Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Mindeni YamaKrestu—‘Hlalani Niphapheme’

Mindeni YamaKrestu—‘Hlalani Niphapheme’

Mindeni YamaKrestu—‘Hlalani Niphapheme’

‘Kufanele sihlale siphapheme, sizibambe.’—1 TES. 5:6.

1, 2. Kutlhogekani emndenini bona uhlale uphapheme ngokomoya?

AQALISELE ‘elangeni elikhulu nelisabekako lakaJehova,’ umpostoli uPowula watlola: “Bazalwane, anikho ebumnyameni, isukwelo akukafaneli bona lifike njengesela ningakalindeli. Nina noke nje nibabantu bokukhanya, ningebemini; anisingebebusuku nobumnyama.” UPowula wangezelela: “Akukafaneli bona silale ubuthongo njengabanye, kufanele silindele siphaphame, sizibambe.”—Juw. 2:31; 1 Tes. 5:4-6.

2 Isiluleko sakaPowula kwebeTesalonika sifaneleka ngokukhethekileko kumaKrestu aphila ‘esikhathini sokuphela.’ (Dan. 12:4) Njengombana ukuphela kwephasi elimbeli kutjhidela, uSathana uzimisele ukwenza abakhulekeli beqiniso abanengi ngendlela angakghona ngayo bona balise ukukhulekela uZimu. Ngalokho-ke, sihlakaniphile nesisithathela ehloko isikhuthazo sakaPowula sokuhlala siphapheme ngokomoya. Bona umndeni wamaKrestu uphumelele ukuhlala uphapheme, kuqakathekile bona ilungu ngalinye lomndeni lifeze indimalo evezwe eMitlolweni. Ngalokho-ke, ngiyiphi indima amadoda, abafazi, nelutjha abanayo ekurhelebheni umndeni ‘uhlale uphapheme’?

Madoda—Lingisani ‘UMalusi Olungileko’

3. Ngokweyo-1 Thimothi 5:8, umthwalo wendoda njengehloko uhlanganisani?

3 IBhayibhili ithi, ‘Ihloko yowesifazana yindoda.’ (1 Kor. 11:3) Uhlanganisani umthwalo wendoda njengehloko yomndeni? Iveza okhunye okubandakanyekako ekubeni yihloko, iMitlolo ithi: “Nengabe umuntu angabatjheji bekhabo, khulu bomndeni wakhe, umuntu loyo selatjengise ngokupheleleko bona akakholwa, mumbi khulu udlula ongakholwako.” (1 Thi. 5:8) Kwamambala, indoda kufuze itlhogomele umndenayo ngezinto eziphathekako. Nokho, bona irhelebhe umndenayo uhlale uphapheme ngokomoya, kutlhogeka okungaphezu kokuwondla ngezinto eziphathekako. Kutlhogeka yakhe umndenayo ngokomoya, irhelebhe boke emndeninayo baqinise ubuhlobo babo noZimu. (Iziy. 24:3, 4) Ingakwenza njani lokho?

4. Yini engarhelebha indoda iphumelele ukwakha umndenayo ngokomoya?

4 Njengombana ‘indoda iyihloko yomkayo, noKrestu ayihloko yebandla,’ indoda etjhadileko kufuze ihlolisise bona uJesu ubusebenzisa njani ubuhloko bakhe ebandleni. (Efe. 5:23) Cabangela indlela uJesu ahlathulula ngayo ubuhlobo anabo nabalandeli bakhe. (Funda uJwanisi 10:14, 15.) Yini engenza indoda efuna ukwakha umndenayo ngokomoya iphumelele? Ngilokhu: Kutaditjha isibonelo sakaJesu ‘njengoMalusi Olungileko,’ ‘ilandele nesibonelo sakhe.’—1 Pit. 2:21.

