Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

IBhayibhili ITjhugulula Amaphilo

IBhayibhili ITjhugulula Amaphilo

IBhayibhili ITjhugulula Amaphilo

KUBAYINI indoda eyakhuliswa emndenini wamaKhatholiki athembekileko negade iphumelela emsebenzinayo wezomthetho yaba ngomunye waboFakazi bakaJehova? Khuyini eyenza iphekula lalisa inturhu laba sikhonzi sakaZimu? Zifundele lokho abantwaba abakutjhoko.

“Ngaba NeLwazi EliNgeziweko LokuLungileko NokuMbi.”—USEBASTIÃO ALVES JUNQUEIRA

UMNYAKA ABELETHWA NGAWO: 1946

INARHA ABELETHELWA KIYO: BRAZIL

UMLANDO: IJAJI

UKUPHILA KWAMI KWANGAPHAMBILI: Bekhaya bebahlala enarheni emakhilomitha asithandathu ukusuka edorobheni lePiquete. Ababelethi bami bebaneplasi elincani, begodu kiyo besifumana ukudla esikutlhogako. Bengifunda ePiquete, ngalokho ngagcina ngithenge ibhasigiri ebeyenza ukuya edorobheneli kube lula. Abantu balaph’ egade sihlala khona bebatlhaga, kodwana idorobho belihlanzekile begodu linganabulelesi obungako. Inengi lamadoda wedorobheneli belisebenza ebubulweni elenza iinkhali zamajoni.

Bengithanda ukufunda begodu lokhu kwangenza ngakwazi ukuyokufunda e-Aeronautical Military School edorobheni eliseduze, lapho ngo-1966 ngathola khona iziqu zokuba ngusayijeni. Ngaya esikolweni sokufundela zomthetho lapho ngafumana khona iziqu zomthetho. Ngokukhamba kwesikhathi ngatlolisela isikhundla sokuba mphathi wamapholisa. Ngo-1976, ngaphasa isivivinyo sakarhulumende begodu ngakhethelwa umsebenzi lo. Ngezinye iinkhathi umsebenzami bewubandakanya ukuba mnqophisi wejele. Ngesikhathesi aboFakazi bakaJehova bebavame ukuza bazokubawa imvumo yokutjhumayeza iimbotjhwa. Godu bebahlanganyela nami umlayezo weBhayibhili. Bengimhlonipha khulu uZimu. Kwangikara khulu ukwazi bona uZimu unebizo, nguJehova, nokobana singahlawulela ubuhlobo obuhle naye.

Kancani kancani ngathuthuka emsebenzinami. Ngo-1981, ngaphasa esinye isivivinyo sakarhulumende ngaba lijaji lombuso. Bese ngo-2005, ngakhethelwa ukuba yijaji lekhotho yeenlilo ekhotho yeSão Paulo.

INDLELA IBHAYIBHILI EYATJHUGULULA NGAYO UKUPHILA KWAMI: Msinyana ngemva kokufumana iziqu esikolweni sezomthetho, ngathoma ukufunda iBhayibhili—isenzo esaletha amatjhuguluko amakhulu endleleni engicabanga ngayo. BengimKhatholiki othembekileko. Ezinye zeenini zami bezibapristi omunye ambhitjhobhi, begodu mina bengisiza umpristi ngesikhathi seMisa. Ngaphambi kobana atjhumayele, bengifunda iingcenye ezithileko encwadini yomthandazo. Bekungakajayeleki ukufunda iBhayibhili emzini wamaKhatholiki. Umma wasilingeka khulu nekezwa bona ngifunda iBhayibhili. Walinga ukungiphula umoya, athi ngizokuhlangan’ ihloko. Nanyana kunjalo; akhenge ngibone into embi ekuyifundeni kwami.

Ngicabanga bona ukufuna kwami ukwazi kwangisiza ekufundeni iBhayibhili. Ngafuna ukwazi okungeziweko ngabapristi nangendima abayidlalako esondweni. Godu ngathoma ukufunda ngesihlopha ebesilwela ikululeko, kodwana indlela ebesihlathulula ngayo indlela yaso yokwenza izinto beyingazwakali kangangobana beyinganangqondo kimi.

