Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Mindeni YamaKrestu—‘Hlalani Nilungile’

Mindeni YamaKrestu—‘Hlalani Nilungile’

Mindeni YamaKrestu—‘Hlalani Nilungile’

“Nihlale nilungile, ngombana iNdodana yoMuntu izakufika.”—LUKA 12:40.

1, 2. Kubayini kufuze sikhumbule isiyeleliso sakaJesu ‘sokuhlala silungile’?

“MHLANA iNdodana yoMuntu izako ngobukhosi bayo” bona izokuhlukanisa “iinqhema ezimbili” kuzokwenzekani kuwe nomndenakho? (Mat. 25:31, 32) Njengombana lokhu kuzokwenzeka nge-awara esingakalilindeli, qala bona kuqakatheke kangangani ukukhumbula isiyeleleliso sakaJesu sokobana ‘sihlale silungile’!—Luka 12:40.

2 Isihloko esigadungileko besikhuluma ngendlela ilungu ngalinye lomndeni elingarhelebha ngayo umndeni woke bona uhlale uphapheme ngokomoya ngokuwuthatha ngokuncama umthwalo walo wefanelo. Akhe sicabangele ezinye iindlela esingahlanganyela ngazo ehlalakuhleni yomndenethu engokomoya.

Bulunga Ilihlo Lakho ‘Libulula’

3, 4. (a) Iimndeni yamaKrestu kufuze izitjheje kuphi? (b) Kutjho ukuthini ukubulunga ilihlo “libulula”?

3 Bona iimndeni ikulungele ukuza kwakaKrestu, kufuze itjheje bona ingathikanyezwa eentweni ezihlobene nokukhulekela kweqiniso. Kutlhogeka itjheje bona ingaphambukiswa ziinthikamezo. Njengombana ukuthanda izinto eziqalekako kusithiyo esibambe iimndeni emnengi, cabangela lokho uJesu akutjhoko ngokubulunga ilihlo lethu [“libulula, NW.”] (Funda uMatewu 6:22, 23.) Njengombana ilampa lingakhanyisa iindlela zethu begodu lisenze sikhambe ngaphandle kokuwa, lokho ‘esikufaka ngamehlo wehliziyo’ kungasikhanyisela, kusirhelebhe sikhambe ngaphandle kokukhutjwa.—Efe. 1:18.

4 Ilihlo lamambala bona libone kuhle, kufuze lisebenze ngokufaneleko begodu likghone ukudzimelela kilokho elikuqalileko. Kuyafana nelihlo lehliziyo. Ukuba nelihlo elibulula elingokomfanekiso kutjho bona sidzimelele eemnqophweni owodwa. Kunokobana siphile ukuphila okudzimelele eentweni eziqalekako godu sitshwenyeke ngokutlhogomela iintlhogo zomndeni ezingokwenyama kwaphela, sibulunga ilihlo lethu lidzimelele eentweni ezingokomoya. (Mat. 6:33) Lokhu kutjho bona sihlale sanelisekile ngalokho esinakho begodu senze ikonzo kaZimu ize qangi ekuphileni kwethu.—Heb. 13:5.

5. Umntazana othileko watjengisa njani bona “ilihlo” lakhe belidzimelele ekukhonzeni uZimu?

5 Qala bona kungaba neemphumela emihle kangangani abantwana nebabandulwe bona babulunge ilihlo elibulula! Cabangela isibonelo somntazana wenarheni ye-Ethiopia. Waphasa ngamalengiso esikolweni kangangobana, wanikelwa umfundalize wokuthuthukisa iimfundo zakhe. Nokho anelihlo elidzimelele ekukhonzeni uJehova, wala umfundalize. Msinyana ngemva kwalokho, wafumana umsebenzi ebewuzombhadala ama-euro ama-3 000 (R28 200) ngenyanga—okuyimali enengi khulu neyimadaniswa nomrholo ofunyanwako enarheni yekhabo. Kodwana “ilihlo” lomntazana lo belidzimelele ekonzweni yobuphayona. Khenge kutlhogeke athinte ababelethi bakhe bona ale umsebenzi. Bazizwa njani ababelethi bakhe nebezwa ngalokho okwenziwe umntwanabo? Bathaba kunye naye, bamtjela bona bazikhakhazisa kangangani ngaye!

6, 7. Ngiyiphi ingozi okufuze ‘siyitjheje’?

6 Emezwini kaJesu atlolwe kuMatewu 6:22, 23 kufumaneka nesiyeleliso esimalungana nokuba marhamaru. UJesu zange enze umehluko wento ‘ebulula’ nokusebenzisa ibizo eliphikisana nalo elithi “budisi” kodwana wasebenzisa elithi ‘elingakalungi.’ ‘Ilihlo elingakalungi’ “limbi; linomona” okutjho bona limarhamaru. (Mat. 6:23, NW.)UJehova uzizwa njani ngokuba marhamaru? IBhayibhili ithi, ‘Ubufebe, nakho koke ukusilaphala, nomona [namtjhana, “ukuba marhamaru”] akungaphathwa nakanye hlangana nani.”—Efe. 5:3.

