Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

hadynyah/E+ via Getty Images

HLALANI NILINDILE!

Ukutlhayela Kokudla Ephasini Loke Okubangelwa Yipi Nokutjhuguluka Kobujamo Bezulu—Lithini IBhayibheli?

Ukutlhayela Kokudla Ephasini Loke Okubangelwa Yipi Nokutjhuguluka Kobujamo Bezulu—Lithini IBhayibheli?

 Ipi ye-Ukraine kunye nemiphumela yokutjhuguluka kobujamo bezulu, kuragela phambili nokubangela ukutlhayela kokudla ephasini loke. Lokhu kubonakala khulu eenarheni ezisathuthukako lapho kusitjhijilo khona bona abantu bafumane ukudla okwaneleko.

  •   “Ukukhiqizwa nokufumaneka kokudla kuthikaziswe yipi, ukutjhuguluka kobujamo bezulu, ukukhuphuka kwamanani nokhunye.”—U-António Guterres, isikhulu esingunobhala we-UN, Julayi 17, 2023.

  •   “Izazi zibika ukuthi ukuphuma kwe-Russia esivumelwaneni sokuthutha ukudla okusuka e-Ukraine, kuzokubangela bona kukhuphuke amanani wokudla eenarheni ezinemali encani njenge-North Africa ne-Middle East.”—I-Atalayar.com, Julayi 23, 2023.

 Funda ngalokho okutjhiwo liBhayibheli ngokutlhayela kokudla nengomuso.

IBhayibheli labikezela ngokutlhayela kokudla

  •   UJesu waphorofida wathi: “Isitjhaba sizokulwa nesitjhaba, umbuso ulwe nombuso, kuzokuba nokutlhayela kokudla.”—Matewu 24:7.

  •   Incwadi yeBhayibheli isAmbulo, ikhuluma ngamadoda amane angokomfanekiso akhwele iinjomani. Omunye wamadoda la ujamele ipi. Ulandelwa ngenye ejamele indlala, okusikhathi lapho ukudla kuzokukalwa bekuthengiswe ngamanani aphezulu. “Ngabona injomani enzima, loyo ohlezi phezu kwayo bekaphethe isikali ngesandla sakhe. Ngezwa okuthileko okuzwakale njengelizwi . . . kuthi: ‘Ikhilogremu yekoroyi ngodenariyu a namakhilogremu amathathu webhali ngodenariyu.’”—IsAmbulo 6:5, 6.

 Iimphorofido zeBhayibheli ezimalungana nokutlhayela kokudla ziyazaliseka esikhathini esiphilakiswesi, iBhayibheli elisibiza ngokuthi ‘mimihla yokuphela.’ (2 Thimothi 3:1) Bona ufumane okungeziweko ‘ngemihla yokuphela’ nabakhweli beenjomani abane ekukhulunywa ngabo kusAmbulo, bukela ividiyo ethi, Umhlaba Uye Washintsha Kusukela Ngo-1914 ufunde nesihloko esithi, “Abakhweli Beenjomani Ezine—Babobani?

Indlela iBhayibheli elingasisiza ngayo

  •   IBhayibheli lineseluleko esisebenzako esingasisiza siqalane neentjhijilo ezifaka hlangana ukukhuphuka kwamanani wokudla ngitjho nokutlhayela kokudla. Funda ngeembonelo zalokhu esihlokweni esithi, “Indlela Ongaphila Ngayo Ngokuncane.”

  •   IBhayibheli lisinikela nethemba lokuthi izinto zizokuba ngcono. Lithembisa nangesikhathi lapho “kuzokuba nenala yeenthoro ephasini,” woke umuntu uzokufumana ukudla okwaneleko. (IRhubo 72:16) Bona ufunde okungeziweko ngethemba lengomusweli nokuthi kubayini ungalithemba, funda isihloko esithi, “A Real Hope for a Better Tomorrow.”

a Udenariyu ulingana nomrholo welanga linye (ama-awara ali-12)