Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

OKUBUZWA BAFUNDI BAKAMAGAZINI LO . . .

Kubayini UZimu Avumela Abanamandla Bagandelele Ababogabogako?

Kubayini UZimu Avumela Abanamandla Bagandelele Ababogabogako?

IBhayibheli inembonelo ezibuhlungu zokugandelelwa kwababogabogako ngabanamandla. Kuvela indaba kaNabhothi. * Ngesikhathi saka-Arhabi ikosi yakwa-Israyeli, yavumela umkayo, u-Izebeli, bona abulale uNabhothi namadodanakhe kobana ikosi ithathe isidiribe sakhe. (1 AmaKhosi 21:1-16; 2 AmaKhosi 9:26) Kubayini uZimu avumela ukusetjenziswa kumbi kwamandla?

‘UZimu akaleyi amala.’—Titosi 1:2

Asidzimeleleni ebangeni linye eliqakathekileko: UZimu akaleyi amala. (Titosi 1:2) Lokhu kuhlangana njani nezenzo ezimbi zokugandelelwa? Nokho, ekuthomeni, uZimu wayelelisa abantu bona ukuhlubuka kuye kuzobabangela imiphumela emimbi—ukufa. Iqiniso lelizwi lakaZimu, abantu baqalana nokufa kusukela ekuhlubukeni esimini ye-Edeni. Eqinisweni, ukufa komuntu wokuthoma kwenzeka ngesenzo sokugandelelwa—lokha uKhayini nekabulala umnakwabo u-Abela.—Genesisi 2:16, 17; 4:8.

Ngokomlando womuntu kusukela lapho, iliZwi lakaZimu likurhunyeza ngendlela le: ‘Lapha umuntu aba negunya khona phezu komunye umuntu kuba kulimala komunye.’ (UmTjhumayeli 8:9) Aliqiniso na amezwi layo? UJehova wayelelisa isitjhaba sakwa-Israyeli, abantu bakhe, bona bazokufumana amakhosi agandelelako, abangele abantu balile kuZimu. (1 Samyela 8:11-18) Ngitjho nekosi ehlakaniphileko uSolomoni wagandelela abantu bakhe ngokubabhadelisa khulu umthelo. (1 AmaKhosi 11:43; 12:3, 4) Amakhosi amambi, anjengo-Arhabi bekagandelela khulu. Cabanga: Ngathana uZimu wavimbela zoke izenzo zamandla ezinjalo, amezwakhe bengeze na atjhuguluke abe mamala?

‘Lapha umuntu aba negunya khona phezu komunye umuntu kuba kulimala komunye.’—UmTjhumayeli 8:9

Khumbula bona uSathana naye uthi abantu bakhonza uZimu ngombana abenzela izinto ezihle. (Jobho 1:9, 10; 2:4) Ukube uZimu uvikela iinkhonzi zakhe kikho koke ukugandeleleka, bengeze lokho kube ngasuthi usekela imibono kaSathana? Godu ngathana uZimu bekavikela boke abantu kikho koke ukugandeleleka, bengeze na sasola yena ngokuba namala? Nasifumene isivikelo esinjalo, abanengi bangaphetha ngokuthi abantu bangakghona ukuzibusa kuhle ngaphandle kwaZimu. Kodwana iliZwi lakaZimu litjho okuhlukileko—lithi umuntu angeze akghona ukuzibusa. (Joromiya 10:23) Sitlhoga umBuso kaZimu bona uze; ngemva kwalokho uqede ukungabi nabulungiswa.

Kghani lokho kutjho ukuthi uZimu akunalitho angalenza ngokugandelelwa? Awa. Cabanga ngezinto ezimbili azenzako: Kokuthoma, uveza bona khuyini ukugandeleleka. Ngokwesibonelo, iliZwi lakhe liveza iqhinga laka-Izebeli malungana noNabhothi. IBhayibheli liveza nokuthi izenzo ezimbi zithuthukiswa mbusi onamandla ofuna ukuzifihla ubuntu bakhe. (Jwanisi 14:30; 2 Korinte 11:14) IBhayibheli lithi nguSathana uDeveli. Ngokuveza umthombo wamambala wobumbi nokugandeleleka, uZimu usisiza bona sitjhaphuluke. Uvikela nengomuso lethu elingapheliko.

Kwesibili, uJehova usinikela ithemba eliqinileko lokuphelisa ukugandeleleka. Indlela amveza namahlulela begodu amjezisa ngayo u-Arhabi no-Izebeli—nabanye abanengi abafana nabo—isenza sizithembe iinthembiso zakhe zokujezisa abenzi bokumbi. (IRhubo 52:1-5) Godu uZimu unikela ithemba elinokwethenjelwa lokobana msinyana uzokubuyisela imiphumela emimbi kilabo abamthandako. * UNabhothi othembekileko uzokubona isikhathi lapho yena namadodanakhe baphila ngokungapheliko epharadesi ephasini elinobulungiswa.—IRhubo 37:34.

^ isig. 3 Qala isihloko esithi “Lingisa Ikholo Labo” kumagazini lo.