Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 12

Nikhulume Lokho Okulisizo Ekwakheni Abanye

Nikhulume Lokho Okulisizo Ekwakheni Abanye

“Kungaphumi ilizwi elibolileko emlonyenenu, kodwana akuphume okuhle kwaphela ngomnqopho wokwakha.”—EFESU 4:29.

1-3. (a) Ngisiphi isipho esihle uJehova asiphe sona? Singasisebenzisa njani kumbi? (b) Kufuze sisisebenzise njani isipho sokukhuluma?

UBABA unikela indodanakhe ibhayisigili. Uyakuthabela ukunikela indodanakhe isipho esiqakathekilekwesi. Kodwana kungathiwani nange indodana le iyireya budlabha, itjhayise umuntu namkha imlimaze? Ubaba angazizwa njani?

2 UJehova usipha ‘isipho esihle begodu nanyana ngisiphi isipho esipheleleko sivela phezulu.’ (Jakopo 1:17) Esinye seziphwezo likghono lokukhuluma. Ikghonweli lisivumela ukuthi sizwakalise imizwa nemicabangwethu. Sikghona ukutjho izinto ezingasiza abanye bezibenze bazizwe ngcono. Nanyana kunjalo esikutjhoko kungabalimaza namkha kubazwise ubuhlungu abanye.

3 UJehova usifundisa ukusebenzisa ikghono lokukhuluma ngombana ikulumo inamandla. Kungakho athi: “Kungaphumi ilizwi elibolileko emlonyenenu, kodwana akuphume okuhle kwaphela ngomnqopho wokwakha kuye ngetlhogeko, bona nidlulisele okuzuzisako kwabezwako.” (Efesu 4:29) Akhesibone ukuthi singasisebenzisa njani isipho sakaZimesi ngendlela ezomthabisa beyikhuthaze nabanye.

KUTJHEJE OKUTJHOKO

4, 5. Incwadi yezAga isifundisani ngamandla wekulumo?

4 Amezwi anamandla, ngebangelo kufuze sikutjheje esikutjhoko nokuthi sikutjho njani. Incwadi yezAga 15:4 ithi: “Ilimu elithambileko limumuthi wokuphila, kodwana elinobuqili liqoba umphefumulo.” Njengomuthi omuhle, amezwi anomusa ayavuselela be akhuthaze loyo owezwako. Ngakelinye ihlangothi, amezwi ahlabako ayabalimaza abanye bazizwe kabuhlungu.—IzAga 18:21.

Amezwi apholileko ayaqabula

5 IzAga 12:18 zithi: ‘Amezwi ahlaba njengesabula.’ Amezwi anganamusa abangela ubuhlungu ngokwamazizo begodu aqeda netjhebiswano. Mhlamunye usakhumbula umuntu akukhulumisa kabuhlungu begodu lokho kwakulimaza. Incwadi yezAga iraga ngokuthi: Amezwi anomusa “asihlahla emathanjeni.” Amezwi acatjangelwe kuhle angayilapha ihliziyo abe avuselele ubungani obulinyazwe kungazwisisani. (Funda IzAga 16:24.) Nasingakhumbula ukuthi amezwi wethu ayabathinta abanye, sizowasebenzisa ngokutjhejisisa.

6. Kubayini kumzabalazo ukulawula esikutjhoko?

6 Elinye ibanga elenza ukuthi sitjheje esikutjhoko, kukuthi soke sinesono. ‘Imizindlo yomuntu mimbi kwasebuntwaneni bakhe,’ namezwethu aveza lokho okuseenhliziyweni zethu. (Genesisi 8:21; Lukasi 6:45) Kungaba mzabalazo ukulawula esikutjhoko. (Funda Jakopo 3:2-4.) Kufuze silinge ukuthuthukisa indlela esikhuluma ngayo nabanye.

7, 8. Amezwethu angalithinta njani itjhebiswano lethu noJehova?

