Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Yenza Iinqunto Ezidumisa UZimu

Yenza Iinqunto Ezidumisa UZimu

Yenza Iinqunto Ezidumisa UZimu

“Ohlakaniphileko utjheja amagadangwakhe.”—IZIY. 14:15.

1, 2. (a) Yini okufuze sitshwenyeke ngayo khulu kizo zoke iinqunto esizenzako? (b) Ngimiphi iimbuzo esizoyicabangela?

PHEZE qobe langa senza ezinengi zazo. Ezinengi zinomphumela omncani ohlala isikhathi eside. Nokho, ezinye zingakuthinta khulu ukuphila kwethu. Khuyini lokho? Ziinqunto. Kizo zoke iinqunto esizenzako, ezikulu namtjhana ezincani, okufuze sitshwenyeke ngakho khulu kudumisa uZimu.Funda  u-1 KwebeKorinte 10:31.

2 Ukufumana kulula namtjhana kubudisi ukwenza iinqunto? Nesizathuthukela ekuvuthweni kobuKrestu, kufuze sifunde ukuhlukanisa okuhle kokumbi bese senza iinqunto ezivumelana nekholo lethu, ingasi lomunye. (Rom. 12:1, 2; Heb. 5:14) Ngimaphi amanye amabanga azwakalako enza kutlhogeke sifunde ukwenza iinqunto ezihle? Kubayini ngezinye iinkhathi kubudisi ukuzenza? Ngimaphi amagadango esingawathatha ukuqiniseka bona iinqunto esizenzako zidumisa uZimu?

Kubayini Senza Iinqunto?

3. Khuyini okungakafuzi siyivumele ingenele endleleni esenza ngayo iinqunto?

3 Nengabe sizaza ukwenza iinqunto nekuneenkambisolawulo zeBhayibhili okufuze zilandelwe, esifunda nabo namtjhana esiberega nabo bangaphetha ngokobana asiqiniseki ngeenkolelo zethu, ngalokho-ke bangaba nomthelela lula. Bangaleya amala, bakhohlise namtjhana balinge ukusenza “silandele inengi” ngokuhlanganyela nabo namtjhana okunganani ngokufihla abakwenzileko. (Eks. 23:2) Nokho, umuntu okwaziko ukwenza iinqunto ezidumisa uZimu, ngekhe avumele ukwesaba nofana isifiso sokwamukeleka simenze aziphathe ngendlela etjhayisana nesazela sakhe esibandulwe ngeBhayibhili.—Rom. 13:5.

4. Kubayini abanye bangafuna ukusenzela iinqunto?

4 Akusibo boke abafuna ukusenzela iinqunto abanqophe ukusilimaza. Ngitjho nabangani abanomqopho wokusirhelebha bangakatelela bona silandele isiluleko sabo. Nesingasahlali ekhaya, kungenzeka iinhlobo zethu zisatshwenyeka khulu ngehlalakuhle yethu begodu zingazizwa zibophekile ukuragela phambili zibandakanyeka eenquntweni eziqakathekileko esiqalana nazo. Isibonelo, cabangela indaba yokwelatjhwa. IBhayibhili ikulahla ngokukhanyako ukuberegisa kumbi iingazi. (IZe. 15:28, 29) Nokho, ezinye iindaba ezimalungana nokutlhogonyelwa kwepilo, azikabekwa ngokukhanyako, begodu zitlhoga bona umuntu ngamunye enze isiqunto sakhe mathupha, sokobana ngikuphi ukulatjhwa azokwamukela namtjhana azokwala. * Abantu esibathandako bangaba neembono eqinileko eendabenezi. Nokho, nekenza isiqunto ngeendabezi, umKrestu ngamunye ozinikeleko wabhabhadiswa kutlhogeka azithwalele “umthwalo wakhe” wefanelo. (Gal. 6:4, 5) Okufuze sitshwenyeke ngakho ngokuyihloko kubulunga isazela esihle kuZimu, ingasi ebantwini.—1 Thi. 1:5.