7 Nanyana kulula ukubona bona abanye bamarhamaru, akusilula ukuzibona bona simarhamaru. Ngalokho, sizabe sihlakaniphile nesilalela isiluleko sakaJesu esithi: “Lemukani nizitjheje nina bona ningabi marhamaru.” (Luka 12:15) Ukwenza njalo kutjho bona sizihlole sibone lokho esikufake eenhliziyweni zethu. Iimndeni yamaKrestu kufuze icabange kuhle ngesikhathi nemali eyiberegisela zokuzithabisa, zokuzigedla nokulwela ukufumana izinto eziqalekako.

8. Malungana nokuthenga, ‘singawavula njani amehlwethu’?

8 Ngaphambi kobana uthenge into, ungacabangeli kwaphela bona unemali eyaneleko yokuyithenga. Cabangisisa nangezinto ezinjengalezi: ‘Ngizokuba naso isikhathi sokuyisebenzisa qobe, nesokuyibulunga isebujamweni obuhle? Kuzongithatha isikhathi eside kangangani ukufunda ukuyiberegisa ngokufaneleko?’ Nina batjha, ningazikholelwa zoke izinto iphasi elibukisa ngazo ngezinto ezithengiswako begodu ngokungacabangeli, nifune ngekani izembatho ezidurako ezinamagama aphambili namtjhana ezinye izinto. Zibambeni. Godu, cabanga bona ukufumana into leyo kuzokuthinta njani ukulungela komndenakho ukuza kweNdodana yomuntu. Yiba nekholo esithembisweni sakaJehova: “Angekhe ngakutjhiya wedwana; angekhe ngakulahla.”—Heb. 13:5.

Lwela Ukufikelela Iimnqopho Engokomoya

9. Ukulwela ukufikelela iimnqopho engokomoya kungawenzelani umndeni?

9 Enye indlela amalungu womndeni angaqinisa ikholo lawo begodu ahlanganyele ehlalakuhleni engokomoya yomndeni woke, kuzibekela iimnqopho engokomoya begodu alwele ukuyifikelela. Lokhu kuzokurhelebha umndeni ubone bona wenza kuhle kangangani ekonzwenawo kuJehova begodu nokukhetha bona ngimiphi iimsebenzi efuze ibe ngeqakathekileko kiwo.—Funda KwebeFilipi 1:10.

10, 11. Njengomndeni, ngimiphi iimnqopho engokomoya enilwela ukuyifikelela, begodu ngimiphi eningathanda ukuzibekela yona ngesikhathi esizako?

10 Ngitjho nokubeka iimnqopho emncani engafikelelwa pheze ngiwo woke amalungu womndeni kungaba neemphumela emihle khulu. Ngokwesibonelo, cabangela umnqopho wokucoca ngomtlolo welanga qobe langa. Iimpendulo ezinikelwa malungu womndeni zingarhelebha ihloko yomndeni ibone izinga lengokomoya lawo. Umnqopho wokufunda qobe iBhayibhili ndawonye unikela abantwana ithuba elihle khulu lokuthuthukisa amakghono wabo wokufunda nokuzwisisa umlayezo weBhayibhili. (Rha. 1:1, 2) Akusikuhle na ukuzibekela umnqopho wokuthuthukisa iimthandazo yethu? Ukuhlawulela iingcenye zesithelo somoya ngezinga eliphakemeko kungaba mnqopho omuhle khulu esingalwela ukuwufikelela. (Gal. 5:22, 23) Kuthiwani nangokufuna iindlela zokuzwelana nabantu esihlangana nabo ekonzweni? Ukulwela ukwenza lokho njengomndeni kungarhelebha abantwana bafunde ukuba nesirhawu, begodu manengi amathuba wokobana babe nesifiso sokuba maphayona wesikhathi esizeleko namtjhana iinthunywa zevangeli.

11 Kubayini ungacabangeli eminye yeemnqopho wena nomndenakho eningalwela ukuyifikelela? Umndenakho ungazibekela umnqopho wokungezelela isikhathi osisebenza ekonzweni? Ningasebenzela ukuhlula ukusaba kokufakaza ngomrhala, estradeni, namtjhana eendaweni zamabhizinisi? Kuthiwani ngokusebenza lapho kunetlhogeko ekulu yabarhuweleli boMbuso? Likhona ilungu lomndeni elingafunda elinye ilimu ukwenzela bona lihlanganyele iindaba ezimnandi nabantu abavela kezinye iinarha?

