Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ngubani Oqakatheke Kinabo Boke Ekuphileni Kwakho?

Ngubani Oqakatheke Kinabo Boke Ekuphileni Kwakho?

Ngubani Oqakatheke Kinabo Boke Ekuphileni Kwakho?

“Wena wedwa ungoPhezukoke ephasini loke.”—RHA. 83:18.

1, 2. Malungana nokuphuluswa kwakho mathupha, kubayini kungakaneli ukwazi kwaphela ibizo lakaJehova?

MHLAMUNYE wabona ibizo lakaJehova kokuthoma newulitjengiswa kuRhalani 83:18. Kungenzeka warareka ukufunda amezwi layo athi: “Khona abantu bazokwazi bona wena, ibizo lakho elinguJehova, wena wedwa ungoPhezukoke ephasini loke.” Akubuzwa bona kusukela mhlokho wasebenzisa umtlolo lo ukusiza abanye bazi uZimu wethu onethando, uJehova.—Rom. 10:12, 13.

2 Nanyana kuqakathekile bona abantu bazi ibizo lakaJehova, ukwazi lona kwaphela akukaneli. Tjheja indlela umrhalani akhanyisa ngalo elinye iqiniso eliqakathekileko ephulusweni yethu nekathi: “Wena wedwa ungoPhezukoke ephasini loke.” Kwamambala, uJehova muMuntu oqakatheke kinabo boke ezulwini nephasini. Njengombana aMbumbi wazo zoke izinto, unelungelo lokulindela bona zoke iimbunjwa zakhe zimthobele ngokupheleleko. (ISam. 4:11) Ngalokho-ke, kunebanga elizwakalako lokobana sizibuze, ‘Ngubani oqakatheke kinabo boke ekuphileni kwami?’ Kuqakathekile sihlolisise indlela esiwuphendula ngayo umbuzo lo!

Ipikiswano Yesimini Ye-Edeni

3, 4. USathana wamkhohlisa njani u-Efa, kwaba namuphi umphumela?

3 Ukuqakatheka kombuzo lo kungabonakala ngokukhanyako kilokho okwenzeka esimini ye-Edeni. Lapho, ingilozi esihlubuki eyagcina sele yaziwa ngoSathana uDeveli yayenga umfazi wokuthoma, u-Efa, bona aqale iimfiso zakhe njengeziqakatheke ukudlula umlayo kaJehova wokobana bangadli isithelo somuthi othileko. (Gen. 2:17; 2 Kor. 11:3) U-Efa wahlulwa silingweso ngokwenza njalo atjengisa ukungahloniphi ubukhosi bakaJehova. U-Efa gade angaqali uJehova njengoMuntu oqakatheke kinabo boke ekuphileni kwakhe. Kodwana uSathana wakghona njani ukukhohlisa u-Efa?

4 USathana wasebenzisa amaqhinga ambalwa afihlakeleko nekakhuluma no-Efa. (Funda uGenesisi 3:1-5.) Kokuthoma, uSathana zange abize uJehova ngebizo lakhe. Wamane wakhuluma ‘ngoZimu.’ Ngokuphambene nalokho, umtloli kaGenesisi wasebenzisa ibizo lakaJehova evesini lokuthoma lesahluko leso. Kwesibili, esikhundleni sokukhuluma ‘ngomlayo’ kaZimu, uSathana wavele wabuza ngalokho uZimu ‘akutjhwileko’. (Gen. 2:16) Ngendlela efihlakeleko le uSathana wazama ukunyaza ukuqakatheka komlayo lo. Kwesithathu, namtjhana bekakhuluma no-Efa kwaphela, wasebenzisa isabizwana sobunengi u-“ni.” Ngokwenza njalo, kungenzeka bekalinga ukumenza azikhakhazise, alwela ukumenza azizwe amumuntu oqakathekileko—njengokungathi umkhulumeli wakhe nendoda yakhe. Waba yini umphumela? Kubonakala kwanga u-Efa wazibeka yena esikhundleni sokuba mkhulumeli wabo bobabili nekathi enyokeni: “Eenthelweni zemithi yesimini singadla.”

5. (a) Yini uSathana enza u-Efa wacabanga ngayo khulu? (b) U-Efa watjengisani ngokudla isithelo ebekungafanele asidle?

