Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Uzozilalela Iinyeleliso ZakaJehova Ezikhanyako?

Uzozilalela Iinyeleliso ZakaJehova Ezikhanyako?

Uzozilalela Iinyeleliso ZakaJehova Ezikhanyako?

“Nasi indlela. Khambani ngayo, nina bantu.”—ISA. 30:21.

1, 2. Khuyini uSathana azimisele ukuyenza, begodu iLizwi lakaZimu lisisiza njani?

ITSHWAYO lendlela elitjengisa indlela ekungasingiyo aligcini ngokulahlekisa kwaphela; lingaba yingozi. Khesithi umnganakho ukuyelelisa ngendoda embi etjhugulule itshwayo ngamabomu ukwenzela bona ilimaze abantu abangatjhejiko. Ngeze wasilalela isiyelelisweso?

2 Ngokuqinisekileko, uSathana linaba elimbi elizimisele ukusidurhisa. (ISam. 12:9) Zoke iingozi okukhulunywe ngazo esihlokweni esigadungileko zivela kuye, zihloselwe ukusiphambukisa endleleni eyisa ekuphileni okungapheliko. (Mat. 7:13, 14) Ngokuthabisako, uZimethu onomusa usiyelelisa bona singalandeli ‘amatshwayo wendlela’ kaSathana adurhisako. Kwanjesi sizokufunda ngezinye iingozi eentathu zakaSathana. Njengombana sicabangela indlela iLizwi lakaZimu elisisiza ngayo bona sibalekele ukudurhiswa, singacabanga bona uJehova ukhamba ngemva kwethu, usitjengisa indlela okufuze sikhambe ngayo, uthi: “Nasi indlela. Khambani ngayo, nina bantu.” (Isa. 30:21) Ukucabangisisa ngeenyeleliso zakaJehova ezikhanyako kuzokuqinisa ukuzimisela kwethu ukuzilalela.

Ningalandeli ‘Abafundisi bamala’

3, 4. (a) Abafundisi bamala bafana njani nepetsi eyomileko? (b) Ngokujayelekileko bavelaphi abafundisi bamala, begodu bafunani?

3 Zicabange ukhamba ebhudwini. Newuthi mehlo suka, ubona ipetsi lapha begodu utjhinga kiyo, unethemba lokuqeda ukoma. Nokho, newufikako, ufumana bona ipetsi leyo yomile. Qala bona lokho kudanisa kangangani! Abafundisi bamala banjengepetsi eyomileko. Nanyana ngubani oya kibo anathemba lokufumana amanzi weqiniso uzokudana khulu. UJehova wasebenzisa abapostoli uPowula noPitrosi ukusiyelelisa ngabafundisi bamala. (Funda IZenzo 20:29, 30; 2 Pitrosi 2:1-3.) Bobani abafundisabo? Amezwi aphefumulelweko wabapostoli ababilaba asisiza silemuke bona abafundisi bamala bavelaphi nokobana basebenza njani.

4 UPowula wathi kubadala be-Efesu: “Kuzafika isikhathi lapha abantu khonapha esiqubuthwini senu bazakhuluma amala.” Akhuluma namaKrestu akunye nawo, uPowula watlola: ‘Ngokunjalo-ke, hlangana nani kuzavela abafundisi bamala.’ Ngalokho abafundisi bamala bavelaphi? Bangavela ebandleni. Abanjalo ziinhlubuki. * Bafunani? Abaneliswa kwaphela kulisa ihlangano okungenzeka gade bayithanda. UPowula wahlathulula bona ihloso yabo ‘kukwenza abafundi babalandele.’ Tjheja bona bobani abafuna ukubaphambukisa—‘bafundi.’ Kunokobana zizenzele abafundi, iinhlubuki zifuna ukwenza abafundi bakaKrestu bazilandele. ‘Njengeempisi,’ abafundisi bamala bafuna ukudurhisa amalunga webandla athembekileko, ukutjhabalalisa ikholo lawo nokuwaphambukisa eqinisweni.—Mat. 7:15; 2 Thi. 2:18.