5. Singakubalekela njani ukuphahlakalelwa mkhumbi wekholo lethu?

5 Ukuzaza ukwenza iinqunto kungasifaka engozini ekulu. Umfundi uJakobosi watlola bona umuntu ozazako “uyaphenduphenduka eendleleni zakhe.” (Jak. 1:8) Njengendoda esemkhumbini onganantlabagelo zokuwunqophisa elwandle eliwuruzelako, uzokutjhingiswa ngapha nangapha mibono yabantu. Qala bona bekuzoba lula kangangani ngomuntu onjalo bona aphahlazekelwe mkhumbi wekholo lakhe begodu asole abanye ngobujamo bakhe obubuhlungu! (1 Thi. 1:19) Singawubalekela njani umphumela onjalo? Kufuze ‘siqine ekholweni.’ (Funda KwebeKholose 2:6, 7.) Bona siqine, kufuze sifunde ukwenza iinqunto ezitjengisa ikholo lethu eLizwini lakaZimu eliphefumulelweko. (2 Thi. 3:14-17) Nokho, khuyini engaliya amakghono wethu wokwenza iinqunto ezihle?

Kubayini Ukwenza Iinqunto Kungaba Budisi?

6. Ukusaba kungasithinta njani?

6 Ukwesaba kungasikhandela—ukwesaba ukwenza iinqunto ezingakalungi, ukwesaba ukubhalelwa, namtjhana ukusaba ukubonakala usidlhadlha kwabanye. Ukutshwenyekokho kuyazwisiseka. Akakho umuntu ofuna ukwenza isiqunto esimbi, esingamfaka emrarweni nesingamhlazisa. Ngitjho nanyana kunjalo, ithando ngoZimu nangeLizwi lakhe lingasirhelebha sinciphise ukusaba kwethu. Ngaziphi iindlela? Ukuthanda uZimu kuzosikhuthaza bona sihlale sitjhinga eLizwini lakhe neencwadini ezisekelwe eBhayibhilini ngaphambi kobana senze iinqunto eziqakathekileko. Ngalokho sizokunciphisa isibalo seemtjhapho esiyenzako. Kubayini kunjalo? Ngombana iBhayibhili ‘linganikela onganalwazi ukuhlakanipha, nesokana ilwazi nekghono lokucabanga.’—Iziy. 1:4.

7. Isibonelo seKosi uDavidi singasifundisani?

7 Sizokuhlala senza iinqunto ezihle? Awa. Soke siyayenza iimtjhapho. (Rom. 3:23) Ngokwesibonelo, iKosi uDavidi bekayindoda ehlakaniphileko nethembekileko. Nokho, ngezinye iinkhathi wenza iinqunto ezambangela umtlhago yena nabanye. (2 Sam. 12:9-12) Namtjhana kunjalo, uDavidi khenge avumele iimtjhapho yakhe ikhinyabeze ikghono lakhe lokwenza iinqunto ezithabisa uZimu. (1 Kho. 15:4, 5) Nathi singenza iinqunto ezihle naphezu kweemtjhapho yesikhathi esidlulileko, nengabe njengoDavidi, sikhumbula bona uJehova akazokudzimelela eemtjhaphweni yethu begodu uzozilibalela izono zethu. Uzokuragela phambili asekela labo abamthandako nabamlalelako.—Rha. 51:1-4, 7-10.

8. Sifundani kilokho umpostoli uPowula akutjhoko ngomtjhado?

8 Singakunciphisa ukutshwenyeka esikuzwako malungana nokwenza iinqunto. Njani? Ngokulemuka bona ngezinye iinkhathi kuneendlela ezimbalwa ezilungileko esingakhetha kizo. Cabangela indlela umpostoli uPowula akhuluma ngayo ngendaba yomtjhado. Ngaphasi kokuphefumulelwa watlola: “[Nengabe nanyana ngubani ucabanga bona akaziphathi ngokufaneleko malungana nobuntombi bakhe, begodu sele adlule ekuthuthumbeni kobutjha, NW.] Nengabe kufanele, akenze njengombana abona. Asikho isono kilokho, akatjhade. Kodwana nengabe umuntu uzitjele emkhumbulweni wakhe bona angekhe atjhade, kungekho okumgandelelako, wenza kuhle nangamtjhadiko umntazana. Umuntu otjhadako wenza into ehle, kodwana loyo ozimisele ukungatjhadi nguye obukwako.” (1 Kor. 7:36-38) UPowula wabhederisa ukungatjhadi, kodwana bekungasikuphela kwendlela elungileko.