12. Yini engenziwa ziinhloko zemindeni ukurhelebha iimndenayo ikhule ngokomoya?

12 Njengehloko yomndeni, tjheja iindawo umndenakho ongathuthukisa kizo ngokomoya. Ngemva kwalokho ungabeka iimqopho enqophileko yokufikelela ihloso leyo. Iimnqopho eniyibekako njengomndeni kufuze ibe ngefikelelekako, ivumelane nobujamo namakghono wenu. (Iziy. 13:12) Liqiniso, ukulwela ukufeza umnqopho omuhle kuthatha isikhathi. Ngalokho thengani isikhathi enisisebenzisela ukubukela i-TV nisisebenzisele izinto ezingokomoya. (Efe. 5:15, 16) Sebenzani budisi ukufikelela iimnqopho eniyibekele umndeni wenu. (Gal. 6:9) Umndeni olwela ukufikelela iimnqopho engokomoya uzokwenza ‘ukuthuthukela kwawo phambili kubonakale kibo boke abantu.’—1 Thi. 4:15.

Bulungani Ubusuku BokuKhulekela Komndeni

13. Ngiliphi itjhuguluko elenziwe ehlelweni lemihlangano yethu yaqobe veke, begodu ngimiphi iimbuzo ekufuze siyicabangele?

13 Ithulusi elihle khulu lokurhelebha iimndeni ihlale ‘ikulungele’ ukufika kweNdodana yomuntu litjhentjho elikhulu elenziwe ehlelweni lemihlangano yaqobe veke elathoma ukuberega ngoJanabari 1, 2009. Akusatlhogeki ukuhlangana ngelanga elihlukileko bona sibe nomhlangano egade ubizwa ngokobana Sifundo Sencwadi, ngombana wahlanganiswa neSikolo Sekonzo Sezulwini noMhlangano Wekonzo. Itjhugulukweli lenzelwa ukunikela iimndeni yamaKrestu ithuba lokuqinisa ingokomoya layo ngokuhlela ubusuku obuthileko qobe veke bona ibe nokukhulekela komndeni. Njengombana sekudlule isikhatjhana sithome ilungiselelweli, singazibuza: ‘Ngisebenzisa isikhathi esele sinaso bona sibe nobusuku bokuKhulekela Komndeni namtjhana ukuba nesifundo somuntu mathupha? Ngiphumelele ukwenza ngokuvumelana nehloso yelungiselweleli?’

14. (a) Uyini umnqopho oyihloko wokubulunga ubusuku bokuKhulekela Komndeni namtjhana isifundo somuntu mathupha? (b) Kubayini ukubekela eqadi ubusuku bokutaditjha?

14 Umnqopho oyihloko wokubulunga ubusuku bokuKhulekela Komndeni namtjhana isifundo somuntu mathupha kutjhidela kuZimu. (Jak. 4:8) Nesithatha isikhathi sitaditjha iBhayibhili qobe, sikhule elwazini lwethu ngoMbumbi, ubuhlobo bethu naye buyaqina. Njengombana sitjhidela khulu kuJehova, sizokuba nesihlohlomezelo esikhulu sokumthanda ‘ngehliziyo yoke, ngomphefumulo woke, ngomkhumbulo woke, nangamandla wethu woke.’ (Mar. 12:30) Ngokuqinisekileko, siyakutjhisakalela ukulalela uZimu nokumlingisa. (Efe. 5:1) Ukuhlala sinobusuku bokuKhulekela Komndeni, kuqakathekile ekurhelebheni amalungu womndenethu ‘ahlale alungile’ ngokomoya njengombana silindele ‘iintlayiseko ezimbi khulu’ ezibikezelweko. (Mat. 24:21) Kuqakathekile bona siphuluswe.

15. Ubusuku bokuKhulekela Komndeni bunamuphi umphumela endleleni amalungu womndeni azizwa ngayo ngomunye nomunye?

15 Ilungiselelo lokuKhulekela Komndeni linomunye umnqopho—wokurhelebha amalungu womndeni atjhidelane. Ukusebenzisa isikhathi ndawonye nicoca ngezinto ezingokomoya qobe veke kunomphumela obonakalako endleleni amalungu womndeni azizwa ngayo ngomunye nomunye. Qala bona abalingani bomtjhado batjhidelana kangangani nebezwa omunye azwakalisa ithabo lakhe ngegugu elingokomoya abalifumana ndawonye! (Funda uMtjhumayeli 4:12.) Manengi amathuba wokobana ababelethi nabantwana abakhulekela ndawonye babe munye ethandweni, ‘lona elibopha zoke izinto zibe yinyanda yinye.’—Khol. 3:14.

