Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ukuphumula KwakaZimu—Khuyini?

Ukuphumula KwakaZimu—Khuyini?

Ukuphumula KwakaZimu—Khuyini?

“Kusekhona isabatha isitjhaba sakaZimu esiyophumula ngalo.”—Heb. 4:9.

1, 2. Sifundani kuGenesisi 2:3, begodu ngimiphi iimbuzo ephakamako?

KUSUKELA esahlukweni sokuthoma sakaGenesisi, sifunda bona hlangana namalanga asithandathu angokomfanekiso uZimu walungiselela abantu iphasi bona bahlale kilo. Ukuphela kwesikhathi ngasinyesi kubonakala ngamezwi la: “Kwaba khona ubusuku, kwaba khona nekuseni.” (Gen. 1:5, 8, 13, 19, 23, 31) Nokho, malungana nokuhlonipha ilanga lekhomba, iBhayibhili ithi: “UZimu wabusisa ilanga lekhomba walicwengisa, ngombana ngalo bekaphumula kiwo woke umsebenzi awubumbileko.”—Gen. 2:3.

2 Tjheja ihlobo lesenzo esithi “bekaphumula.” Lokhu kutjho bona ilanga lekhomba—“ilanga” lakaZimu lokuphumula—belisaragela phambili ngo-1513 B.C.E. uMosisi nekatlola incwadi kaGenesisi. Ilanga lakaZimu lisaragela phambili? Nengabe kunjalo, singangena njani kilo namhlanjesi? Kuqakathekile bona sazi iimpendulo zeembuzo le.

UJehova ‘Usaphumulile’?

3. Amezwi kaJesu atlolwe kuJwanisi 5:16, 17 atjengisa njani bona ilanga lekhomba belisaragela phambili ngekhulu lokuthoma leminyaka?

3 Kunobufakazi obubili obudosela esiphethweni sokobana ilanga lekhomba belisaragela phambili ngekhulu lokuthoma C.E. Kokuthoma, cabangela amezwi kaJesu awatjho kubaphikisi ebebamsola ngokulapha ngeSabatha, ebebakuqala njengokusebenza. IKosi yathi kibo: “UBaba wami uhlala asebenza njalo, nami kufanele ngisebenze.” (Jwa. 5:16, 17) Bekatjho ukuthini? UJesu bekamangalelwa ngokusebenza ngeSabatha. Ipendulwakhe ethi: “UBaba wami uhlala asebenza njalo” yaphendula ukumangalelokho. Eqinisweni, uJesu bekathi kubaphikisi bakhe: ‘Mina noBaba senza umsebenzi ofanako. Njengombana uBaba bekasolo asebenza phakathi neenkulungwana zeemnyaka zeSabatha lakhe, kuvumelekile nangami bona ngiragele phambili ngisebenza, ngitjho nangeSabatha.’ Ngalokho, uJesu bekatjho bona malungana nephasi, ilanga lokuphumula lakaZimu okuliSabatha elikhulu, ilanga lekhomba, belingakapheli ngesikhathi sakhe. *

4. Ngibuphi obunye ubufakazi uPowula abunikelako bokobana ilanga lekhomba belisaragela phambili nangesikhathi sakhe?

4 Ubufakazi besibili bunikelwa nguPowula. Nekadzubhula uGenesisi 2:2 malungana nokuphumula kwakaZimu, uPowula angaphasi kokuphefumulelwa watlola: “Thina-ke esikholwako siyangena ekuphumuleni.” (Heb. 4:3, 4, 6, 9) Ngalokho ilanga lekhomba belisaragela phambili ngesikhathi sakaPowula. Belisazokuraga isikhathi eside kangangani ilanga lokuphumulelo?