9. Kufuze sitshwenyeke ngokobana abanye baziqala njani iinqunto zethu? Hlathulula.

9 Kufuze sitshwenyeke ngokobana abanye baziqala njani iinqunto esizenzako? Ngokwezinga elithileko, iye. Tjheja lokho uPowula akutjhoko endabeni yokugoma ukudla okungabonakala kwanga kuhlatjelwe iinthombe. Wavuma bona isiqunto sokukudla ngokwaso kungenzeka singabi simbi, kodwana singalimaza omunye onesazela esibuthakathaka. Waphetha ngokuthini uPowula? Watlola, “Nengabe ukudla kuyamkhubekisa umzalwane abe one, angekhe ngalokotha ukuyigoma inyama, ze ngingamwisi umzalwane one.” (1 Kor. 8:4-13) Nathi kutlhogeka sicabange bona iinqunto zethu zizozithinta njani izazela zabanye. Kuliqiniso, esitshwenyeka ngakho khulu mphumela iinqunto zethu ezingaba nawo ebunganini bethu noJehova. (Funda KwebeRoma 14:1-4.) Ngiziphi iinkambisolawulo zeBhayibhili ezizosirhelebha bona senze iinqunto ezidumisa uZimu?

Amagadango Asithandathu Wokwenza Iinqunto Ezihle

10, 11. (a) Singakubalekela njani ukuzikhakhazisa emndenini? (b) Khuyini abadala okufuze bahlale bayikhumbula nebenza iinqunto ezithinta ibandla?

10 Ungenzi iinqunto onganagunya lokuzenza. Ngaphambi kokukhetha okuthileko, kutlhogeka sizibuze, ‘Nginalo igunya lokwenza isiquntwesi?’ IKosi uSolomoni yatlola: “Kufike ukuzikhakhazisa? Ngalokho nehlazo lizokuza; kodwana ukuhlakanipha kukwabathobekileko.”—Iziy. 11:2.

11 Ababelethi banganikela abantwana ithuba lokwenza iinqunto ezithileko, kodwana abantwana akukafuzi baziphe igunya elinjalo. (Khol. 3:20) Abafazi nabomma banegunya elithileko emndenini kodwana benza kuhle ngokulemuka ubuhloko bamadoda wabo. (Iziy. 1:8; 31:10-18; Efe. 5:23) Ngokufanako, amadoda kutlhogeka atjheje bona igunya lawo lilinganiselwe begodu kufuze azithobe kuKrestu. (1 Kor. 11:3) Abadala benza iinqunto ezithinta ibandla. Nokho, bayaqiniseka bona ‘abaphambuki kilokho okutlolwe’ eLizwini lakaZimu. (1 Kor. 4:6) Godu banamathela esinqophisweni abasifumana encekwini ethembekileko. (Mat. 24:45-47) Singabalekela ukubangela thina nabanye ukutshwenyeka nesizi elikhulu nengabe ngokuzithoba senza kwaphela iinqunto esinikelwe igunya lokuzenza.

12. (a) Kubayini kufuze senze irhubhululo? (b) Hlathulula bona umuntu angalenza njani irhubhululo elinjalo.

12 Yenza irhubhululo. USolomoni watlola wathi, “Amano wokhutheleko aletha umvuzo, kodwana nanyana ngubani owalazelako uya ekukhwahleni.” (Iziy. 21:5) Ngokwesibonelo, ucabangela ukuthoma ibhizinisi? Ungazivumeli ulawulwe mazizo. Buthelela woke amaqiniso atlhogekako, funa isiluleko kilabo abajayelene nezinto ezinjalo, uqunte nokobana ngiziphi iinkambisolawulo zeBhayibhili ezinomthelela endabeni le. (Iziy. 20:18) Ukuhlela irhubhululo lakho, yenza amarhelo amabili—elinye libe ngelalokho ongakuzuza, elinye kube ngelalokho okungakulahlekela. Ngaphambi kokwenza isiqunto, ‘hlala phasi ntangi ubone bona kuzakubiza malini.’ (Luka 14:28) Cabangela umphumela isiqunto sakho esingaba nawo ingasi ngokweemali kwaphela kodwana nengokomoyeni lakho. Kuthatha isikhathi nomzamo ukwenza irhubhululo. Kodwana ngokwenza njalo, ungabalekela ukwenza iinqunto ngamawala okungabangela iimraro nokutshwenyeka ngokukhamba kwesikhathi.