5 Godu uSathana wahlanekela amaqiniso. Wenza kwabonakala kwanga uZimu akakalungi ngokufuna u-Adamu no-Efa ‘bona bangadli kiyo yoke imithi yesimu.’ Ngokulandelako, uSathana wenza u-Efa acabange ngendlela ebonakala kwanga ingathuthukisa ukuphila kwakhe, bona ‘angafana noZimu.’ Emaswapheleni wamenza wacabanga ngomuthi nangesithelo kunokucabanga ngobuhlobo bakhe naLoyo omnikele koke anakho. (Funda uGenesisi 3:6.) Ngokudanisako, ngokudla isithelo, u-Efa watjengisa bona uJehova bekangasimumuntu oqakatheke kinabo boke ekuphileni kwakhe.

Ipikiswano Yangesikhathi SakaJobhi

6. USathana wawuzaza njani umlando wokuthembeka kwakaJobhi, lokho kwamnikela liphi ithuba uJobhi?

6 Ngemva kwamakhulu weminyaka, indoda ethembekileko uJobhi yafumana ithuba lokutjengisa bona ngubani omuMuntu oqakatheke khulu ekuphileni kwayo. UJehova nekatjela uSathana ngomlando wokuthembeka kwakaJobhi, uSathana waphendula: “UJobhi umsaba ngelize uZimu na?” (Funda uJobhi 1:7-10.) USathana khenge aphike bona uJobhi bekamlalela uZimu. Kunalokho, wabekela iinhloso zakaJobhi isitjhijilo. Ngobuqili wamangalela uJobhi ngokobana ukhonza uJehova, ingasi ngombana amthanda, kodwana ngomrhobholo ufuna ukwanelisa iinkareko zakhe. NguJobhi kwaphela egade angatjengisa bona ukumangalela lokho kumamala, begodu wanikelwa ithuba lokwenza njalo.

7, 8. Ngiziphi iinlingo uJobhi aqalana nazo, begodu watjengisani ngokukghodlhelela kwakhe ngokuthembeka?

7 UJehova wavumela uSathana bona alethe umlandelande weenhlekelele kuJobhi. (Job. 1:12-19) UJobhi wasabela njani ekutjhugulekeni kobujamo bakhe? Sitjelwa bona “zange enze isono namtjhana asole uZimu.” (Job. 1:22) Kodwana uSathana zange awuvale umlomo. Waragela phambili anghonghoyila: “Isikhumba ngesikhumba, begodu umuntu uyokunikela koke anakho ngebanga lomphefumulo wakhe.” * (Job. 2:4) USathana waphakamisa bona uJobhi nekungenzeka atlhage mathupha, uzokuqunta bona uJehova akasimuMuntu oqakatheke kinabo boke ekuphileni kwakhe.

8 UJobhi wahlunguphazwa ngobulwelwe obunyenyisako begodu wagandelelwa mkakhe bona athuke uZimu afe. Ngokukhamba kwesikhathi, abaduduzi bamala abathathu bamangalela uJobhi ngokuziphatha okumbi. (Job. 2:11-13; 8:2-6; 22:2, 3) Nokho, kikho kokhe ukutlhagokhu, uJobhi wala ukulisa ukuthembeka kwakhe. (Funda uJobhi 2:9, 10.) Ngokukghodlhelela ngokuthembeka watjengisa bona uJehova umuMuntu oqakatheke kinabo boke ekuphileni kwakhe. Godu uJobhi watjengisa bona ngomuntu ongakapheleleli bona aphendule ngitjho nangendlela elinganiselweko, iinsolo ezimamala zakaDeveli.—Madanisa neZiyema 27:11.

Ipendulo KaJesu Epheleleko

9. (a) USathana wamlinga njani uJesu asebenzisa iimfiso zomuntu mathupha? (b) UJesu wasabela njani esilingweneso?

9 Msinyana ngemva kukobhabhadiswa kwakaJesu, uSathana walinga ukumyenga bona alwele ukwanelisa iimfiso zomrhobholo kunokwenza uJehova ahlale amuMuntu oqakatheke kinabo boke ekuphileni kwakhe. UDeveli walethela uJesu iinlingo eentathu. Kokuthoma, walinga ukusebenzisa iimfiso zenyama, ngokulinga uJesu bona atjhugulule amatje abe burotho. (Mat. 4:2, 3) Njengombana uJesu bekazile ukudla amalanga ama-40, bekalambe khulu. Ngalokho, uDeveli wamkhuthaza bona awasebenzise kumbi amandlakhe wokwenza iimmangaliso ukwenzela bona anelise ukulamba kwakhe. UJesu wasabela njani? Ngokungafani no-Efa, uJesu wadzimelela eLizwini lakaJehova, wasala isilingo ngaphandle kokumorosa isikhathi.—Funda uMatewu 4:4.