5. Bewuyini umnqopho welanga lekhomba, begodu uzokuzaliseka nini ngokuzeleko?

5 Bona siphendule umbuzo loyo, kufuze sikhumbule umnqopho welanga lekhomba. UGenesisi 2:3 uyawuhlathulula: “UZimu wabusisa ilanga lekhomba walenza lacwengeka.” Ilangelo ‘lenziwa lacwengeka’—namtjhana uJehova walibekela eqadi—bona aphelelise umnqophwakhe. Umnqopho loyo kukobana ephasini kuhlale amadoda nabafazi abalalelako abazolitlhogomela nakho koke okuphilako okukilo. (Gen. 1:28) Ibanga lokobana bobabili uJehova uZimu noJesu Krestu, ‘iKosi yesabatha,’ bebasolo ‘basebenza bekube nje’ kungombana bebazalisa umnqopho loyo. (Mat. 12:8) Ilanga lakaZimu lokuphumula lizokuraga bekube kulapho umnqophwakhe ngalo uzaliseka ngokuzeleko ekupheleni Kokubusa KwakaKrestu Kweemnyaka Eyikulungwana.

Ungaweli Ekambweni Efanako Yokungalaleli

6. Ngiziphi iimbonelo ezisiyeleliso kithi, begodu singafundani kizo?

6 Umnqopho kaZimu bewuhlathululwe ngokukhanyako ku-Adamu no-Efa, kodwana babhalelwa kubambisana nawo. Kwamambala, u-Adamu no-Efa bekubabantu bokuthoma abalandela ikambo yokungalaleli. Kusukela lapho kube neengidi zabanye abalandele ikambo leyo. Ngitjho nabantu bakaZimu abakhethiweko, isitjhaba sakwa-Israyeli, bawela ekambweni yokungalaleli. Ngokuqakathekileko, uPowula wayelelisa amaKrestu wekhulu lokuthoma leemnyaka bona ngitjho namanye wawo angawela esithiyweni esifana nesama-Israyeli wekadeni. Watlola: ‘Nje-ke asiphumelele ukufika ekuphumulenokho, ze kungabikho namunye kithi ngokusaba angawela ekambweni efanako yokungalaleli.’ (Heb. 4:11) Tjheja bona uPowula uhlobanisa ukungalaleli nokubhalelwa kungena ekuphumuleni kwakaZimu. Kutjho ukuthini lokhu kithi? Nesingahlubuka ngezinye iindlela emnqophweni kaZimu, kungenzeka na sibe sengozini yokungangeni ekuphumuleni kwakaZimu? Ngokukhanyako, ipendulo yombuzo loyo iqakatheke khulu kithi, begodu sizoyicabangela ngokungeziweko. Nokho, kwanjesi akhe sibone bona khuyini okhunye esingakufunda ngokungena ekuphumuleni kwakaZimu sicabangela isibonelo esimbi sama-Israyeli.

‘Angekhe Bangene Ekuphumuleni Kwami’

7. UJehova bekanqopheni nekatjhaphulula ama-Israyeli ebugqilini eGibhida, begodu wona bekulindeleke bona enzeni?

7 Ngo-1513 B.C.E., uJehova wembula umnqophwakhe ngama-Israyeli encekwinakhe uMosisi. UZimu wathi: “Ngiyehla ukuyobatjhaphulula esandleni samaGibhida nokubakhupha enarheni leyo [iGibhida] ngibase enarheni ehle nebanzi, inarha ephuphuma ibisi neliju.” (Eks. 3:8) Njengombana uJehova bekathembise ukhokho wawo, u-Abrahama, umnqopho kaZimu ekutjhaphululeni ama-Israyeli “esandleni samaGibhida” bekukuwenza abantu bakhe. (Gen. 22:17) UZimu wanikela ama-Israyeli iimthetho ukuwasiza athabele ubuhlobo obunokuthula naye. (Isa. 48:17, 18) Watjela ama-Israyeli: “Nenililalela ngokupheleleko ilizwi lami begodu kwamambala nibulunga isivumelwano sami [njengombana sivezwe eMthethweni], ngalokho nizokuba yipahlami ekhethekileko kizo zoke iintjhaba, ngombana loke iphasi lingelami.” (Eks. 19:5, 6) Ngalokho, ukuthabela kwama-Israyeli ukuba nobuhlobo obukhethekileko noZimu bekusame ekulaleleni kwawo ilizwi lakhe.

