Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 17

Hlala Ethandweni LakaZimu

Hlala Ethandweni LakaZimu

“Zakheni ekukholweni kwenu okucwengeke khulu . . . ukuze niqiniseke bona nihlala nithandwa nguZimu.”—JUDA 20, 21.

1, 2. Khuyini esingayenza bonyana sihlale ethandweni lakaZimu?

SOKE sifuna ukuba namandla nepilo ehle. Nasizakuba njalo, kufuze sidle ukudla okunepilo, sizithabulule besizinakekele. Ukwenza lokhu kubudisi kodwana kuletha imiphumela emihle, kungebangelo kufuze singapheli amandla. Nanyana kunjalo, kusatlhogeka bona sibe namandla nepilo ngenye indlela.

2 Singaba nesithomo esihle sokwazi uJehova, akupheleli lapho kusafuze siragele phambili nokuqinisa itjhebiswano esilithome naye. Nakakhuthaza amaKrestu, uJuda wathi, ‘nihlale nithandwa nguZimu.’ Kamuva wawahlathululela bona lokho bangakwenza njani. Nakaragako wathi: “Zakheni ekukholweni kwenu okucwengeke khulu.” (Juda 20, 21) Singakwakha njani ukukholwa?

RAGELA PHAMBILI WAKHA UKUKHOLWA KWAKHO

3-5. (a) USathana ufuna uzizwe njani ngeenkambiso zakaJehova? (b) Wena uzizwa njani ngemithetho neenkambisolawulo zakaJehova?

3 Nasizakubona ukuthi iindlela zakaJehova zilungile, kufuze thina ngokwethu sikukholelwe lokho. USathana ufuna ucabange ukuthi iinkambiso zakaZimu ziyagandelela begodu akusilula ukuphila ngazo. Kungebangelo athi umuntu nakafuna ukuthaba, kuhle bona aziquntele yena ukuthi khuyini okulungileko nokungakalungi. USathana ulinge kanengi ukwenza lokho kusukela esimini ye-Edeni. (Genesisi 3:1-6) Nanamhlanjesi usaragela phambili ngokwenza njalo.

4 Kghani uSathana uqinisile? Iinkambisolawulo zakaZimu ziyagandelela? Awa. Nasi isibonelo, akhuzicabange ukhamba ephageni ehle, nawuqalako ubone idrada evale indawana ethileko. Ungazibuza ukuthi, ‘Idrada le ivaleni?’ Nawusazibuza njalo, uzwe ibhubezi elibhodlako ngale kwedrada le. Ungazizwa njani ngedrada nawuqeda ukuzwa itjhada lebhubezi? Ungathaba ngombana ikuvikele ekusahlelweni libhubezi. Neenkambiso zakaJehova zifana nedrada leyo, ngebanga lokuthi uSathana ufana nebhubezi. IliZwi lakaZimu liyasiyelelisa nalithi, “Hlalani niqaqulukile, phaphamani! Inaba lenu uDeveli, likhambakhamba njengebhubezi elibhodlako, lifuna umuntu elingamrhiribidela.”—1 Pitrosi 5:8.

5 UJehova usifunela ipilo ehle nethabisako. Akafuni sikhohliswe nguSathana. Kungebangelo asinikela imithetho epheleleko neenkambisolawulo ezizosivikela bezisenze sithabe. (Efesu 6:11) Nakatlolako uJakopo wathi: “Loyo oqalisisa emthethweni opheleleko ongowetjhaphuluko begodu aragele phambili kiwo, . . . uzokuthaba kilokho akwenzako.”—Jakopo 1:25.