7 Kunelinye ibanga elenza ukuthi sikutjheje esikutjhoko nokuthi sikutjho njani, ngombana soke siyokulandisa kuJehova. UJakopo 1:26 uthi: “Nangabe nanyana ngubani ucabanga ukuthi ulotjha uZimu kodwana angalawuli ilimu lakhe, ukhohlisa ihliziywakhe, nokulotjha kwakhe kulilize.” Ibizo elithi ‘ilize’ nalitjhugululwako lingatjho ukuthi “akusiyinto yalitho.” (1 Korinte 15:17) Nasingakutjhejiko esikutjhoko, singalimaza besiqede itjhebiswano esinalo noJehova.—Jakopo 3:8-10.

8 Sinamabanga amahle wokutjheja esikutjhoko nokuthi sikutjho njani. Nasizakusebenzisa kuhle isipho sethu esikukhuluma uJehova asiphe sona, kufuze sazi ukuthi ngiyiphi ikulumo ekufuze siyibalekele.

AMEZWI AQEDANA AMANDLA

9, 10. (a) Ephasini esiphila kilweli ngokujayelekileko kusetjenziswa ikulumo enjani? (b) Kubayini sibalekela ukusebenzisa ikulumo eyonakeleko?

9 Ephasini esiphila kilweli, kujayelekile ukusebenzisa ikulumo eyonakeleko. Abantu abanengi imibonwabo bayiveza ngokuthukana nokusebenzisa ikulumo ekhohlakeleko. Kanengi abenza amahlaya basebenzisa ikulumo eyonakeleko bona bahlekise abantu. Yeke umpostoli uPowula uthi: “Kufuze nikususe koke lokhu kini: ilaka, itukuthelo, ubumbi, ikulumo elimazako, nekulumo eyonakeleko emlonyenenu.” (Kolose 3:8) Godu uthi “amahlaya asilapheleko,” kufuze ‘angaphathwa nokuphathwa’ hlangana namaKrestu weqiniso.—Efesu 5:3, 4.

10 Ikulumo eyonakeleko ayimthabisi uJehova nalabo abamthandako begodu isilaphele. EBhayibhelini ibizo elithi ‘ukusilaphala’ lifakwa hlangana ‘nemisebenzi yenyama.’ (Galatiya 5:19-21) ‘Ukusilaphala’ kuhlanganisa izono ezihlukeneko, umukghwa ungadosela komunye. Nange umuntu usebenzisa ikulumo esilapheleko begodu angafuni nokuyilisa, lokho kutjho ukuthi akasafaneleki ukuba lilunga lebandla.—2 Korinte 12:21; Efesu 4:19; qala isiPhetho 23.

11, 12. (a) Yihlebo enjani elimazako? (b) Kubayini kufuze sikubalekele ukurhwayela omunye?

11 Enye into ekufuze siyibalekele, yihlebo elimazako. Kujayelekile ngathi bona sicocele abanye abantu ngabangani nemindenethu. NamaKrestu wekadeni bewathanda ukwazi ngepilo yabafowabo nabodade nokuthi khuyini angayenza bona abasize. (Efesu 6:21, 22; Kolose 4:8, 9) Nanyana kunjalo, ukukhuluma ngabanye abantu kungaphenduka ihlebo elimazako. Nasiraga nekulumo enjalo, singatjho izinto ezingasiliqiniso namkha sikhulume ngezinto ekufuze zihlale ziyifihlo. Nasingatjhejiko, ikulumo embi le ingaphenduka iinsolo namkha irhwayele. AbaFarisi barhwayela uJesu nabamsola ngezinto azenzako nangakhenge azenze. (Matewu 9:32-34; 12:22-24) Ukurhwayela kungalimaza isithunzi somuntu, kuvuse ipikiswano nobuhlungu, kuqede nobungani.—IzAga 26:20.

12 UJehova ufuna amezwethu siwasebenzisele ukukhuthaza abanye, ingasi ukwenza abangani bona babe manabethu. UJehova uyabazonda ‘abacabanisako hlangana nabafo.’ (IzAga 6:16-19) Umrhwayeli wokuthoma nguSathana uDeveli, warhwayela uZimu. (IsAmbulo 12:9, 10) Esikhathini esiphilakiswesi, kujayelekile ngabantu bona bakhulume amala ngabanye. Kodwana lokho akukafuzi kwenzeke ebandleni lobuKrestu. (Galatiya 5:19-21) Yeke, ngaphambi kobana sikhulume, kufuze sitjheje esikutjhoko nesihlala sikhuluma ngakho. Ngaphambi kobana utjho okuthileko ngomunye umuntu, zibuze ukuthi: ‘Lokho engizokutjho nje kuliqiniso, kunomusa namkha kulisizo? Ngingakutjho lokho hlanu komuntu engikhuluma ngaye? Ngingazizwa njani nange umuntu atjho lokho kimi?’—Funda kwebe 1 Thesalonika 4:11.