8. Ama-Israyeli bekazokuthabela ukuphila okunjani ngathana alalela uZimu?

8 Cabanga bona ukuphila bekuyokuba njani ngathana ama-Israyeli alilalela ilizwi lakaZimu! UJehova bekazokubusisa amasimu wabo, amasimabo wamadiribe, nemihlambi yabo. Amanaba wabo bengeze awagandelele ngokungapheliko. (Funda 1 AmaKhosi 10:23-27.) UMesiya nekavelako, pheze bekazokufumana u-Israyeli asebenza kuhle njengesitjhaba esizijameleko, angathuthumeli ngaphasi kwegandelelo lokubusa kwamaRoma. U-Israyeli bekazokuba sibonelo eentjhabeni ezibomakhelwana, anikela ubufakazi obunamandla bokobana ukulalela uZimu weqiniso kuletha iimbusiso ezingokomoya nezingokwenyama.

9, 10. (a) Kubayini isifiso saka-Israyeli sokubuyela eGibhida besiyindaba eqakathekileko? (b) Ukubuyela eGibhida bekuzokuthinta njani ukukhulekela kwama-Israyeli?

9 Qala bona u-Israyeli bekanelungelo elikhulu kangangani—ukusebenza ngokuvumelana nomnqopho kaJehova, ebewuzokuletha iimbusiso ingasi kuye kwaphela, kodwana emaswapheleni, kiyo yoke iimndeni yephasi! (Gen. 22:18) Nokho, njengesitjhaba, isizukulwana esiziinhlubukeso zange sitjengise ikareko etheni ekubeni mbuso osibonelo ongaphasi kokubusa kwakaZimu. Phela, sakatelela nokobana sibuyele eGibhida! (Funda uNumeri 14:2-4.) Kwanje, ukubuyela kwawo eGibhida bekuzowuthuthukisa njani umnqopho kaZimu wokwenza u-Israyeli umbuso osibonelo? Bekungeze. Eqinisweni, ngathana ama-Israyeli abuyela ekulawulweni bathumbi bawo ababarhedeni, bewangeze akghone ukulandela uMthetho kaMosisi begodu bewangeze azuze elungiselelweni lakaJehova lokulibalela izono zawo. Qala bona bekanombono omfitjhani nongokwenyama kangangani! Akusirari bona uJehova wathi eenhlubukwinezo: “Ngasithukuthelela isizukulwaneso, bengathi: ‘Basolo bangihlubuka abakhambisani neendlela zami.’ Ngathukuthela bengafunga ngathi: ‘Abangekhe bangena enarheni leyo, inarha ebebayophumula kiyo.’”—Heb. 3:10, 11; Rha. 95:10, 11.

10 Ngokufuna ukubuyela eGibhida, isitjhabeso esimahlongandlebe satjengisa bona sizithatha kancani iimbusiso ezingokomoya esizifumeneko, sinyula ukudla kweGibhida okunjengamalikhi, ama-anyanisi, nekonofula. (Num. 11:5) Njengo-Esawu ongathokoziko, iinhlubuki lezo bezikulungele ukulahlekelwa lilifa elingokomoya eliligugu bona zifumane ukudla okumnandi.—Gen. 25:30-32; Heb. 12:16.

11. Ukungathembeki kwama-Israyeli ngesikhathi sakaMosisi kwawuthinta njani umnqopho kaZimu?

11 Naphezu kokungabi nekholo kwesizukulwana sama-Israyeli esaphuma eGibhida, uJehova ‘waragela phambili asebenza’ ngesineke bona azalise umnqopho wakhe, kwanje atjheje khulu isizukulwana esilandelako. Amalunga wesizukulwana esitjheso bekalalela ngcono kunaboyise. Ngokuvumelana nomyalo kaJehova, sangena eNarheni Yesithembiso sathoma ukuyihlula. KuJoshuwa 24:31, sifunda ukuthi: “U-Israyeli waragela phambili akhonza uJehova yoke imihla kaJoshuwa nayo yoke imihla yamadoda amadala aphila ngemva kwakaJoshuwa begodu ebekayazi yoke imisebenzi uJehova ayenzela u-Israyeli.”