6. Singaqiniseka njani ukuthi iindlela zikaJehova zilungile?

6 Nasilandela isinqophiso sakaJehova, itjhebiswano lethu naye lizokuqina nokuphila kwethu kuzokuthuthuka. Nasi isibonelo, nasamukela simemo sakaJehova sokuthandaza kuye qobe, sizokuzuza. (Matewu 6:5-8; 1 Thesalonika 5:17) Nasilalela isinqophiso sakhe sizokuthaba ngombana sizokuthola ithuba lokuhlangana nabanye simlotjhe, sikhuthazane besithabele nokufaka isandla emsebenzini wokutjhumayela nokufundisa. (Matewu 28:19, 20; Galatiya 6:2; Hebheru 10:24, 25) Nasicabanga ngokuthi izintwezi zisisize sakghona ukuqinisa ukukholwa kwethu, siba nesiqinisekiso sokuthi iindlela zikaJehova zilungile.

7, 8. Khuyini ezosisiza sibalekele ukutshwenyeka ngeenlingo esisazokuqalana nazo ngengomuso?

7 Ngezinye iinkhathi, singatshwenyeka ngokuthi ukukholwa kwethu kuzokulingwa. Lokho kungaba budisi ngombana sizokucabanga ukuthi angeze sakghona ukuqalana neenlingo ezizako. Nangabe wakhe wazizwa ngendlela le, khumbula amezwi kaJehova athi: Mina Jehova “nginguZimakho okufundisako ukuze kukukhambele kuhle lokha nangikuhlahlako endleleni ekufanele uyikhambe. Maye! Nabe ungayelela imiyalwami, ukuphumelela kwakho bekuzakuba njengomlambo nokulunga kwakho njengamagagasi welwandle.”—Isaya 48:17, 18.

8 Nasilalela uJehova ukuthula kwethu kuzokuba njengomlambo ongatjhiko. Ukulunga kwethu kuzokuba njengamagagasi welwandle. Nanyana kungenzekani ekuphileni kwethu sizokuhlala sithembekile, neBhayibheli lithi: “Phosa umthwalwakho kuSomnini, yena uzakusekela, angekhe avumela olungileko asikinywe.”—IRhubo 55:23.

“ASIRAGELENI PHAMBILI NGETJISEKO EKUVUTHWENI”

9, 10. Kutjho ukuthini ukuvuthwa?

9 Ngokuhlabela phambili uqinisa itjhebiswano lakho noZimu ‘uzokuragela phambili . . . ekuvuthweni.’ (Hebheru 6:1) Ukuvuthwa kuyinto bani?

10 Ukukhulela ebudaleni akutjho ukuthi ukuvuthwa komKrestu kuzokumane kuzenzakalele. (Jwanisi 4:23) NoPowula wakhe wathi: “Ngombana labo abaphila ngokuvumelana nenyama badzimelelisa imikhumbulwabo ezintweni zenyama, kodwana labo abaphila ngokuvumelana nommoya, badzimelelisa imikhumbulwabo ezintweni zommoya.” (Roma 8:5) Umuntu ovuthiweko ukuphila kwakhe akukadzimeleli ezintweni zephasi. Kunalokho, ukhuthalela ukulotjha uJehova enze neenqunto ezivuthiweko ekuphileni. (IzAga 27:11; funda uJakopo 1:2, 3.) Akavumeli nokuthi izinto ezingakavuthwa zimbalekele ehloko. Wazi kuhle ukuthi khuyini ekufuze ayenze begodu ayenze ngokuzimisela.

11, 12. (a) UPowula wathini emaKrestwini malungana ‘nokusebenzisa amandla wokuzwisisa’? (b) Umdlali onekghono ufana njani nomKrestu ovuthiweko?

11 Ukuvuthwa akusiyinto eyenzeka lula. Umpostoli uPowula wathi: “Ukudla okuqinileko kungekwabantu abavuthiweko, labo abathe ngokusebenzisa amandlabo wokuzwisisa bawabandulela ukuhlukanisa kokubili okuhle nokumbi.” (Hebheru 5:14) Ibizo elithi “ukubandula” lingasenza sifikelwe mumuntu wezemidlalo engqondweni.