5. Ngiliphi ilwazi uMalusi Olungileko analo ngebandla?

5 Ngekulumo engokomfanekiso, ubuhlobo phakathi kwezimvu nomalusi busekelwe elwazini nekuthembaneni. Umalusi wazi koke ngezimvu zakhe, izimvu ziyamazi begodu ziyamthemba umalusi. Ziyalazi begodu ziyalithemba ilizwi lakhe. UJesu wathi: “Ngiyazazi izimvu zami, nazo ziyangazi.” Akagcini ngokwazi iindaba zebandla ezibonakala bulula kwaphela. Ibizo lesiGirigi lapha elitlolwe ngokobana ‘ukwazi’ litjengisa “ilwazi elingeneleleko, lobuqu.” Kwamambala, uMalusi Olungileko uzazi yena mathupha izimvu zakhe. Wazi bona imvu ngayinye itlhogani, ibuthakathaka begodu inamandla kuphi. Ayikho into emalungana nezimvu zakhe iSibonelo sethu esingayaziko. Nezimvu zimazi ngokuzeleko umalusi wazo zithemba nobudosiphambili bakhe.

6. Amadoda angamlingisa njani uMalusi Olungileko?

6 Ukusebenzisa ubuhloko bayo njengoKrestu, indoda kufuze ifunde ukuzicabanga njengomalusi, labo abangaphasi kwakhe njengezimvu. Kufuze ilwele ukuwazi kuhle umndenayo. Indoda ingaba nalo ilwazi elinjalo? Iye, nengabe ikhulumisana kuhle nawo woke amalungu womndenayo, ilalela lokho okuwatshwenyako, idosa phambili eentweni ezenziwa mndeni, ikuphaphamela nokwenza iinqunto ezihle eendabeni ezinjengokukhulekela komndeni, ukuya emhlanganweni, ikonzo yesimini, ukuzigedla nokuzithabisa. Indoda emKrestu neyidosaphambili ingasi ngelwazi leLizwi lakaZimu kwaphela kodwana nelalabo ephathiswe bona, manengi amathuba wokobana amalungu womndenayo azobuthemba ubuhloko bayo nokobana izokuthabela ukuwabona ahlala amunye ekukhulekeleni kweqiniso.

7, 8. Indoda ingamlingisa njani uMalusi Olungileko ekutjengiseni ithando kilabo ebatlhogomelako?

7 Godu umalusi omuhle uyazithanda izimvu zakhe. Nesitaditjha ukulandisa kwamaVangeli kokuphila nekonzo kaJesu, iinhliziyo zethu zitjhukumiseleka bona zibuke ithando uJesu alitjengisa abafundi bakhe. ‘Unikele nokuphila kwakhe ngebanga lezimvu zakhe.’ Amadoda kufuze alingise uJesu ekutjengiseni labo ababatlhogomelako ithando. Esikhundleni sokugandelelela umkayo ngelunya, indoda enesifiso sokwamukelwa nguZimu iragela phambili imthanda “njengombana uKrestu athanda ibandla.” (Efe. 5:25) Amezwayo kufuze abe nomusa acabangele, ngombana umkayo ufanelwe lidumo.—1 Pit. 3:7.

8 Ekubanduleni abantwana, ihloko yomndeni kufuze ibambelele ngokuqinileko eenkambiswenilawulo zakaZimu. Nokho, akukafaneli ibhalelwe kutjengisa ithando ebantwaneni bayo. Isiluleko esitlhogekako kufuze sinikelwe ngethando. Abanye abatjha bangathatha isikhathi eside kunabanye ukuzwisisa lokho okulindeleke kibo. Nekunjalo, ubaba uzokuba nesineke esikhudlwana kibo. Amadoda nekalandela isibonelo sakaJesu ngokungatjhugulukiko, enza ikhaya libe yindawo evikelekileko nephephileko. Iimndenawo ithabela ukuvikeleka okungokomoya umrhalani abhina ngakho.—Funda IRhalani 23:1-6.