13, 14. (a) Ikulumo elimazako ingabathinta njani abanye? (b) Nasikhuluma ngokuhloya sitjho ukuthini? Kubayini amaKrestu kufuze akulise ukuhloya abanye?

13 Kanengi sitjho izinto esizozisola ngazo ngokukhamba kwesikhathi. Nanyana kunjalo, asifuni ukukwenza umukghwa ukusola abanye namkha sitjho izinto ezinganamusa nezikhohlakeleko. Ikulumo elimazako ayifuneki ekuphileni kwethu. UPowula wathi: “Hlubulani yoke imihlobo yehloyo elimazako, itukuthelo, ilaka, ukuphudlhelana, ikulumo elimazako, nayo yoke into elimazako.” (Efesu 4:31) Amanye amaBhayibheli atjhugulula ‘ikulumo elimazako’ ngokuthi “mamezwi akhohlakeleko,” “ilimi elilimazako” “nelimi elithukanako.” Ikulumo elimazako yehlisa isithunzi sabanye begodu ibenze bazizwe bangasizi ngalitho. Khulukhulu abantwana bangalimala msinyana, nje-ke sifuna ukutjheja bona singabalimazi ngamezwethu.—Kolose 3:21.

14 IBhayibheli lisiyelelisa ngemihlobo yekulumo elimazako, okukuhloya abanye. Ihloyo kanengi ingahlanganisa ukuthuka nokulimaza abanye. Bekungadanisa khulu kangangani-ke, nange umuntu aphatha umlinganakhe namkha abantwana ngalendlela. Yeke umuntu ongafuni ukulisa ukuhloya abanye angekhe afaneleka ukuba lilunga lebandla. (1 Korinte 5:11-13; 6:9, 10) Njengombana sifundile, nasisebenzisa ikulumo eyonakeleko, engasiliqiniso nenganamusa, sizokulimaza itjhebiswano lethu noJehova nabanye.

AMEZWI AKHAKO

15. Mamezwi anjani aqinisa ubuhlobo?

15 Singasisebenzisa njani isipho sokukhuluma ngendlela uJehova afuna senze ngayo? Nokho, iBhayibheli akukho la etjho khona bunqopha ukuthi kufuze sikhulume njani, kodwana ithi, “akuphume okuhle kwaphela ngomnqopho wokwakha.” (Efesu 4:29) Nakukhulunywa ngamezwi akhako, kusuke kukhulunywa ngomusa, ubuhle neqiniso. UJehova ufuna sisebenzise amezwethu ukwakha abanye nokubasiza. Akusilula-ke ukwenza njalo. Kumzukuzuku ukutjho izinto ezakhako kunokumane uvule umlomo ungakacabangi ukhulume izinto ezihlaza. (Titosi 2:8) Akhesicoce ngeendlela esingakhana ngazo.

16, 17. (a) Kubayini kufuze sibuke abanye? (b) Bobani esingababuka?

16 UJehova noJesu abadinwa kusibuka. Nathi-ke sifuna ukubalingisa. (Matewu 3:17; 25:19-23; Jwanisi 1:47) Ukubuka umuntu bewumakhe kutlhoga ukucabangisisa ngaye qangi. Ngikho nezAga 15:23 zithi: “Maye lihle kangangani ilizwi elifike ngesikhathi!” Siyakhuthala navane umuntu asibuka ngomsebenzi obudisi esiwenzileko.—Funda uMatewu 7:12; qala isiPhetho 27.