5. Abafundisi bamala basebenzisa ziphi iindlela?

5 Basebenza njani abafundisi bamala? Basebenzisa iindlela zobuqili. Iinhlubuki ‘zingenisa [ngesidu]’ iimbono eyonakeleko. Njengamasela akhukhuthisa izinto zomgunyathi azingenise enarheni ethileko, iinhlubuki ziletha iimbono yazo ebandleni ngokufihlakeleko. Njengesilelesi esihlakaniphileko esilinga ukukhukhuthisa amaphepha womgunyathi, iinhlubuki zisebenzisa “amezwi wobugalatjani,” namtjhana iimpikiswano zamala, zilinga ukudlulisela iimbonwazo emamala njengeliqiniso. Zirhatjha “ifundiso erhayilako yamala,” ‘zihlanekela . . . iMitlolo’ bona ivumelane neembono yazo. (2 Pit. 2:1, 3, 13; 3:16) Ngokukhanyako, iinhlubuki azinandaba nathi. Ukuzilandela kuzosiphambukisa endleleni eyisa ekuphileni okungapheliko.

6. IBhayibhili isinikela siphi isiluleko esikhanyako malungana nabafundisi bamala?

6 Singazivikela njani ebafundisini bamala? Isiluleko seBhayibhili esimalungana nendlela yokusebenzelana nabo siyakhanya. (Funda KwebeRoma 16:17; 2 Jwanisi 9-11.) ILizwi lakaZimu lithi, “Hlukanani nabo.” Amanye amatjhugululo awabeka bunjesi amezwi la, “nibafulathele,” “ningazihlanganisi nabo,” nangokuthi “nijamele kude nabo!” Akukho okungazwisisekiko ngesiluleko esiphefumulelwekweso. Khesithi udorhodere uthe ungazihlanganisi nomuntu onobulwelwe obuthileko obuthathelanako nobubulalako. Uzokwazi bona udorhodere utjho ukuthini, begodu uzosilalela njengombana sinjalo isiluleko sakhe. Ngokufanako, iinhlubuki “ziyagula emkhumbulweni,” zifuna nokuthelela abanye ngeemfundiso zazo zokungathembeki. (1 Thi. 6:3, 4) UJehova, uDorhodere oMkhulu, uthi singazihlanganisi nazo. Siyazi bona utjho ukuthini, kodwana sizimisele na ukusilalela isiyeleliso sakhe ngazo zoke iindlela?

7, 8. (a) Kubandakanyani ukugegeda abafundisi bamala? (b) Kubayini uzimisele ukuthatha amagadango aqinileko malungana nabafundisi bamala?

7 Kubandakanyani ukugegeda abafundisi bamala? Asibamukeli ngeendlini zethu namtjhana sibalotjhise. Godu asizifundi iincwadi zabo, asibukeli amahlelo we-TV amalungana nabo, asihloli ama-Web site, namtjhana sifake yethu iimbono kuma-blog wabo. Siwathathelani amagadango aqine kangaka? Kungebanga lethando. Siyamthanda ‘uZimu weqiniso,’ ngalokho asinayo ikareko emfundisweni ezihlanekelweko eziphikisa iLizwi lakhe leqiniso. (Rha. 31:5; Jwa. 17:17) Siyayithanda nehlangano kaJehova, ngayo esifunde amaqiniso athabisako—abandakanya ibizo lakaJehova nehlathululo yalo, ihloso kaZimu ngephasi, ubujamo babahlongakeleko, nethemba levuko. Usakhumbula bona wazizwa njani newuthoma ukufunda amaqiniso la namanye aligugu? Alo-ke, kubayini uvumela amala womunye umuntu akwenze uphikisane nehlangano ekufundise amaqiniso la?—Jwa. 6:66-69.

8 Kungakhathaliseki bona abafundisi bamala bathini, angeze sibalandele! Singazitshwenyelani ngokuya epetsini eyomileko sazi bona sizokukhohliswa begodu sidane? Kunalokho, asizimisele ukuhlala sithembekile kuJehova nehlanganweni enomlando omude wokuqeda ukoma kwethu ngamanzi weqiniso ahlwengileko naqabulako avela eLizwini lakaZimu eliphefumulelweko.—Isa. 55:1-3; Mat. 24:45-47.

Ungalandeli ‘Iindaba Ezimamala’

9, 10. Ngisiphi isiyeleliso uPowula asinikela uThimothi malungana ‘neendaba ezimamala,’ begodu kungenzeka uPowula bekacabanga ngani? (Qala umtlolo waphasi.)

9 Ngezinye iinkhathi, kungaba lula ukulemuka bona itshwayo lendlela litjhentjhiwe begodu likhombe endaweni ekungasingiyo. Kodwana ngezinye iinkhathi, kungaba budisi ukubona ikohliso. Kungokufanako nangeengozi zakaSathana; ezinye zibonakala bulula kunezinye. Umpostoli uPowula usiyelelisa ngelinye lamaqhinga kaSathana elifihlakeleko—‘iindaba ezimamala.’ (Funda u-1 Thimothi 1:3, 4.) Bona singaphambukiswa endleleni eyisa ekuphileni, kutlhogeka sazi bona, Ziyini iindaba ezimamala, nokobana singakubalekela njani ukuzitjheja?

