebathandana ngomqopho wokutjhada. UmKrestu oncamileko ngeze adlala ngamazizo womuntu wobulili obuhlukileko.—Iziy. 12:22.

16. Hlathulula umahluko hlangana kombono abanye ephasini abanawo ngendima yendoda nobaba nendlela iBhayibhili eliyahlathulula ngayo indimakhe.

16 Godu kutlhogeka sitjheje bona sibulunge umbono oncamileko weendima esizinikelwe nguZimu emndenini. Iphasi lakaSathana lihlekisa ngendima kababa neyendoda. Ibubulo lezokuzithabisa likufumana kuthabisa ukudlala ngesithunzi seenhloko zeemndeni ngokuhlekisa ngazo nokungazihloniphi. Nokho, iMitlolo inikela indoda umthwalo wefanelo omkhulu, ithi “iyihloko yomkayo.”—Efe. 5:23; 1 Kor. 11:3.

17. Hlathulula bona ukuhlanganyela kwethu ekukhulekeleni komndeni kungatjengisa bunjani bona sizimisele ukuthwala iimthwalo yethu yefanelo.

17 Indoda ingawondla umndeni wayo ngezinto eziphathekako. Kodwana nengabe ayiwunikeli isinqophiso esingokomoya, izabe itjengisa ukutlhoga ukuhlakanipha nelemuko. (Dut. 6:6, 7) Ngalokho, u-1 Thimothi 3:4 uthi nengabe uyihloko yomndeni begodu ulwela ukufinyelela amalungelo angeziweko ebandleni, kufuze ube yindoda ‘ekwazi ukuphatha kuhle umuzi wayo, enabentwana abayithobela [ngakho koke ukuzimisela,’ NW.] Kilokhu zibuze, ‘Ngasikhathi soke ngibekela eqadi isikhathi sokukhulekela komndeni emndeninami?’ Abanye babafazi abamaKrestu pheze kufuze bawarabhele amadodawo bona adose phambili ngokomoya. Indoda ngayinye kufuze ihlolisise umbonwayo ngokuzimisela malungana nomthwalo lo. Kuliqiniso, ikosikazi emKrestu kufuze isekele ilungiselelo lokuKhulekela Komndeni begodu ibambisane nendodayo ukulenza libe ipumelelo.

18. Abantwana bangafunda njani ukuncama?

18 Abantwana nabo bakhuthazwa bona bangathathi ipilo bulula. (Mtj. 12:1) Alikho elimbi ngabantwana abancani ukufunda ukusebenza budisi, ukwenza iimsebenzi yekhaya elingana neemnyaka namakghono wabo. (Isil. 3:27) IKosi uDavidi neyisesemsana yafunda ukuba ngumalusi omuhle. Yafunda ukuba mbhini nokuba mtlami weengoma—amakghono ayenza yakhonza ngaphambi kwekosi yakwa-Israyeli. (1 Sam. 16:11, 12, 18-21) Akunakuzaza, uDavidi njengomsana bekakwazi ukudlala, kodwana wafunda namakghono alisizo okwathi isikhathi nasiyako wawasebenzisela ukukhonza uJehova. Amakghono wakhe njengomalusi amrhelebha ekudoseni phambili isitjhaba sakwa-Israyeli ngesineke. Nina bantu abatjha, mangaki amakghono alisizo eniwafundako—amakghono azonisiza ukukhonza uMbumbi wenu begodu nazonilungiselela ukuthwala imithwalo yefanelo yangomuso?

Ukubulunga Umbono Olinganiseleko

19, 20. Ngimuphi umbono olinganiselako ozimisele ukuwubulunga ngawe nangokukhulekela kwakho?

19 Soke singalwela ukubulunga umbono olinganiseleko ngathi—singancami ngokudluleleko. Asifuni ukuba ‘ngabalunge ngokudluleleko.’ (Mtj. 7:16) Ukuba namahlaya ngezinye iinkhathi kungaphungula ukugandeleleka, ekhaya, emsebenzini, nofana nesisebenzelana nabanakwethu nabodadwethu abamaKrestu. Amalunga womndeni kufuze atjheje bona angabi ngasola ngokudluleleko khona angazokona isiphephelo esivikelekileko ikhaya ekufuze libe ngiso. Ebandleni, soke singafunda ukuhleka nokuthaba nawo woke umuntu, sibulunge iingcoco nendlela esifundisa ngayo ingeyakhako neqinisako.—2 Kor. 13:10; Efe. 4:29.

20 Siphila ephasini elingathatheli uJehova namtjhana iimthethwakhe ehloko. Ngokungafani nalokho, abantu bakaJehova baqala ukulalela nokuthembeka kwabo kuZimu njengokuqakathekileko. Qala bona kulithabo kangangani ukuba yingcenye yehlangano ekulu yabantu abakhulekela uJehova “ngokukhulu ukuzimisela”! Kwanga singazimisela ukubulunga umbono omuhle ngepilo nangokukhulekela kwethu.

Ungaphendula Njani

• Kubayini kufuze silwisane nombono wephasi wokuthatha ukuphila bulula?

• Singacama njani kodwana sithabe ekonzwenethu?

• Umbono wethu ngokuthwala iimthwalo yefanelo ungatjengisa bunjani bona sincamile namtjhana awa?

• Hlathulula bona kubayini ukuhlonipha abanakwethu namalungu weemndenethu kuyindaba eqakathekileko.

[Iimbuzo Yesifundo]

[Iinthombe ekhasini 16]

Indoda kufuze yondle umndenayo kokubili ngokomoya nangokwenyama