Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Indlela ongaphila Ngayo Ngomrholo Ophunguliweko

Indlela ongaphila Ngayo Ngomrholo Ophunguliweko

Indlela ongaphila Ngayo Ngomrholo Ophunguliweko

U-OBED nguyise labantwana ababili. Itjhumi leemnyaka bekasebenza ewotela ephambili edorobheni elikhulu le-Africa begodu gade anganamraro wokutlhogomela umndenakhe. Ngezinye iinkhathi, gade asa umndenakhe eholideyini endaweni yokubulunga iimbandana enarheni yekhabo. Koke lokhu kwaphela nekaphelelwa msebenzi ngebanga lokuncipha kwamakhastama ewotela.

Emsebenzini awusebenza iimnyaka engaphezu kwama-22, uStephen wakhutjhulelwa esikhundleni sokuba yimenenjara ebhanga ekulu. Hlangana neenzuzo ebekazithola emsebenzinakhe, yindlu ekulu, ikoloyi, iimberegi, nokusa abantwabakhe eenkolweni eziphambili. Ibhanga neyithoma ukuhlela butjha iinsebenzi zayo, waphelelwa msebenzi. UStephen uthi, “Mina nomndenami saphelelwa mamandla, ngaphelelwa lithemba, ngasilingeka begodu ngathukwa.”

Iindaba ezifana nalezi zijayelekile. Ukubogaboga kwezomnotho okuragela phambili kwenza iingidi egade zifumana umrholo omuhle zaphelelwa msebenzi. Abanengi abakwazileko ukufumana umsebenzi kutlhogeke bamukele umrholo ophasi kungilapho baqalene namanani wezinto akhuphuka ngendlela erarako. Kunganandaba bona inarha iphucukile namtjhana awa, akunamuntu ephasinapha ongathintwa kubogaboga kwezomnotho.

Ukutlhogeka Kokuhlakanipha Okusebenzako

Nengabe sirhola kancani namtjhana siphelelwa msebenzi bulula singaba nombono omumbi ongasiqeda amandla. Kuyavunywa, umuntu angekhe akwazi ukukubalekela ngokupheleleko ukutshwenyeka. Nokho, indoda ehlakaniphileko yakhe yathi: “Ubonakala udanile na ngesikhathi samatshwenyeko? Amandlakho azokuba mancani.” (Iziyema 24:10) Kunokuhlubayela zomnotho nezibogabogako, kufuze senze njengombana iLizwi lakaZimu lisikhuthaza: ‘Zibekeleni ukuhlakanipha okusebenzako.’—Iziyema 2:7.

Nanyana iBhayibhili ingasiyo incwadi yezeemali, isiluleko sayo esisebenzako eendabeni ezifana nalezi sisize iingidi ephasini mazombe. Akhe sihlole ezinye zeenkambisolawulo ezisisekelo iBhayibhili esinikela zona.

Bala iindleko. Cabangela amezwi kaJesu akuLuka 14:28 athi: ‘Nengabe kukhona omunye wenu ofuna ukwakha umbhotjhongo, uhlala phasi ntangi abone bonyana kuzambiza malini, abone bona unayo imali angenza ngayo umsebenzi loyo.’ Ukusebenzisa ikambisolawulo leyo kuzokutjho ukuhlela imalakho begodu ungasebenzisi imali ogade ungakamedi ukuyisebenzisi. Kodwana njengombana u-Obed ayelela, lokhu kungaba budisi. Uthi: “Ngaphambi kokuphelelwa msebenzi, besivame ukutjhova ikoloyana yesitolo ezele izinto esingazitlhogiko.” Azange kutlhogeke bona sihlele imalethu ngombana besinemali eyaneleko yokuthenga nanyana yini esiyifunako. Ukuhlela kusesengaphambili kuzosiqinisekisa bona umrholo ophungukileko esinawo sizowusebenzisa eentlhogweni zomndenethu eziqakathekileko.

Tjhentjha Indlela Ophila Ngayo. Akunakuzaza bona kubudisi ukujayela ukuphila okulula, kodwana kuyatlhogeka. Isaga seBhayibhili sithi: “Umuntu ohlakaniphileko ubona ingozi iza bese ubhambalala phasi.” (Iziyema 22:3, The New English Bible) UStephen uthi, “Bona sibulunge imali, umndenami bekufuze ufudukele endlinethu encani engakapheli nokuphela ngaphakathi. Abantwana bekufuze basiwe eenkolweni ezingabizi khulu kodwana ezifundisa kuhle.”