Ngesikhathi esifanako, udorhoderami wamazinyo obekamBhuda wangipha incwadi ebebamnikele yona. Isihloko sencwadi le besithi, Did Man Get Here by Evolution or by Creation? * Ngayamukela incwadi leyo, ngicabanga bona kuzokuba mnandi ukuyifunda nencwadi kaCharles Darwin ethi, The Origin of Species. Iimbono ebeyisencwadini ethi, Did Man Get Here by Evolution or by Creation? beyinamandla, inengqondo begodu yanelisa. Akhenge ngibe nokuzaza bona umbono wokuzitjhugulukela kwemvelo awunasisekelo.

Ukufunda ngendalo encwadini le kwakhulisa ilulukelo lami lokwazi. Ngafuna ukufumana iincwadi zaboFakazi bakaJehova ezinengi. Ngatjelwa bona umakhanikha wesikolweneso ungomunye waboFakazi bakaJehova. Ngakhuluma naye begodu wanginikela ezinye iincwadi engingazifunda. Ngesikhatheso, akhenge ngisamukele isibawo sokufunda iBhayibhili naboFakazi. Bengicabanga bona ngingazifundela yona.

Nengithoma ukufunda iBhayibhili, ngacabanga bona ngombana ngitjhadile, kungaba kuhlakanipha ukuyifunda nomndenami. Saba nesifundo somndeni qobe veke sifunda iBhayibhili ndawonye. NjengamaKhatholiki, ukuphila komndenami bekuyame ebapristini nebabhitjhobhini. Ngalokho, engakufunda kuJwanisi 14:6 kwangivula ingqondo: “UJesu wamphendula wathi: [umfundi uTomasi] ‘Mina ngiyindlela, neqiniso, nokuphila; akakho noyedwa ozakuya kuBaba ngaphandle kwami.’” Ngemva kokuhlolisisa indaba le, ngakholwa bona iphuluswethu ivela kuJehova ngoJesu. Besenziwe sakholelwa bona iphuluswethu ivela ebapristini.

Amanye amavesi weBhayibhili amabili atjhentjha umbonwami ngesondo lamaKhatholiki neemfundiso zalo. Elinye likuzAga 1:7, elithi, “Ukusaba uJehova kuthoma kwelwazi. Ukuhlakanipha nesiyalo ngilokho iindlhayela ezikunyazako.” Kuthi elinye libe kuJakobosi 1:5 othi: “Nengabe kukhona hlangana nani onganabo ubuhlakani, akabawe uZimu ophako abantu boke ngesihle, uzaphiwa.” Bengomele ilwazi nokuhlakanipha ngendlela engasukiko, okungazange kwaneliswe ukuya esondweni. Ngalokho ngalisa ukuya esondweni.

Ngo-1980, umkami wathoma ukufunda iBhayibhili naboFakazi bakaJehova. Nanyana kunini nengisekhaya, bengihlanganyela nabo esifundweni. Ngokukhamba kwesikhathi ngasamukela isifundo seBhayibhili. Nokho, sathatha isikhathi eside ngaphambi kokubhabhadiswa njengaboFakazi bakaJehova. Umkami wabhabhadiswa ngo1994, bese mina ngabhabhadiswa ngo1998.

INDLELA ENGAZUZA NGAYO: Abantwabami abane bazuza ngokukhuliswa ngokuphila ngeenkambisolawulo zakaJehova. (Efesu 6:4) Nginamadodana amabili asebenza ngamandla ukutlhogomela iintlhogo zabanye aboFakazi emabandleni akhonza kiwo. Amadodakazami amabili ayatjhiseka ekutjhumayezeni abanye. Umkami usebenza ama-awara amanengi qobe nyanga ukusiza abantu ukufunda iBhayibhili, begodu mina ngithabela ukukhonza njengomdala ebandleni langekhethu.

Nengiba ngomunye waboFakazi bakaJehova ngaba nelwazi elingeziweko lokulungileko nokumbi. Njengejaji, ngilinga ukusebenzisa indlela uJehova asebenza ngayo iindaba ezihlukahlukeneko ekusingatheni amacala ekhotho—ngicabangela boke ubujamo, ngiyacabangela begodu nengabe kukhona lapho kufuze ngithambise khona, ngiba nesineke.