12 Nasibona umdlali onekghono, sisuke sazi nokuthi ikghonweli lamthatha isikhathi eside ukulibandula. Siyazi nokuthi akhenge abelethwe nalo. Nomntwana nakabelethwako usuke angakwazi ukusebenzisa izitho zomzimbakhe, njengemikhono nemilenze. Ekukhambeni kwesikhathi uyafunda, uzombona sekakwazi ukugona kunye nokukhamba. Kuzakuthi sekabandulwe kuhle agcine sekamdlali onekghono. Ngendlela efanako-ke, kutlhoga isikhathi ukuzibandula bonyana sibe maKrestu avuthiweko.

13. Khuyini ezosisiza sikwazi ukucabanga njengoJehova?

13 Encwadini le, khesakhuluma ngokuthi kuyakghonakala ukuthi sicabange njengoJehova besibone nezinto ngendlelakhe. Kangangokuthi nasenza iinqunto kufanele sizibuze ukuthi: ‘Ngiziphi iinkambisolawulo zeBhayibheli namkha imithetho esekela isiqunto engizosenza? Nokuthi nakunjalo-ke, ngingazisebenzisa njani? Singaphetha ngokuzibuza ukuthi, khuyini uJehova angathanda ngiyenze?’—Funda IzAga 3:5, 6; Jakopo 1:5.

14. Singakwakha ngani ukukholwa kwethu?

14 Nasidla ukudla okunepilo sisuke sakha imizimbethu, kunjalo-ke nangokufunda ngoJehova, kusisiza sakhe ukukholwa kwethu. Yeke angeze sadinwa kuzakha. Nasithoma ukufunda iBhayibheli, sifunda iqiniso elisisekelo kunye neendlela zakaJehova. Isikhathi sikhambe njalo, bese kutlhogeke bonyana sizwisise nezinto ezizikileko. Kunjengokutjho kwakaPowula nakathi: “Ukudla okuqinileko kungekwabantu abavuthiweko.” Ukusebenzisa kwethu izinto esizifundako kuzosihlakaniphisa. NeBhayibheli iyatjho ukuthi: “Ukuthoma kokuhlakanipha,” kuphela kwento eqakathekileko!—IzAga 4:5-7; 1 Pitrosi 2:2.

15. Liqakatheke kangangani ithando lethu ngoJehova kunye nesikholwa nabo?

15 Umuntu angaba namandla aphile kuhle nangokomzimba, kodwana lokho akutjho ukuthi uzokuhlala anjalo, ngebanga lokuthi uyazi bona kufuze akhuthalele ukuzitlhogomela qobe. Yinto efanako-ke nangokuvuthwa. Umuntu ovuthiweko uyazi ukuthi kufuze asebenze budisi akhe itjhebiswano lakhe noJehova, likwazi ukudzimelela. NoPowula uyasikhumbuza: “Ragelani phambili nokuhlola bona nisekukholweni na; ragelani phambili nihlolisisa lokho nina eningikho.” (2 Korinte 13:5) Kodwana umsebenzi usuke usesemkhulu nganingoba asikhulumi ngokukholwa okuqinileko kwaphela. Kusesenendaba yethando phakathi kwethu noJehova, ngapha kube ngeyokuthuthuka kwabazalwana nabodadwethu. Nakayihlathululako indaba le, uPowula wathi: ‘Nangabe . . . nginelwazi, nokukholwa okuqinileko bona ngingatjhidisa iintaba, kodwana nginganalo ithando angisililitho.’—1 Korinte 13:1-3.

DZIMELELA ETHEMBENI ONALO

16. USathana ufuna sizizwe njani?

16 USathana ufuna sizitjele ukuthi angekhe samthabisa uJehova. Ufuna siphelelwe mamandla besiphethe ngokuthi imiraro esiqalene nayo ayinasisombululo. Akafuni sithembe amaKrestu esikunye nawo, begodu akafuni sithabe. (Efesu 2:2) USathana wazi kuhle ukuthi umcabango ongakalungi ungasilimaza bewulimaze netjhebiswano lethu noZimu. Kodwana uJehova kunento asiphe yona engasisiza bona silwisane nomcabango lo. Into leyo kukuba nethemba.