9. Njengehloko yomndeni uNuwa, amadoda amaKrestu anamuphi umthwalo wefanelo, begodu yini ezowarhelebha awuthwale?

9 Ihloko yomndeni uNuwa yaphila ngesikhathi sokuphela kwephasi langesikhathi sayo. Kodwana uJehova “wamlonda uNuwa, umtjhumayeli wokulunga, kanye nabanye abakhombako, ngesikhathi nakaletha ikukhulamungu ephasinapha kilabo abangamesabiko uZimu.” (2 Pit. 2:5) UNuwa bekanomthwalo wokurhelebha umndenakhe uphuluke kuKukhulamungu. Iinhloko zeemndeni yamaKrestu zisebujamweni obufanako emihleni yokuphela le. (Mat. 24:37) Qala bona kuqakatheke kangangani bonyana bataditjhe isibonelo ‘sakamalusi olungileko’ balwele nokumlingisa!

Bafazi—‘Yakhani Imindeni Yenu’

10. Kutjho ukuthini bona umfazi kufuze athobele indoda yakhe?

10 Umpostoli uPowula watlola, “Bafazi, thobelani amadoda wenu, sengathi nithobela iKosi.” (Efe. 5:22) Amezwi la awakanqophi ukunyaza isikhundla sabafazi. Ngaphambi kobana abumbe umfazi wokuthoma, u-Efa, uZimu weqiniso wathi: “Akusikuhle bona indoda ihlale iyodwa. Ngizoyenzela umsizi, abe mphelelisi wayo.” (Gen. 2:18) Indima ‘yomsizi’ ‘nomphelelisi’—yokusekela indodayo njengombana itlhogomela iimthwalo yomndenayo—ngehlonipheke kwamambala.

11. Umfazi ohlakaniphileko ‘uyakha njani indlwakhe’?

11 Umfazi osibonelo usebenzela ukuzuzisa umndenakhe. (Funda Iziyema 14:1.) Ngokungafani nomfazi osidlhayela, ongahloniphi ilungiselelo lobuhloko, umfazi ohlakaniphileko ulihlonipha ngokudephileko ilungiselelweli. Kunokubonisa umoya wokungalaleli nokuzijamela obonakala ephasineli, uyazithoba kumlinganakhe. (Efe. 2:2) Umfazi osidlhadlha akanamraro ngokukhuluma kumbi ngendodakwakhe, kukulapho umfazi ohlakaniphileko asebenzela ukwandisa ihlonipho abantwabakhe nabanye abanayo ngayo. Umfazi onjalo uyatjheja bona anganyazi ubuhloko bendodakwakhe ngokuba litshwenyo namtjhana ngokuphikisana nayo. Godu kunendaba yokonga. Umfazi osidlhayela pheze uzokumorosa izinto zomndeni ezisetjenzelwe budisi. Umfazi osekelako akasinjalo. Ubambisana nendodakwakhe eendabeni zeemmali. Indlelakhe yokwenza izinto ibonakala ngokuhlakanipha nokonga. Akagandeleli indodakhe bona isebenze isikhathi esingeziweko.

12. Khuyini umfazi angayenza ukurhelebha umndenakhe “uhlale uphapheme”?

12 Umfazi osibonelo urhelebha umndenakhe bona “uhlale uphapheme” ngokurhelebha indodakwakhe ekufundiseni abentwana ngoJehova. (Iziy. 1:8) Ulisekela ngokuzimisela ihlelo lokuKhulekela koMndeni. Ngaphezu kwalokho, uyayisekela indodakwakhe neyinikela isiluleko begodu ifundisa abantwababo. Qala bona uhluke kangangani emfazini ongabambisani nendodakwayo, loyo abantwabakhe abatlhaga ngokwenyama nangokomoya!