12. Sazi njani bona kungakghonakala ukungena ekuphumuleni kwakaZimu namhlanjesi?

12 Nokho, isizukulwana esilalelakweso kancani kancani sahlongakala sathathelwa indawo sizukulwana “ebesingamazi uJehova namtjhana umsebenzi awenzela u-Israyeli.” Ngalokho, “abantwana bakwa-Israyeli bawela ekwenzeni okumbi emehlweni kaJehova nekukhonzeni aboBhali.” (Hlu. 2:10, 11) INarha Yesithembiso zange ibe ‘yindawo yokuphumula’ yamambala kibo. Ngebanga lokungalaleli kwabo, zange bathabele ukuthula okungapheliko noZimu. Akhuluma ngesikhathi esizako, uPowula watlola: ‘Ingathana uJoshuwa wabanikela abantu [ama-Israyeli] ukuphumula abakuthenjisiweko, ngabe uZimu akakakhulumi muva ngelinye isuku ebelizokufika. Njeke kusesekhona isabatha abantu bakaZimu abayophumula ngalo.’ (Heb. 4:8, 9) “Abantu bakaZimu” uPowula egade aqalisela kibo bekumaKrestu. Kghani lokho kutjho bona amaKrestu kufuze angene ekuphumuleni kwakaZimu? Ngokuqinisekileko—kokubili amaKrestu amaJuda nangasimaJuda!

Abanye Babhalelwa Kungena Ekuphumuleni KwakaZimu

13, 14. Ngikuphi ukuhlobana ebekukhona hlangana nokubulunga uMthetho kaMosisi nokungena ekuphumuleni kwakaZimu (a) ngeenkhathi zakaMosisi? (b) ngekhulu lokuthoma leemnyaka?

13 UPowula nekatlolela amaKrestu amaHebheru, bekatshwenyeke ngokobana amanye hlangana nawo bekangabambisani nomnqopho kaZimu othuthukako. (Funda KumaHebheru 4:1.) Ngamuphi umnqondo? Ngokurarako, malungana nokulalela uMthetho kaMosisi. Eemnyakeni engaba yi-1 500, nanyana ngimuphi umIsrayeli obekafuna ukuphila ngokuvumelana nomnqopho kaZimu bekufuze alalele uMthetho loyo. Nokho, ngokufa kwakaJesu, uMthetho khenge usatlhogeka. Amanye amaKrestu abhalelwa kutjheja lokho, anghanghabalela ukuragela phambili abulunga iingcenye ezithileko zoMthetho. *

14 KumaKrestu ebekazimisele ukubulunga uMthetho, uPowula wahlathulula bona ubupristi obukhulu bakaJesu, isivumelwano esitjha, netempeli elingokomoya koke bekusezingeni eliphezulu kunemifuziselo yakho yangeenkhathi zangaphambi kobuKrestu. (Heb. 7:26-28; 8:7-10; 9:11, 12) Ngalokho, kungenzeka acabanga ngokubulungwa kweSabatha laqobe veke obekufunwa Mthetho, uPowula watlola ngelungelo lokungena ekuphumuleni kwakaJehova: “Nje-ke kusekhona iSabatha isitjhaba sakaZimu esiyophumula ngalo; ngombana loyo osuke selangenile ekuphumuleni esikwethenjiswe nguZimu uzaphumula asele awuqedile umsebenzi wakhe, njengombana uZimu waphumula asele awuqedile wakhe.” (Heb. 4:8-10) AmaKrestu amaHebheru layo bekufuze alise ukucabanga bona angazuza ukwamukelwa nguJehova ngokwenza iimsebenzi esekelwe eMthethweni kaMosisi. Kusukela ngePentekoste laka-33 C.E., umusa kaZimu bewunikelwa ngokutjhaphulukileko labo abatjengisa ikholo kuJesu Krestu.

15. Kubayini ukulalela kuqakathekile bona singene ekuphumuleni kwakaZimu?

15 Ngesikhathi sakaMosisi, khuyini eyakhandela ama-Israyeli bona angene eNarheni Yesithembiso? Kungalaleli. Amanye amaKrestu wesikhathi sakaPowula akhandelwa yini bona angene ekuphumuleni kwakaZimu? Ngokufanako—kungalaleli. Ahluleka ukulemuka bona uMthetho uwuzalisile umnqophwawo nokobana uJehova bekarhola abantu bakhe ngendlela ehlukileko.