17 Nawukwenza umukghwa ukuqala izinto ezihle kabanye abantu, kuzokuba lula nokubabuka. Akhesithi mhlambe uyatjheja ebandleni lenu ukuthi kukhona umzalwana namkha udade olungiselela kuhle abe enze nomzamo wokuphendula esifundweni. Godu kungaba ngosesemutjha olwela ukukholwa kwakhe esikolweni namkha olupheleko ohlale akhona esimini. Ukubabuka kwakho abantwaba kungabathokozisa. Kuqakathekile nangendoda itjele umkayo ukuthi imthanda kangangani. (IzAga 31:10, 28) Iintjalo zitlhoga ilanga namanzi, nabantu-ke batlhoga ukubukwa. Lokhu uzokubona khulukhulu ebantwaneni. Kungaba kuhle uqalisise izinto abaphuma phambili kizo bese ubabuke. Ukubabukokho kungabakha bekubakhuthaze babe nokuzethemba bakghone ukulinga ngamandla ukwenza okulungileko.

18, 19. Kubayini kufuze sizikhandle kangaka ekwakheni nekududuzeni abanye? Begodu singakwenza njani?

18 Nasikhuthaza besiduduze abanye sisuke silingisa uJehova. Uzwelana nabo ngendlela ezikileko ‘abanommoya owephukileko neenhliziyo eziwurubajekileko’ (Isaya 57:15) Godu uJehova usalindele kobana ‘sikhulume ngokududuzako nalabo abagandelelekileko’ ‘besihlale sikhuthazana.’ (1 Thesalonika 5:11, 14) Imizamo esiyenzako iyamthokozisa uJehova begodu uyayibona.

Indlela esikhuluma ngayo ingakha beyiduduze abanye

19 Nakwenzeka ubone ukuthi ebandleni kukhona ogandelelekileko, khuyini ongamsiza ngayo? Angeze wakwazi ukulungisa umrarwakhe, ongakwenza kumtjela ukuthi uzwelana naye. Mhlamunye ungamkhuthaza ngokumfundela umtlolo othileko bewuthandaze naye. (IRhubo 34:19; Matewu 10:29-31) Abantu abanjalo batlhoga nokuqinisekiswa bonyana bayathandwa. (1 Korinte 12:12-26; Jakopo 5:14, 15) Besikhulume nabo ngendlela etjengisako ukuthi asizenzisi.—Funda IzAga 12:25.

20, 21. Yini eyenza abantu bamukele iseluleko lula?

20 Iinluleko ezihle nazo ziyabakhuthaza abanye. Njengombana sibabantu abanesono nje, sitlhoga ukukhuthazwa qobe. IzAga 19:20 zithi: “Lalela iseluleko bese wamukela ukusolwa ukuze ekugcineni uzuze ukuhlakanipha.” Kodwana akusibadala bodwa ekufuze bakhuthaze. Ababelethi kufuze bakhuthaze abantwababo. (Efesu 6:4) Abodade nabo bangakhuthazana. (Titosi 2:3-5) Ngebanga lokuthi siyabathanda abazalwana nabodade esikholwa nabo, yeke sifuna ukubakhuthaza ngendlela engeze yabenza bazizwe kabuhlungu. Singakwenza njani lokho?

21 Kungenzeka usakhumbula ngesikhathi othileko akweluleka ngendlela eyakwenza wakwamukela lula akutjhoko. Khuyini eyenza iselulekweso saphumelela? Yindlela umuntu loyo akuqinisekisa ngayo kobana uzwelana nawe. Namkha kungenzeka yindlela enomusa akukhulumisa ngayo. (Kolose 4:6) Kanengi navane kunjalo iselulekweso sisuke sisekelwe eBhayibhelini. (2 Thimothi 3:16) Nasiluleka umuntu kungaba kudzubhula umTlolo namkha ukutjho amezwi athileko, kodwana kufuze siqiniseke ukuthi esikutjhoko akuveli kithi. Akukafaneli nokuthi sikatelele abanye ngemibonwethu, siphendulele amezwi weBhayibheli ukwenzela ukuthi avumelane nesikutjhoko. Ukhumbule nokuthi indlela owalulekwa ngayo ungayisebenzisa ekusizeni nabanye.

22. Ungathanda ukusisebenzisa njani isipho sakho sokukhuluma?

22 Ikghono lokukhuluma lisisipho esivela kuZimu. Yeke-ke kufanele sisisebenzise kuhle khulu isiphwesi. Sikhumbule nokuthi amezwi anamandla wokubulala namkha wokuphilisa. Ngalokho, asilingeni ngakho koke sikhulume amezwi akhuthazako naqinisako kabanye.