10. Kubayini uSathana abekela uJesu isitjhijilo sokobana aziphose phasi asuka esiqongolweni setempela?

10 USathana walinga uJesu bona enze izinto ngomrhobholo. Wabekela uJesu isitjhijilo sokobana aziphose phasi asuka esiqongolweni setempela. (Mat. 4:5, 6) USathana bekathemba bona lokho kuzokufezani? USathana waphakamisa bona nengabe uJesu akalimali ekuwenokho, lokho bekuzokutjengisa ‘bekayindodana kaZimu.’ Ngokukhanyako, uDeveli bekafuna uJesu atshwenyeke khulu ngedumo lakhe, bekufikelele ezingeni lokubukisa. USathana gade azi bona abantu bangenza izinto eziyingozi ngebanga lokuzikhakhazisa nesifiso sokungafuni ukulahlekelwa yihlonipho yabanye abantu. USathana wawusebenzisa kumbi umtlolo, kodwana uJesu watjengisa bona gade alizwisisa kuhle iLizwi lakaJehova. (Funda uMatewu 4:7.) Ngokwala isitjhijilweso, godu uJesu watjengisa bona uJehova muMuntu oqakatheke kinabo boke ekuphileni kwakhe.

11. Kubayini uJesu ayala yoke iimbuso yephasi egade ayithenjiswa nguDeveli?

11 Emzamwenakhe wamaswaphela, uSathana wathembisa ukunikela uJesu yoke iimbuso yephasi. (Mat. 4:8, 9) UJesu wala waphetha ngaphandle kokuriyada. Watjheja bona ukuyamukela kuzokufana nokwala ubukhosi bakaJehova—lona kanye ilungelo lakaZimu lokuba ngoPhezukoke. (Funda uMatewu 4:10.) Kesinye nesinye isehlakalo, uJesu waphendula uSathana ngokusebenzisa umtlolo onebizo lakaJehova.

12. Ngisiphi isiqunto esibudisi uJesu aqalana naso njengombana bekutjhidela ukuphela kwekambakhe yephasini, begodu sifundani endleleni asabela ngayo esiquntweneso?

12 Njengombana ukuphela kwekambo kaJesu yephasini bekutjhidela, bekunesiqunto esibudisi okufuze asenze. Hlangana nayo yoke ikonzwakhe, wakhuluma ngokuzimisela kwakhe ukunikela ngokuphila kwakhe njengomhlatjelo. (Mat. 20:17-19, 28; Luka 12:50; Jwa. 16:28) Nokho, uJesu bekatjheja nokobana uzokumangalelwa ngamala, alahlwe mthetho wamaJuda begodu abulawe njengomhlambalazi. Ubujamo bokufa kwakhobu bebumtshwenya khulu. Wathandaza: “Baba, nekungakghoneka, susa ikapho ebuhlungu kimapha.” Kodwana waragela phambili wathi, “Kungabi yintando yami, kube yintando yakho.” (Mat. 26:39) Kwamambala, ukuthembeka kwakaJesu bekube sekufeni kwakhe kwatjengisa ngokunganakuzaza bona ngubani obekamuMuntu oqakatheke khulu ekuphileni kwakhe!

Ipendulo Yethu Embuzweni

13. Ngiziphi iimfundo esizifunde esibonelweni saka-Efa, uJobhi, noJesu Krestu bekube nje?

13 Khuyini esikufundileko bekube nje? Endabeni ka-Efa, sifunda bona labo abavumela iimfiso zokuba marhamaru namtjhana amazizo wokuzibona baqakathekile kwembula bona uJehova akasimuMuntu oqakathekileko ekuphileni kwabo. Ngokuhlukileko, ekambweni kaJobhi yokuthembeka, sifunda bona ngitjho nabantu abangakapheleli bangatjengisa bona babeka uJehova qangi ngokubukghodlhelela ngokuthembeka ubudisi—ngitjho nalokha bangawuzwisisi ngokuzeleko unobangela weemraro leyo. (Jak. 5:11) Emaswapheleni, isibonelo sakaJesu sisifundisa bona sizimisele ukuhlaziswa godu singaziqali njengabaqakatheke khulu. (Heb. 12:2) Kodwana singazisebenzisa njani iimfundwezi?