Ngihlulele amacala amanengi wenturhu, ubulelesi, ukutlhoriswa kwabantwana godu namanye amacala amakhulu wobulelesi. Nanyana kunjalo, akhenge ngibe buthundu. Njengombana ngibukela iindaba, kuyangikghabhudlha ukuziphatha kwephasi okubolileko nokunganakho ukuzibamba. Ngiyamthokoza uJehova ngombana ngiyezwisisa bona kubayini kunobulelesi oburhagalako nangethemba lokobana sizokuba nesikhathi esingcono.

Ijele Akhenge LingiTjhugulule.”—UKEITH WOODS

UMNYAKA ABELETHWA NGAWO: 1961

INARHA ABELETHELWA KIYO: NORTHERN IRELAND

UMLANDO: IPHEKULA

UKUPHILA KWAMI KWANGAPHAMBILI: Ngabelethwa ngo-1961 ePortadown, idorobho eliphithizelako eNorthern Ireland. Ngiphuma emndenini wamaPhrothestani, bese ngakhulela efledzini lapho besakhelene namaKhatholiki namaPhrothestani. Imindeni eminengi beyidobha phasi. Besinganamali enengi kodwana besinetjhebiswano.

Angizikhakhazisi ngokuphila ebengikuphila. Ngo-1974, ngabandakanyeka “Emirarweni” eyaba khona eNorthern Ireland. Ngesikhatheso, izinto zarhagala endaweni esihlala kiyo. Isibonelo, ngobunye ubusuku, ubaba, obekayimenenja e-Ulster Carpet Factory, bekasemsebenzini abandula abasana bamaKhatholiki ababili ababomakhelwana bethu. Ngesikhatheso, kunomuntu owajikijela ibhomu ngefesidere lendlu yokuditjha yalapho egade kuhlala khona abasana bamaKhatholiki, yabulala uyise, unina nomfowabo.

Imiraro yarhagala, bese kwaba nepi. AmaPhrothestani ebekahlala endaweni yamaKhatholiki aqothwa okwenza amaKhatholiki ebekahlala endaweni yamaPhrothestani aphathwa kumbi. Indawo ebesihlala kiyo yagcwala amaPhrothestani. Kungasi kade ngabotjhwa ngagwetjwa iminyaka emithathu ejele ngebanga lokubandakanyeka kwami ekuthuthumbiseni amabhomu.

Nengisejele, ngaba mngani omkhulu wesibotjhwa ebesaziwa khulu kwezepolotiki emphakathini loyo. Besinjengabantwana bomuntu, begodu ngokukhamba kwesikhathi ngaba likhedlha laso nesitjhadako. Ijele akhenge lisitjhugulule. Nesitjhatjhululwako, sabuyela ngokuzeleko kezepolotiki ukudlula esikhathini esidlulileko. Ngalokho, umnganami wabotjhwa godu. Nekalapho, wabulawa.

Nami ngazunywa, begodu kesinye isehlakalo, ikoloyami yathuthunjiswa. Kodwana izehlakalwezi zangenza ngancama khulu ekukholelweni kezepolotiki.

Ngesikhathesi, ngasiza ekwenzeni amahlelo amalungana “Nemiraro,” ebekavezwa e-TV yeBhrithani. Ihlelweli langibangela imiraro engeziweko. Isibonelo, langelinye ngaya ekhaya ngafumana bona umkami ungitjhiyile. Msinyana ngemva kwalokho, ngebanga lehlelo lethelevitjhinelo, indodanami yathathwa. Ngikhumbula ngiqala esibonibonini bese ngathi, “Zimu nengabe ukhona, ngisiza.”

NgoMgqibelo olandelako, ngahlangana nomuntu engimjayeleko ibizo lakhe elinguPaul, osele angomunye waboFakazi bakaJehova. Wathoma ukukhuluma nami ngeBhayibhilli. Ngemva kwamalanga amabili, uPaul wangithumela umagazini ISithalasokulinda. Isihloko esikumagazini loyo sadzubhula amezwi kaJesu atlolwe kuJwanisi 18:36. Athi: “Umbuso wami awusiwo wephaseli; nengabe umbuso wami bewungewephaseli, abalandeli bami gade bazakulwa bavimbele bona nginikelwe ebaphathini bamaJuda. Umbuso wami awusiwo wephaseli.” Amezwi la angikara khulu. Lelo kwaba lilanga engathoma ngalo ukutjhugulula ukuphila kwami.