Ukukhuluma ngokutjhaphulukileko kuqakathekile emndenini bona ukuphila ngendlela etja kuphumelele. U-Austin, ogade asebenzela ihlangano yezeemali iimnyaka elithoba ngaphambi kokulahlekelwa msebenzi uthi: “Mina nomkami sahlala phasi satlola izinto egade sizitlhoga kwambala. Bekufuze sinciphise ukuthenga ukudla okubiza khulu, amaholideyi abizako nokuthenga iimpahla ezitja kungatlhogeki. Kuyangithabisa bona umndenami wabambisana nami kiwo woke amatjhuguluko la.” Liqiniso, abantwana abancani kungenzeka bangezwisisi bona kubayini amatjhuguluko la atlhogeka, kodwana njengababelethi, singabasiza bona bezwisise.

Zimisele ukwamukela umsebenzi omutjha. Nengabe ujayele ukusebenza e-ofisini, ukwenza umsebenzi wezandla kungaqeda amandla. U-Austin uthi: “Bekubudisi kimi ukwamukela umsebenzi ophasi, njengombana bengijayele ukuba yimenenjara efemini ekulu.” Lokho kurara khulu nesicabangela lokho okutjhiwo yiBhayibhili kuZiyema 29:25 othi: “Ukusaba abantu ngikho okuba siqabo.” Ukusolo ucabanga ngalokho abantu abazokutjho kuzokwenza ubhalelwe kutholela umndenakho okuya ngaphasi kwepumulo. Khuyini ezokusiza uhlule ukucabanga okungasizikokhu?

Ukuthobeka kuyatlhogeka. Ngemva kokuphelelwa msebenzi ewotela, u-Obed waqatjhwa mumuntu egade asebenza naye onegaratjhi yokulungisa iinkoloyi. Umsebenzi lo bewubandakanya ukukhamba amabanga amade endleleni enebhudu ukufumana ipende yeenkoloyi nezinye izinto. U-Obed uthi bekangawuthandi umsebenzi loyo, kodwana bekungekho okungcono. “Ukuthobeka kwangisiza bona ngijayele umsebenzi obhadela imali ephasi kunekota yemali ebengiyirhola emsebenzinami wangaphambili, kodwana beyilingene iintlhogo zomndenami.” Ungazuza ngokuqala izinto ngelihlo elifana nelakhe?

Yaneliseka. Cabangela amezwi kampostoli uPowula isithunywa sevangeli, esaziko bona kutjho ukuthini ukutlhoga: ‘Ngiyakwazi ukutlhaga, nokuba nomnono. Ngafunda ukwaneliswa, namtjhana ngabe ngiyasutha, namtjhana ngabe ngiyalamba. Iye, ipilo ngiyijayele, angitshwenyeki namtjhana nginokunengi.’—KwebeFilipi 4:11, 12.

Ubujamo bethu mhlamunye bungaba ngcono, kodwana eenkhathini ezitjhugulukakwezi, kungenzeka bube bumbi khulu. Singazuza kwamambala nengabe sithathela isiluleko sakaPowula ehloko: “Eqinisweni, okungiyo inzuzo ekulu kukobana simlotjhe uZimu, saneliswe ngilokho esinakho. Nesinakho ukudla nezambatho, asaneliswe ngilokho esinakho.” Ngaphandle kokukhuthaza ukudonda, uPowula bekatjengisa bona singazibeka njani iintlhogo zethu zomoya endaweni efaneleko.—1 KuThimothi 6:6, 8.

Umthombo Wethabo Lamambala

Ithabo lamambala alizi ngokubuthelela zoke izinto okungenzeka siyazifuna namtjhana ukuphila ukuphila okuphezulu nokuba nemali enengi. BekunguJesu ngokwakhe owathi: “Kukhona ithabo elikhulu ekupheni, kunekwamukeleni!” Kwamambala, ithabo nokwaneliseka kuza ngokusebenzisa esinakho ukusiza abanye nokuba mthombo wesikhuthazo kibo.—IZenzo 20:35.

UMbumbi wethu, uJehova uZimu, uzazi khulu zoke iintlhogo zethu. NgeLizwi lakhe iBhayibhili, unikela isiluleko esisebenzako esisize abanengi bona bathuthukise amaphilwabo begodu batjhaphuluke ekugandelelekeni okungatlhogekiko. Liqiniso, angekhe kube nomphumela khonokho namtjhana amatjhuguluko ararako ebujamweni bomuntu bezomnotho. Kodwana uJesu uqinisekisa labo abaragela phambili ‘bafuna qangi umbuso kaZimu’ nokulunga kwakhe bona zoke iintlhogo zabo zizokutlhogonyelwa.—Matewu 6:33.