14, 15. Ukusabela kwakaJesu esilingweni kuhluke njani kwekwaka-Efa, begodu singamlingisa njani uJesu? (Phawula ngesithombe esisekhasini 21.)

14 Ungavumeli iinlingo zikwenze ulibale uJehova. U-Efa wavumela ingqondwakhe yanqotjhiselwa esilingweni ebesiphambi kwakhe. Wabona bonyana isithelo “siyakufanelekela ukudliwa nokobana singokuthileko okukarisako emehlweni, kwamambala, umuthi bewuqaleka ufiseleka.” (Gen. 3:6) Qala bona kuhluke kangangani endleleni uJesu asabela ngayo eenlingweni eentathu alingwa ngazo! Isikhathi ngasinye, wakghona ukubona okungale kwesilingo ebesiphambi kwakhe begodu wacabanga nangeemphumela yezenzo zakhe. Wathembela eLizwini lakaZimu waberegisa nebizo lakaJehova.

15 Nesiqalene nesilingo sokwenza izinto ezingamthabisiko uJehova, khuyini okufuze sidzimelelise ukunaka kwethu kiyo? Nesilokhu sidzimelele esilingweni, kulokha iimfiso ezingakalungi ziba namandla khulu khona. (Jak. 1:14, 15) Kufuze sithathe amagadango msinya wokususa isifisweso, ngitjho nanyana isenzo leso singabonakala sinamandla, njengokungasuthi ususa ingcenye yomzimba. (Mat. 5:29, 30) NjengoJesu, kutlhogeka sidzimelele eemphumelweni yezenzo zethu—indlela eyobuthinta ngayo ubuhlobo bethu noJehova. Kufuze sikhumbule lokho iLizwi lakhe, iBhayibhili elikutjhoko. Kungendlela le kwaphela esingatjengisa ngayo bona uJehova umuMuntu oqakathekile ekuphileni kwethu.

16-18. (a) Khuyini okungabangela iinhliziyo zethu zidane? (b) Yini engasirhelebha siqalane ngokuphumelelako nobujamo obugandelelako?

16 Singavumeli izinto ezimbi ezisivelelako zisenze sikwatele uJehova. (Iziy. 19:3) Njengombana sitjhidela khulu ekupheleni kwephasi elimbeli, abantu bakaJehova abanengi bavelelwa ziinhlekelele nezinto ezibuhlungu. Asikalindeli bona sivikelwe ngokusimangaliso esikhathinesi. Ngitjho nanyana kunjalo, njengoJobhi, singadana nesilahlekelwa ngesimthandako ngokufa namtjhana nesiqalana nobudisi.

17 UJobhi bekangazwisisi bona kubayini uJehova bekavumela izinto ezithileko bona zenzeke, nathi ngezinye iinkhathi kungenzeka singazwisisi bona kubayini kwenzeka izinto ezimbi. Mhlamunye sezwa ngabanakwethu abathembekileko abahlongakala ekusikinyekeni kwephasi, njengalokha kweHaiti, namtjhana ngezinye iinhlekelele zeemvelo. Namtjhana kungenzeka kunombulungi wokuthembeka esimaziko obe ngungazimbi ezezweni zenturhu namtjhana owahlongakala engozini ehlahlamulisa umzimba. Namtjhana singazifumana sitshwenywa bujamo obuthileko obugandelelako nofana izinto esizibona zingakalungi. Iinhliziyo zethu ezitshwenyekileko zingase sisenze sicabange: ‘Kubayini, Jehova? Kubayini kwenzeka kimi? Ngoneni?’ (Hab. 1:2, 3) Khuyini ezosirhelebha siqalane ngokuphumelelayo nobujamobo eenkhathini ezinjalo?

18 Kufuze sitjheje khulu bona singaphethi ngokobana iinkhathi ezinjalo zilitshwayo lokungamukelwa nguJehova. UJesu waphakamisa iqinisweli nekaqalisela ezehlakalweni ezizwisa ubuhlungu ezenzeka ngesikhathi sakhe. (Funda uLuka 13:1-5.) Iinhlekelele ezinengi ziimphumela ‘wesikhathi nesenzakalo esingakalindeleki.’ (Mtj. 9:11) Kodwana kungakhathaliseki bona uyini unobangela wokutshwenyeka kwethu, singaqalana ngokuphumelelako nobujamobo nesidzimelela ‘kuZimu wenduduzo yoke.’ Uzosipha amandla atlhogekako bona siragele phambili sithembekile.—2 Kor. 1:3-6NW.