INDLELA IBHAYIBHILI EYATJHUGULULA NGAYO UKUPHILA KWAMI: UPaul wathoma ukufunda nami iBhayibhili. Ngokukhamba kwesikhathi, uBill, omunye uFakazi, waragela phambili nesifundo. Ngiyazi bona bekungasi lula ukufunda nami; benginemibuzo eminengi! Godu ngabiza abafundisi beenkolo abanengi bona bazokuphikisa uBill. Kodwana ngabona iqiniso leLizwi lakaZimu.

Ngikhumbula kesinye isehlakalo esisodwa ngitjela uBill bona angezi emzinami sizokufunda ngombana bebavimbile endleleni ene ikoloyakhe bebazoyithatha bayitjhise. Nanyana kunjalo, uBill weza njengokujayelekileko. Watjhiya ikoloyakhe ekhaya weza ngebhasigiri. Ngubani obekangafuna ukuthatha ibhasigiri? Kesinye isehlakalo, mina noBill besihlezi kwami sinesifundo seBhayibhili lokha amapholisa namajoni nekazokufika angibopha. Njengombana angithatha, uBill warhuwelela wangitjela bona ngithembele kuJehova. Izehlakalwezi zenza amatjhuguluko amakhulu kimi.

Nengiya emihlanganweni waboFakazi bakaJehova kokuthoma eWolweni lomBuso ngicabanga bona abanye bathukwa. Bengineenhluthu ezide necici, begodu bengimbethe imbaji yesikhumba enetshwayo leqembu lezepolotiki engikilo. Nanyana kunjalo, akhenge ngiyikholwe indlela aboFakazi abangiphatha kuhle ngayo. Ubuntu babo bangikara khulu.

Nanyana bengifunda iBhayibhili, bengisazihlanganise nabangani bami bakade. Nokho, ekugcineni, iqiniso engalifunda eBhayibhilini lathoma ukunzinza ehliziywenami. Ngatjheja bona nengifuna ukukhonza uJehova, kufuze ngitjhentjhe iimbonwami kezepolotiki nabangani. Lokho bekungasi lula ukukwenza. Kodwana njengombana ngifunda okungeziweko ngeBhayibhili ngifumana namandla kuJehova, ngakwazi ukwenza amatjhuguluko. Ngarhuna, ngakhipha icici ngathenga nesudu. Egade ngikufunda kwathoma ukuthuthukisa indlela engiqala ngayo abanye abantu.

INDLELA ENGAZUZA NGAYO: Bengisilelesi begodu ngiyiphekula. Amapholisa wendawo bekangazi kuhle. Kwanje izinto zitjhentjhile. Isibonelo, nengiya emhlanganweni wokuthoma omkhulu waboFakazi bakaJehova, ebewusedorobheni leNavan, bezomthetho bangigada ukuya nokubuya emhlanganweni. Nokho, kwanje, ngiya emihlanganweni ngaphandle kokugadwa. Godu kwanje ngihlanganyela ngokutjhaphulukileko kunye nabanye aboFakazi uPaul noBill nebandla loke emsebenzini wokutjhumayela.

Njengombana ipilwami itjhentjha iba ngcono, nganzinza ebandleni. Lapho ngahlangana noFakazi ibizo lakhe elinguLouise, bese satjhada. Ukungezelela kilokho, ngahlangana nendodanami godu.

Nengiqala emva endleleni ebengiphila ngayo, ngiyazisola ngokuzwisa abanye ubuhlungu nokubalimaza. Kodwana ngingakuqinisekisa bona kwamambala iBhayibhili iyakwazi ukwenza abantu abafana nami batjhentjhe ekuphileni okunganamnqopho baphile ukuphila okunomnqopho nethemba.

[Umtlolo waphasi]

^ isig. 12 Ebeyigadangiswa boFakazi bakaJehova kodwana kwanjesi ayisagadangiswa.

[Umkhangiso osekhasini 12]

Umma wasilingeka khulu nekafumana bona ngifunda iBhayibhili