13. (a) Ngisiphi isiqinisekiso esisifumana kuJakobosi 1:5? (b) Ukuthandazela ukuhlakanipha kungasirhelebha njani?

13 Thandazela ukuhlakanipha. Iinqunto zethu zizokudumisa uZimu kwaphela nengabe simbawa asirhelebhe nesizenzako. Umfundi uJakobosi watlola: “Nengabe kukhona hlangana nani onganabo ubuhlakani, akabawe uZimu ophako abantu boke ngesihle, uzaphiwa.” (Jak. 1:5) Akuphathisi iinhloni ukuvuma bona sitlhoga ukuhlakanipha kwakaZimu kusirhelebhe senze iinqunto. (Iziy. 3:5, 6) Phela, ukuthembela elwazini lethu kwaphela kungasilahlekisa bulula. Nesithandazela ukuhlakanipha begodu senza irhubhululo eenkambiswenilawulo eziseLizwini lakaZimu, sivumela umoya ocwengileko usirhelebhe silemuke isihlohlomezelo samambala sokuthatha igadango elithileko.—Heb. 4:12; funda KaJakobosi 1:22-25.

14. Kubayini kufuze singariyadi?

14 Yenza isiqunto. Ungarhabeli ukuthatha igadangweli ngaphambi kokwenza irhubhululo nokuthandazela ukuhlakanipha. Umuntu ohlakaniphileko uthatha isikhathi ‘ukucabangela amagadangwakhe.’ (Iziy. 14:15) Ngakelinye ihlangothi, ungariyadi. Oriyadako angeza namabanga angazwakaliko wokungathathi igadango. (Iziy. 22:13) Kodwana usasenza isiqunto—eqinisweni, uqunta ukuvumela abanye balawule ipilwakhe.

15, 16. Yini ebandakanyekako ekwenzeni ngokuvumelana nesiqunto?

15 Yenza ngokuvumelana nesiqunto. Umzamo esiwenzako wokuthatha isinqunto esihle ungonakala nengabe asisilandeleli begodu asilweli ukwenza ngokuvumelana naso. USolomoni watlola: “Koke isandla sakho esikufumana bona sikwenze, kwenze ngamandlakho woke.” (Mtj. 9:10) Bona siphumelele, kufuze sikulungele ukuhlela iintlabagelo ezitlhogekako zokwenza ngokuvumelana neenqunto zethu. Ngokwesibonelo, umrhuweleli webandla angenza isiqunto sokuba liphayona. Uzokuphumelela? Angaphumelela nengabe akavumeli umsebenzi wokuziphilisa nokuzithabisa kumqede amandla kumdlele nesikhathi asitlhogako sokunakekela ikonzwakhe.

16 Akukajayeleki ukwenza ngokuvumelana neenqunto ezihle. Kubayini? Ngombana “iphasi loke lisemandleni woKhohlakeleko.” (1 Jwa. 5:19) Kufuze silwe ‘nemimoya emimbi esemkhathini, neemphathimandla zephaseli elisebumnyameni.’ (Efe. 6:12) Bobabili umpostoli uPowula nomfundi uJuda batjengisa bona labo abaqunta ukudumisa uZimu bazokuba sepini.—1 Thi. 6:12; Juda 3.