19, 20. Yini eyarhelebha uJesu bona akghodlhelele ubujamo obuhlazisako, begodu khuyini engasirhelebha senze okufanako?

19 Ungavumeli ukuzikhakhazisa namtjhana ukusaba ukuhlazeka kube zizinto odzimelele kizo khulu. Ukuthobeka kwakaJesu kwamenza wakghona ‘ukuzinikela begodu wathatha ijamo lenceku.’ (Fil. 2:5-8) Wakghona ukukghodlhelela ubujamo obunengi obuhlazisako ngombana bekathembele kuJehova. (1 Pit. 2:23, 24) Ngokwenza njalo, uJesu wabeka uJehova qangi, godu lokho kwaphumela ekuphakanyiselweni kwakhe esikhundleni esiphakemeko. (Fil. 2:9) UJesu wakhuthaza ikambo yokuphila efanako ebalandelini bakhe.—Mat. 23:11, 12; Luka 9:26.

20 Ngezinye iinkhathi, ivivinyo elithileko lekholo lingaba ngeliphathisa iinhloni. Nanyana kunjalo, kufuze sibe nesibindi njengompostoli uPowula, owathi: “Ngikho lokhu ngiseentlayisekweni ezingaka. Nokho ngiqina isibindi anginanhloni, ngombana ngiyamazi loyo engikholwa nguye. Ngiyakholwa kwamambala bona yena unawo amandla wokulonda lokho akubeke kimi, bekufike isukwelo ayokubuya ngalo.”—2 Thi. 1:12.

21. Naphezu komukghwa wephasi wokuzicabangela, khuyini ozimisele ukuyenza?

21 IBhayibhili labikezela bona hlangana nesikhathi sethu “abantu bayorhubhela ngeenkhwanyeni zabo.” (2 Thi. 3:2) Kungebangelo-ke, kunabantu uJehova angasi Ngoqakathekileko ekuphileni kwabo. Kwanga ngeze savumela ukusilaphazwa mumukghwa wokuba marhamaru! Kunalokho, kungakhathaliseki bona siqalene nesilingo, sehlelwa zizinto ezibuhlungu, namtjhana abanye balinga ukusihlazisa, ngamunye akazimisele ukutjengisa bona uJehova kwamambala umuMuntu oqakathekileko ekuphileni!

[Umtlolo waphasi]

^ isig. 7 Ezinye izazi zeBhayibhili zinamazizo wokobana amezwi athi “isikhumba ngesikhumba” angatjengisa bona uJobhi ngomrhobholo bekangathanda ukuvumela abantwabakhe nefuyo yakhe balahlekelwe ziinkhumba, namtjhana ukuphila kwabo, kwaphela nangabe yena uzokubulunga isikhumba, namtjhana ukuphila kwakhe. Ezinye zinamazizo wokobana amezwi la agandelela bona umuntu angakulungela ukulahlekelwa ngesinye sesikhumba sakhe nengabe lokho kutjho ukuphulusa ukuphila kwakhe. Ngokwesibonelo, umuntu angaphakamisa umkhono ukuvimbela ukubethwa ehloko, ngalokho alahlekelwe ngenye yenyama yakhe ukuphulusa inyama yakhe. Kungakhathaliseki bona isitjhwesi besitjho ukuthini, akunakuzaza bonyana besitjengisa bona uJobhi bekazokuthabela ukulahlekelwa ngikho koke anakho nengabe uzokuphulusa ukuphila kwakhe.

Khuyini Esingayifunda . . . 

• endleleni uSathana akhohlisa ngayo u-Efa?

• endleleni uJobhi asabela ngayo ezintweni ezibuhlungu ezamehlelako?

• kilokho egade kuqakatheke khulu kuJesu?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Umkhangiso osekhasini 21]

UJesu wahlula iinlingo zakaSathana wadzimelela ekwenzeni intando kaJehova

[Umkhangiso osekhasini 22]

Ukufakaza ematendeni ngemva kokusikinyeka kwephasi e-Haiti

Eenkhathini zokugandeleleka, singadzimelela ‘kuZimu wenduduzo yoke’