Ukungena Ekuphumuleni KwakaZimu Namhlanjesi

16, 17. (a) Kutjho ukuthini ukungena ekuphumuleni kwakaZimu namhlanjesi? (b) Kuzokucocwa ngani esihlokweni esilandelako?

16 Ambalwa amaKrestu namhlanjesi angaphikelela ngokubulunga ezinye iingcenye zoMthetho kaMosisi bona afumane iphuluso. Amezwi kaPowula aphefumulelweko awatlolela be-Efesu ayezwakala: “Nje-ke ukuphuluswa kwenu ngokukholwa kuya ngomusa wakhe. Akuyi ngokulinga kwenu, kodwana kusisipho sakaZimu. Akuyi ngemisebenzi yenu, akakho noyedwa tere ongazibuka yena.” (Efe. 2:8, 9) Alo-ke, kutjho ukuthini ngamaKrestu ukungena ekuphumuleni kwakaZimu? UJehova wabekela eqadi ilanga lekhomba—ilanga lakhe lokuphumula—bona azalise umnqophwakhe ophazimulako malungana nephasi. Singangena ekuphumuleni kwakaJehova—namtjhana sihlanganyele naye ekuphumuleni kwakhe—ngokulalela sisebenze ngokuvumelana nomnqopho wakhe othuthukako njengombana sembulelwe wona ngehlanganwakhe.

17 Ngakelinye ihlangothi, nesinyaza iinluleko ezisekelwe eBhayibhilini esizifumana ngesigaba senceku ethembekileko nehlakaniphileko, sikhetha ukulandela ikambiso yethu, sizabe siphikisana nomnqopho kaZimu othuthukako. Lokhu kungafaka ubuhlobo bethu obunokuthula noJehova engozini. Esihlokweni esilandelako, sizokucabangela izehlakalo ezimbalwa ezijayelekileko ezingathinta abantu bakaZimu begodu sizokucoca nangeenqunto esizenzako, bona sikhetha ukulalela namtjhana sikhetha ukulandela ikambiso yethu, lokho kuzokutjengisa bona singene kwamambala ekuphumuleni kwakaZimu.

[Imitlolo yaphasi]

^ isig. 3 Abapristi namaLefi bebenza umsebenzi omalungana netempeli ngeSabatha kodwana ‘bebanganamlandu.’ Njengompristi omkhulu wetempeli lakaZimu elingokomoya, uJesu angenza isabelo sakhe esingokomoya ngaphandle kokusaba ukuphula iSabatha.—Mat. 12:5, 6.

^ isig. 13 Bona kukhona amaKrestu amaJuda aragela phambili ngokusekela amalungiselelo weLanga Lokuhlawulelwa ngemva kwePentekoste laka-33 C.E. akwaziwa. Ngokuqinisekileko, ukwenza lokho bekuzokuba kungatjengisi ihlonipho ngomhlatjelo kaJesu. Nokho, amanye amaKrestu amaJuda bekasakakarele kwamanye amasiko ahlobene noMthetho.—Gal. 4:9-11.

Iimbuzo Yokuzindla

• Bewuyini umnqopho welanga lekhomba lakaZimu lokuphumula?

• Sazi njani bona ilanga lekhomba lisaragela phambili nanamhlanjesi?

• Khuyini okwakhandela ama-Israyeli wangesikhathi sakaMosisi namanye amaKrestu wekhulu lokuthoma leemnyaka bona angene ekuphumuleni kwakaZimu?

• Kutjho ukuthini ukungena ekuphumuleni kwakaZimu namhlanjesi?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Umkhangiso osekhasini 27]

Namhlanjesi singangena ekuphumuleni kwakaJehova ngokulalela sisebenze ngokuvumelana nomnqopho wakhe othuthukako njengombana wembulwe ngehlanganwakhe

[Iinthombe emakhasini 26, 27]

Khuyini eragela phambili iqakathekile ngabantu bakaZimu bona bangene ekuphumuleni kwakhe?