13. Kubayini kuqakathekile ngomfazi bona asekele indodakwakhe emsebenzinayo ongokwezulwini?

13 Uzizwa njani umfazi osekelako nekabona indodakwakhe itjhiseka ebandleni lobuKrestu? Uthaba khulu! Kungakhathaliseki bona indodakwayo iyinceku ekhonzako, imdala, namtjhana ililungu leKomidi Yokubonisana Neembhedlela nofana leKomidi Yokwakha Yesifunda, uyathaba ngamalungelo wendodakwayo. Ukuyisekela ngokuzimisela indodakwakhe ngamezwi nangezenzo ngokuqinisekileko kuzokuhlanganisa nokuzidela. Kodwana uyatjheja bona ukuba majadu emsebenzini ongakwezulwini kwendodakwakhe kurhelebha umkhaya woke uhlale uphapheme ngokomoya.

14. (a) Yini engaba sitjhijilo emfazini osekelako, begodu angaqalana njani naso? (b) Umfazi uba nengcenye njani ehlalakuhleni yomndeni woke?

14 Ukuba sibonelo endimeni yokusekela kungaba sitjhijilo emfazini indoda neyenza isiqunto angavumelani naso. Ngitjho nanyana kunjalo, utjengisa ‘umoya omuhle nonokuthula’ begodu ubambisana nayo ekwenzeni isiqunto sayo siphumelele. (1 Pit. 3:4) Umfazi omuhle ulinga ukulandela iimbonelo ezihle zabafazi abasaba uZimu bekadeni, njengoSara, uRude, u-Abhigayili, noMariya unina lakaJesu. (1 Pit. 3:5, 6) Godu ulingisa abafazi asebakhulileko bagadesi ‘abaziphatha ngehlonipho.’ (Tit. 2:3, 4, NW) Ngokuthanda nokuhlonipha indodakwakhe, umfazi osibonelo unengcenye ekulu ekuphumeleleni komtjhadwabo nehlalakuhleni yomndeni woke. Indlwakhe yindawo yokunethezeka nokuvikeleka. Endodeni ethanda neberegela uJehova budisi, umfazi osekelako uqakatheke khulu!—Iziy. 18:22.

Batjha—‘Bulungani Amehlwenu Eentweni Ezingabonwako’

15. Abantu abatjha bangasebenzisana njani nababelethi babo bona umndenabo ukwazi ‘ukuhlala uphapheme’ ngokomoya?

15 Nina bantu abatjha ningasebenzisana njani nababelethi benu bona umndenenu “uhlale uphapheme” ngokomoya? Cabangani ngomtlomelo uJehova awubeke phambi kwenu. Mhlamunye kusukela ebuncanini, ababelethi bakho bakutjengisa iinthombe zokuphila eParadeyisini. Njengombana ukhula, bajayele ukuberegisa iBhayibhili neencwadi zobuKrestu ukukurhelebha ubone ngelihlo lengqondo bona ukuphila kuzokuba njani ephasini elitjha. Ukubulunga amehlwakho adzimelele ekonzweni kaJehova nokuhlela kuhle ukuphila kwakho kuzokurhelebha “uhlale uphapheme.”

16, 17. Khuyini abatjha abangayenza ukugijima iphaliswano lokuphila ngokuphumelelako?

16 Khumbula amezwi kaPowula afumaneka kwe-1 Korinte 9:24. (Funda.) Gijima iphaliswano lokuphila unomnqopho ozeleko wokuthumba. Khetha ikambo ezokwenza ufumane umtlomelo wokuphila okungapheliko. Abanengi bavumele ukulwela ukufumana izinto eziqalekako bona kubathikazise ekubulungeni amehlwabo emtlomelweni. Qala bona lokho kubudlhayela kangangani! Ukuhlela ukuphila kwakho bona ufumane umrego akudoseli ethabweni lamambala. Izinto imali engazithenga zingezesikhatjhana. Ngalokho, ‘bulunga amehlwakho ezintweni ezingabonakaliko.’ Kubayini? Ngombana “okungabonakaliko kungokwafuthi.”—2 Kor. 4:18.