10 Isiyeleliso sakaPowula esimalungana neendaba ezimamala siyingcenye yencwadakhe yokuthoma eya kuThimothi, umbonisi omKrestu obekanesabelo sokubulunga ukuhlwengeka kwebandla nokusiza amakholwa akunye nawo ahlale athembekile. (1 Thi. 1:18, 19) UPowula usebenzisa ibizo lesiGirigi elingaqalisela endabeni yokuzithomela, inolwana namtjhana amala. Ngokwe-The International Standard Bible Encyclopaedia, ibizweli liqalisele “endabeni (engokwekolo) engahlangani nezinto zamambala.” Mhlamunye uPowula bekacabanga ngamala wekolo athuthukiswa ziindaba ezivusa amadlharuma namtjhana iinolwana. * Iindaba ezinjalo “zibanga ukuphikisana”—okutjho bona, ziphakamisa iimbuzo enganahloko edosela ekwenzeni irhubhululo elingasizi ngalitho. Iindaba ezimamala ziliqhinga lomkhohlisi omkhulu, uSathana, osebenzisa amala wekolo neenolwana ezingamhloniphi uZimu ukuphambukisa abangakatjheji. Isiluleko sakaPowula siyakhanya: Ungazitjheji iindaba ezimamala!

11. USathana uyisebenzise njani ngokuhlakanipha ikolo yamala bona adurhise abantu, begodu kulalela siphi isiyeleliso okuzosisiza singalahlekiswa?

11 Ngiziphi ezinye iindaba ezimamala ezingadurhisa abangakatjheji? Ngokuyihloko, amezwi athi ‘iindaba ezimamala’ angasebenza kinanyana ngimaphi amala wekolo namtjhana inolwana engasenza bona ‘sifulathele iqiniso.’ (2 Thi. 4:3, 4) USathana, ozenza ‘ingilozi yokukhanya,’ uyisebenzise ngokuhlakanipha ikolo yamala bona adurhise abantu. (2 Kor. 11:14) Lizenza ngasuthi limaKrestu wamambala, iSingabukrestu lifundisa iimfundiso—ezihlanganisa uZiquntathu, isirhogo somlilo, nokungafi komphefumulo—ezizele iinolwana namala. Godu iSingabukrestu ithuthukisa amaholideyi, anjengoKresimusi nama-Ista, amasiko wawo abonakala anganamlandu kanti asekelwe eenolwaneni neburhedenini. Ngokulalela isiyeleliso sakaZimu sokuzihlukanisa ‘nokunganamathi okusilapheleko,’ ngeze silahlekiswe ziindaba ezimamala.—2 Kor. 6:14-17.

12, 13. (a) Ngimaphi amala uSathana awathuthukisileko, begodu liyini iqiniso ngamala lawo? (b) Singakubalekela njani ukudurhiswa ziindaba zakaSathana zamala?

12 USathana uthuthukise namanye amala angasidurhisa nesingakatjheji. Cabangela ezinye iimbonelo. Yenza nanyana yini oyithandako—elungileko namtjhana embi. Kuye ngokuthi uzizwa njani ngayo. Umbono lo uthuthukiswa ngabeendaba nabezokuzithabisa. Umbono onjalo ohlanakelweko weemthetho kaZimu usigandelela bona sizenzele umathanda eendabeni zokuziphatha. Iqiniso likukobana sitlhoga uZimu asitjele bona ngikuphi okulungileko nokungakalungi. (Jer. 10:23) UZimu ngeze angenele eendabeni zephasi. Ukulawulwa mumoya onjalo wokungacabangeli ingomuso kungasenza ‘sivilaphe singatheli iinthelo.’ (2 Pit. 1:8) Iqiniso likukobana ilanga lakaJehova litjhidela msinyana, begodu kufuze sihlale sililindile. (Mat. 24:44) Amanye amala athi: UZimu akanandaba nawe njengomuntu ngamunye. Ukukholelwa amala wobusathana la kungasenza silahle itewu, sinamazizo wokobana ngeze safanelwa lithando lakaZimu. Iqiniso likukobana uJehova uyabathanda abakhulekeli bakhe begodu ubaqala njengabaqakathekileko njengomuntu ngamunye.—Mat. 10:29-31.