17. Kuqakatheke ngani ukuba nethemba?

17 Kwebe 1 Thesalonika 5:8, iBhayibheli lifanisa ithemba esinalo nengwani yokuvikela ihloko yesotja epini, liyibiza ngokuthi ‘lithemba lesindiso.’ Ukuthembela eenthembisweni zakaJehova kungavikela imicabangwethu, kusisize bona sibalekele ukucabanga ngendlela engakalungi.

18, 19. Ukuba nethemba kwamqinisa njani uJesu?

18 Ithemba uJesu ebekanalo lamenza wadzimelela. Ngobusuku bangaphambi kokufa kwakhe, uJesu waqalana nobudisi obuhlukahlukeneko. Omunye wabangani bakhe wamthengisa, kwathi omunye wamphika. Kusesenjalo abanye bamlahla bebambalekela. Abantu bendaweni yekhabo bamjikela, bakatelela bona abulawe kabuhlungu. Njeke khuyini eyamsizako bona akghodlhelele ubuhlungobu? “Ngebanga lethabo ebelibekwe phambi kwakhe, wakghodlhelela isigodo sokuhlunguphazwa, wangaba nendaba nokuhlaziswa, wahlala ngesidleni sesihlalo sobukhosi sakaZimu.”—Hebheru 12:2.

19 UJesu bekazi ukuthi nakahlala athembekile uzokuphazimulisa uYise aveze uSathana njengonamala. Ithembeli lamthabisa khulu. Bekazi nokuthi esikhathini esingaphelisi ihliziyo uzokubuyela kuYise ezulwini. Ithembeli lamsiza bona akghodlhelele. NjengoJesu kufuze sidzimelele ethembeni. Lokho kuzosisiza bona sikghodlhelele kungakhathaliseki ukuthi kwenzekani.

20. Khuyini engakusiza uhlale unombono omuhle?

20 UJehova uyakubona ukukholwa nokukghodlhelela kwakho. (Isaya 30:18; funda uMalaki 3:10.) Uthembisa ‘ukukunikela iimfiso zehliziywakho.’ (IRhubo 37:4) Yeke okufuze ukwenze kudzimelela ethembeni onalo. USathana ufuna uphelelwe lithemba begodu ubone ngasuthi iinthembiso zakaJehova angekhe zazaliseka. Ungathomi uvumele umcabango ongakalungi! Nawubona ngasuthi ithemba onalo liyafiphala, bawa uJehova akusize. Khumbula amezwi afumaneka kwebeFilipi 4:6, 7 athi: “Ningatshwenyeki ngalitho, kodwana kikho koke, iimbawo zenu azaziwe nguZimu ngomthandazo, ngokurabhela kunye nokuthokoza; begodu ukuthula kwakaZimu okudlula koke ukuzwisisa kuzokuvikela iinhliziyo zenu nemicabangwenu ngoKrestu Jesu.”

21, 22. (a) Iyini ihloso kaJehova ngephasi? (b) Khuyini ozimisele ukuyenza?

21 Ziphe isikhathi qobe sokuzindla ngezinto ezithabisako ezizokufumaneka esikhathini esizako. Kungasikade woke umuntu uzokulotjha uJehova. (IsAmbulo 7:9, 14) Akhucabange bona kuyoba mnandi kangangani ukuphila ephasini elitjha! USathana namadimonakhe nobumbi koke kuzokupheliswa. Angekhe usagula begodu angekhe usahlongakala. Kunalokho sizokuhlala sinomdlandla begodu sithabele nokuthi siyaphila. Abantu bazokusebenzisana benze iphasi libe yipharadesi. Bazokuthabela ukudla okumnandi nokuhlala endaweni ephephileko. Angekhe basathanda inturhu kodwana bazokuba nomusa komunye nomunye. Kuthi ngokukhamba kwesikhathi boke abantu ephasini bazokuthabela ‘itjhaphuluko ephazimulako yabantwana bakaZimu.’—Roma 8:21.

22 UJehova ufuna ube mNganakhe omkhulu. Okufuze ukwenze kumlalela nokobana utjhidelane naye qobe lilanga. Nje-ke kwanga soke singahlala ethandweni lakaZimu isiphelani!—Juda 21.