17 “Okungabonakaliko” kuhlanganisa iimbusiso zoMbuso. Hlela ukuphila ngendlela engakwenza uzifumane. Ithabo lamambala liza ngokusebenzisa ukuphila kwakho ekonzweni kaJehova. Ukukhonza uZimu weqiniso kunikela amathuba wokufikelela iimnqopho yesikhatjhana neyesikhathi eside. * Ukuzibekela iimnqopho engokomoya efikelelekako kungakurhelebha uhlale udzimelele ekukhonzeni uZimu unombono wokufumana umtlomelo wokuphila okungapheliko.—1 Jwa. 2:17.

18, 19. Umuntu omutjha angabona bunjani bona wenze iqiniso laba ngelakhe?

18 Batjha, igadango lokuthoma endleleni yokuphila kukwenza iqiniso libe ngelenu. Sewulithethe igadango lelo? Zibuze: ‘Ngingumuntu ongokomoya, namtjhana ukuzibandakanya kwami ezintweni ezingokomoya kusame ebabelethini bami? Ngihlawulela iimfanelo ezingenza ngithatjelwe nguZimu? Ngenza umzamo wokubulunga imvamisa yokuhlanganyela emsebenzini ehlobene nokukhulekela kweqiniso, njengokuthandaza qobe, ukutaditjha, nokubakhona emihlanganweni, nekonzweni yesimini? Ngitjhidela kuZimu ngokukhululisa ubuhlobo bami mathupha naye?’—Jak. 4:8.

19 Cabanga ngesibonelo sakaMosisi. Nanyana gade akateleleke ukuphila ngamasiko wakenye inarha, wakhetha ukwaziwa njengomkhulekeli kaJehova kunokuba yindondana yendodakazi kaFaro. (Funda KumaHebheru 11:24-27.) MaKrestu asesematjha, nani kufuze nizimisele ukukhonza uJehova ngokuthembeka. Ngokwenza bunjalo, nizokufumana ithabo lamambala, ipilo ehle kwanjesi, nethemba lokufumana “umvuzo owukuphila okungikho.”—1 Thi. 6:19.

20. Ephaliswaneni lokuphila, ngubani ofumana umtlomelo?

20 Emidlalweni yekadeni, mgijimi oyedwa kwaphela obekathumba iphaliswano. Akusinjalo ephaliswaneni lokuphila. Kuyintando kaZimu bona “boke abantu baphuluswe balazi iqiniso.” (1 Thi. 2:3, 4) Abanengi ngaphambi kwakho bagijime ngokuphumelelako, abanye basagijima nawe. (Heb. 12:1, 2) Umtlomelo uzokufunyanwa ngibo boke abangalahli ithawula. Ngalokho zimisele ukuthumba!

21. Yini ekuzococwa ngayo esihlokweni esilandelako?

21 “Ukuza kwelanga elikhulu nelisabekako lakaJehova” ngeze kwariyada. (Mal. 4:5) Ilangelo akukafuzi lifumane iimndeni yamaKrestu ingakatjheji. Kuqakathekile ngabo boke emndenini ukuthwala iimthwalo yabo engokoMtlolo. Yini enye ongayenza bona uhlale uphapheme ngokomoya begodu uqinise ubuhlobo bakho noZimu? Isihloko esilandelako sizokucoca ngezinto eentathu ezithinta ihlalakuhle engokomoya yomndeni woke.

[Umtlolo waphasi]

^ isig. 17 Qala ISithalasokulinda, sakaNovemba 1, 2010, amakhasi 20-24; nesakaJulayi 15, 2004, ngesiZulu amakhasi 21-23.

Ufundeni?

• Kubayini kuqakathekile eemndenini yamaKrestu ‘ukuhlala iphapheme’?

• Indoda ingamlingisa njani uMalusi Olungileko?

• Yini umfazi osibonelo angayenza ukusekela indodakwakhe?

• Abantu abatjha bangayirhelebha bunjani iimndenabo ihlale iphapheme ngokomoya?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Umkhangiso osekhasini 12]

Umfazi osekelako uqakatheke khulu endodeni engokomoya