17. Nekuziwa eenquntweni esizenzako, uJehova ulindeleni kithi?

17 Buyekeza isiqunto begodu wenze ukulungisa nekutlhogekako. Akusizo zoke iinqunto ezenzeka ngendlela ezihlelwe ngayo. “Isikhathi nesehlakalo esingakalindeleki” sisehlela soke. (Mtj. 9:11) Namtjhana kunjalo, uJehova ulindele bona siphikelele ngezinye iinqunto ngitjho nanyana singahlangabezana neentjhijilo. Isiqunto somuntu sokunikela ukuphila kwakhe kuJehova namtjhana sokwenza isifungo somtjhado siqakatheke kwamambala. UZimu ulindele bona siphile ngokuvumelana neenqunto ezinjalo. (Funda IRhalani 15:1, 2, 4.) Nokho, iinqunto ezinengi azikaqakatheki kangako. Umuntu ohlakaniphileko uzokuhlale abuyekeza iinqunto azenzileko. Ngekhe avumele ukuzikhakhazisa namtjhana ikani imvimbele ekulungiseni namtjhana ekutjhugululeni isiqunto sakhe. (Iziy. 16:18) Atshwenyeka ngakho khulu kuqiniseka bona ipilwakhe iragela phambili idumisa uZimu.

Bandula Abanye Bona Benze Iinqunto Ezidumisa UZimu

18. Ababelethi bangababandula njani abantwababo bona benze iinqunto ezihle?

18 Ababelethi bangenza lukhulu ekusizeni abantwababo bafunde ukwenza iinqunto ezidumisa uZimu. Enye yeendlela eziphumelela khulu zokufundisa kukuba sibonelo esihle. (Luka 6:40) Nekufaneleko, ababelethi bangahlathululela abantwababo bona basenza njani isiqunto esithileko. Bangavumela abantwababo bazenzele iinqunto ezithileko begodu bababuke nengabe isiqunto leso siphumelele. Nokho, yini ekufuze yenziwe nengabe umntwana wenze isiqunto esimbi? Ukutjhigamela kokuthoma kombelethi kungaba kuvikela umntwana emphumelweni, kodwana ukwenza njalo ngeze kwamzuzisa umntwana ngaso soke isikhathi. Ngokwesibonelo, umbelethi angavumela umntwana bona afumane ilayisensi yokutjhayela. Akhe sithi umntwana uphula umthetho wendlela, ahlawuliswe. Umbelethi angayibhadela ihlawulo leyo. Nokho, nengabe kutlhogeka umntwana asebenze ukubhadala ihlawulo leyo, angafunda ukuqalana neemphumela yezenzo zakhe.—Rom. 13:4.

19. Kufuze sizifundiseni iimfundo zethu zeBhayibhili, begodu singakwenza njani lokho?

19 UJesu watjela abalandeli bakhe bona bafundise abanye. (Mat. 28:20) Esinye seemfundo eziqakathekileko esingazifundisa iimfundo zeBhayibhili yindlela yokwenza iinqunto ezihle. Ukwenza lokho ngokuphumelelako, kufuze sibalekele isifiso sokubatjela bona benzeni. Kubhedere khulu ngathi ukubafundisa ukucabangela iinkambisolawulo zeBhayibhili khona bazokghona ukuzenzela iinqunto. Ngemva kwalokho, ‘woke umuntu uzaziphendulela kuZimu ngalokho akwenzileko.’ (Rom. 14:12) Ngalokho, soke sinamabanga azwakalako wokwenza iinqunto ezidumisa uZimu.

[Umtlolo waphasi]

^ isig. 4 Bona ufumane ingcoco ngendaba le, qala isihlomelelo esithi “Kufanele Ngizibheke Kanjani Izingxenyana Zegazi Nezinqubo Zokwelapha Ezihilela Ukusetshenziswa Kwegazi Lami?” esiku-Nkonzo Yethu YoMbuso ka-January 2007, amakhasi 3-6.

Ungaphendula Njani?

• Kubayini kutlhogeka sifunde bona singazenza njani iinqunto?

• Ukwesaba kungasithinta njani, begodu singakuhlula njani?

• Ngimaphi amagadango asithandathu esingawathatha ukuqinisekisa bona iinqunto zethu zidumisa uZimu?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Ibhoksi/Isithombe ekhasini 20]

Amagadango Wokwenza Iinqunto Ezihle

1 Ungenzi Iinqunto Onganagunya Lokuzenza

2 Yenza Irhubhululo

3 Thandazela Ukuhlakanipha

4 Yenza Isiqunto

5 Yenza Ngokuvumelana Nesiqunto

6 Buyekeza Begodu Ulungise

[Isithombe ekhasini 19]

Umuntu ozazako unjengomuntu osemkhunjini onganantlabagelo zokuwunqophisa elwandle eliwuruzelako