13 Kufuze sihlale sizigadile, ngombana ukucabanga nemibono yephasi lakaSathana kungabonakala kukuhle. Nokho khumbula, uSathana sikghwari sokukhohlisa. Kulalela isiluleko neenkhumbuzo zeLizwi lakaZimu kwaphela okungasenza sibalekele ukudurhiswa ‘ziinolwana zakaSathana zobuhlakani.’—2 Pit. 1:16.

‘Ungalandeli USathana’

14. Ngisiphi isiyeleliso uPowula asinikela abahlolokazi abathileko, begodu kubayini soke kutlhogeka siwatjheje amezwi wakhe?

14 Cabanga ngetshwayo lendlela elithi, “Newufuna Ukulandela USathana Thatha Indlela Le.” Ngubani kithi obekangalandela itshwayelo? Nanyana kunjalo, uPowula usiyelelisa ngeendlela ezimbalwa amaKrestu azinikeleko ‘angahlubuka ngazo alandele uSathana.’ (Funda u-1 Thimothi 5:11-15.) Amezwi kaPowula aqaliselwe ‘kubahlolokazi abathileko abasesebatjha,’ kodwana iinkambisolawulo ezisemezwini lawo ziyasebenza kithi soke. Abafazi labo abamaKrestu bekhulu lokuthoma kungenzeka bebangacabangi bona balandela uSathana, kodwana izenzo zabo bezitjengisa lokho. Singazigada njani bona singalandeli uSathana ngitjho singakanqophi? Asihlolisise isiyeleliso sakaPowula esimalungana nehlebo elimazako.

15. Uyini umnqopho kaSathana, begodu uPowula uwaveza njani amaqhinga kaSathana?

15 Umnqopho kaSathana kusenza singakhulumi ngekholo lethu—ukusenza silise ukutjhumayela iindaba ezimnandi. (ISam. 12:17) Ukwenza lokho, ulinga ukusenza sibandakanyeke eentweni ezimorosa isikhathi namtjhana ezisihlukanisako. Tjheja indlela uPowula aveza ngayo amaqhinga kaSathana. ‘Bayavilapha baphuma bangena imizi nemizi.’ Eenkhathini zetheknolojezi, kulula ukumorosa isikhathi sethu nesabanye, ngokwesibonelo, ngokudlulisa ama-e-mail angakaqakatheki ngitjho nangasiliqiniso. ‘Bahlebi.’ Ihlebo elimazako ingadosela ekurhwayeleni, khona okujayele ukubanga iimguruguru. (Iziy. 26:20) Kungakhathaliseki bona bayakutjheja namtjhana awa, abanehlebo elimazako balingisa uSathana uDeveli. * “Bathanda iindaba zabanye.” Asinalungelo lokutjela abanye bona kufuze bakurage njani ukuphila kwabo komuntu mathupha. Imikghwa enjalo yokuvilapha nokuphehla inturhu ingasithikazisa emsebenzini esiwunikelwe nguZimu wokutjhumayela ngoMbuso. Nesilisa ukusekela umsebenzi kaJehova, sithoma ukulandela uSathana. Ngeze saba phakathi nendawo.—Mat. 12:30.

16. Kulalela siphi isiluleko okungasisiza sibalekele ‘ukuhlubuka silandele uSathana’?

16 Ukulalela isiluleko seBhayibhili kungasisiza sibalekele ‘ukuhlubuka silandele uSathana.’ Cabangela ezinye zeenluleko zakaPowula ezihlakaniphileko. “Nikhuthale njalo emsebenzini weKosi.” (1 Kor. 15:58) Ukuhlala simajadu emsebenzini woMbuso kuzosivikela eengozini zokuvilapha neentweni ezimorosa isikhathi. (Mat. 6:33) “Nikhulume lokho okulisizo nokwakhako.” (Efe. 4:29) Zimisele ukungayilaleli ihlebo elimazako begodu ungayirhatjhi. * Hlawulela ukuthemba nokuhlonipha amakholwa okunye nawo. Nesenza njalo sizokutjhigamela ekukhulumeni amezwi akhako kunagirizako. ‘Zimiseleni . . . ukutjheja iindaba zenu kwaphela.’ (1 Tes. 4:11) Tjengisa ikareko yomuntu mathupha kwabanye, kodwana wenze njalo ngendlela yokuhlonipha iindaba zabo mathupha begodu ungabehlisi isithunzi. Godu khumbula, kufuze singakateleli bona abanye bathathe iimbonwethu eendabeni okufuze bona mathupha bazenzele iinqunto.—Gal. 6:5.