16. Landisa bona abodade abathathu bazuza njani ngokubekela eqadi ubusuku bokutaditjha iBhayibhili?

16 Cabangela indlela abodade abathathu abazuza ngayo elungiselelweni lokubekela eqadi ubusuku bokuba nesifundo seBhayibhili. Ngitjho nanyana bangakahlobani, abahlolokazi abathathwaba bahlala edorobheni linye begodu babebangani abakhulu iimnyaka eemnengi. Banesifiso sokuba nesikhathi esingeziweko ndawonye kodwana singabi ngesokuzigedla kwaphela, sikhambisane nezinto ezingokomoya, baqunta ukubekela eqadi ubusuku bokuhlangana bataditjhe iBhayibhili. Bathoma ukwenza lokho basebenzisa incwadi ethi ‘Ukunikeza Ubufakazi Obuphelele’ NgoMbuso KaNkulunkulu. Omunye wabo uthi, “Sikuthabela khulu ukuba ndawonye kangangobana isifundo sethu ngokuvamileko sithatha ngaphezu kwe-awara. Silinga ukubona ngelihlo lengqondo ubujamo abanakwethu bekhulu lokuthoma ebebakibo begodu sicoca nangalokho esingakwenza nesisebujamweni obufanako. Bese silinga ukusebenzisa amaphuzu esiwafundileko ekonzweni. Lokhu kwenze umsebenzi wethu wokutjhumayela ngoMbuso nokwenza abafundi ube ngothabisa nokhiqiza khulu kunanini ngaphambili.” Ngaphezu kokubaqinisa ngokomoya, ilungiselelweli lenze abangani abakhulu abathathwaba baba seduze komunye nomunye. Bathi, “Silithanda khulu ilungiselelweli.”

17. Ngiziphi izinto ezenza ubusuku bokuKhulekela Komndeni kuphumelele?

17 Kuthiwani ngawe? Uzuza njani ngokubekela eqadi ubusuku bokukhulekela komndeni namtjhana isifundo somuntu mathupha? Nengabe akwenziwa qobe veke ngeze kuveze iimphumela emihle. Ilungu lomndeni ngalinye kufuze libe selikulungele ukufunda ngesikhathi esibekiweko. Iindaba ezingatjho litho akukafaneli zivunyelwe zithikazise ngobusukobo. Ngaphezu kwalokho, okufundwako kufuze kukhethwe ngendlela yokobana isifundo sizuzise umndenakho. Ungenzani ukwenza iimfundwezo zithabise? Sebenzisa iindlela zokufundisa eziphumelelako, ubulunge nomoya wehlonipho nokuthula.—Jak. 3:18. *

‘Hlala Uphapheme’ Begodu ‘Uhlale Ulungile’

18, 19. Ukwazi bona ukufika kweNdodana yomuntu kuseduze kufuze kukuthinte njani wena nomndenakho?

18 Ubujamo bephasi obuya buba bumbi khulu obulitshwayo lesikhathi esiphilakiswesi benza kungabi nakuzaza bona kusukela ngo-1914, iphasi elimbi lakaSathana langena emalangenalo wamaswaphelo. I-Amagedoni sele isemnyango. Msinyana kuzokuba sikhathi sokobana iNdodana yomuntu ikhuphe isahlulelo sakaJehova kibo boke abangamhloniphiko uZimu. (Rha. 37:10; Iziy. 2:21, 22) Ukwazi lokho akufanele kube nomphumela kuwe nomndenakho na?

19 Uyasilalela isiluleko sakaJesu sokubulunga ilihlo lakho “libulula”? Namtjhana abantu bephaseli balwela ukuba noburego, idumo, namtjhana amandla, umndenakho ulwela ukufikelela iimnqopho engokomoya? Ilungiselelo lobusuku bokuKhulekela Komndeni namtjhana isikhathi sesifundo somuntu mathupha liyakusebenzela? Uyayifikelela iimnqopho eyenzelwe lona? Njengombana kucocwe esihlokweni esigadungileko, uyawuthwala umthwalo wakho ongokoMtlolo njengendoda, umfazi, namtjhana umntwana, ngalokho urhelebhe woke umndeni ‘uhlale uphapheme’? (1 Tes. 5:6) Nekunjalo, ‘uzokuhlala ukulungele’ ukufika kweNdodana yomuntu.

[Umtlolo waphasi]

^ isig. 17 Ukufumana iimphakamiso zalokho ongakufunda nokwenza ubusuku bokuKhulekela Komndeni kuzuzise begodu kuthabise, qala INqabayokulinda ka-October 15, 2009, amakhasi 29-31.

Ufundeni?

• Hlathulula bona iimndeni yamaKrestu ‘ingahlala njani iphapheme’ . . . 

ngokuba nelihlo “elibulula.”

ngokuzibekela nokulwela ukufikelela iimnqopho engokomoya.

ngokubulunga ubusuku bokuKhulekela Komndeni.

[Iimbuzo Yesifundo]