17. (a) Kubayini uJehova asiyelelisa ngalokho ekungakafuzi sikulandele? (b) Uzimisele ukwenzani ngendlela uJehova afuna siyithathe?

17 Qala bona sithokoza kangangani ngokobana uJehova usitjela ngokukhanyako bona khuyini okufuze singayilandeli! Nokho, ungakhohlwa bona iinyeleliso zakaJehova okucocwe ngazo esihlokwenesi nesigadungileko zitjengisa ithando lakhe elikhulu ngathi. Ufuna ukusiphephisa esizini nebuhlungwini obubangelwa kulandela ‘amatshwayo wendlela’ kaSathana adurhisako. Indlela uJehova afuna siyithathe yincani, kodwana iyisa endaweni engcono khulu—ekuphileni okungapheliko. (Mat. 7:14) Kwanga singadzimelela ekuzimiseleni kwethu ukulalela isikhuthazo sakaJehova esithi: “Nasi indlela. Khambani ngayo.”—Isa. 30:21.

[Imitlolo yaphasi]

^ isig. 4 “Ukuhlubuka” kusuka ekukhulekeleni kweqiniso, ukuhlehla, ukuphambuka, ukuvukela nokulisa.

^ isig. 10 Ngokwesibonelo, incwadi kaTobit (Tobias), abanye abacabanga bona iyingcenye yencwadi yeBhayibhili eyatlolwa pheze ngekhulu lesithathu B.C.E. ebesele ikhona ngesikhathi sakaPowula, izele iinkolelolize neendaba ezirarako zeemlingo nobuloyi kukhulunywa ngazo njengeendaba eziliqiniso.—Qala i-Insight on the Scriptures, Umqulu 1, ikhasi 122.

^ isig. 15 Ibizo lesiGirigi elitjhugululwe ngokuthi “develi” lithi di·aʹbo·los, okutjho ukukhuluma amala amambi ngomunye umuntu. Ibizweli lisetjenziswa njengesinye seziqu zakaSathana, umleyimala omkhulu.—Jwa. 8:44; ISam. 12:9, 10.

Ungaphendula Uthini?

Ungazisebenzisa njani iinyeleliso ezifumaneka emitlolweni elandelako?

2 Pitrosi 2:1-3

1 Thimothi 1:3, 4

1 Thimothi 5:11-15

[Iimbuzo Yesifundo]

[Ibhoksi/Iinthombe ekhasini 19]

 Ukurhatjha Iinsiba Emoyeni

Indaba yekadeni yamaJuda iyibonisa kuhle iimphumela yokurhatjha ihlebo elimazako. Icocwa ngeendlela ezihlukahlukeneko kodwana umongo wendaba ungendlela elandelako.

Indoda ethileko yakhamba idorobha loke ikhuluma amala amambi ngendoda ehlakaniphileko yedorobhelo. Kwamva, indoda ehlebako le yabona bona beyenza into engakalungi, yakhamba yayokubetha irhobhe endodeni ehlakaniphileko, yayithembisa ukwenza nanyana yini etlhogekako bona ilungise umonakalo. Indoda ehlakaniphileko yaba nesibawo esisodwa: Yatjela indoda ehlebako leya bona ithathe umsamelo weensiba iwusike, irhatjhe iinsiba emoyeni. Nanyana beyingasizwisisi isibaweso, indoda ehlebako yenza njengombana iyaliwe, bese yabuyela endodeni ehlakaniphileko.

Yabuza, “Ungilibalele na?”

“Kokuthoma, khamba uyokubuthelela zoke iinsiba leza,” kuphendula indoda ehlakaniphileko.

“Kodwana ngingakwenza njani lokho? Umoya sewuzirhatjhile.”

“Kubudisi ukulungisa umonakalo owenziwe mamezwi wakho njengombana kunjalo nangokubuthelela iinsiba.”

Isifundo sisepepeneneni. Amezwi akhulunywa ngekhe usabuyela emva, begodu kungenzeka kungasakghoneki nokulungisa ubuhlungu obuwabangeleko. Ngaphambi kokurhatjha ihlebo encani, senza ngokuhlanipha ukukhumbula bona eqinisweni, sizabe sirhatjha iinsiba emoyeni.

[Isithombe ekhasini 16]

Abanye bangazingenisa njani iinhlubuki emzinabo?