Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 2

Unembezakho Akabe Msulwa Phambi KwakaZimu

Unembezakho Akabe Msulwa Phambi KwakaZimu

“Hlalani ninonembeza omuhle.”—1 PITROSI 3:16.

1, 2. Kubayini sitlhoga into ezosinqophisa nasisendaweni esingayaziko? Khuyini uJehova asinikele yona?

ZICABANGE ukhamba emmangweni olibhudu. Kunommoya omkhulu orhurhula ihlabathi. Kulula ukulahleka. Alo, uzokwazi njani lapha uya khona? Kufuze ube nomkhombandlela. Kungaba yikhamphasi, imebhe, i-GPS, ilanga, iinkwekwezi namkha umuntu owazi ummango loyo. Kuqakathekile ukuba nomnqophisi ngombana lokho kungasindisa ipilwakho.

2 Soke sineentjhijilo esiqalana nazo ngamalanga kangangobana singazizwa silahlekile. Kodwana uJehova usinikele unembeza namkha isazelo bona sisinqophise. (Jakopo 1:17) Sizokufunda bona unembeza lo uyini nokuthi usebenza njani. Bese sifunde ngokuthi singambandula njani, kubayini kufuze sicabangele abonembeza babanye abantu, nokuthi unembeza omsulwa angayithuthukisa njani ipilwethu.

UYINI UNEMBEZA BEGODU USEBENZA NJANI?

3. Uyini unembeza?

3 Unembeza usisipho esiyikarisomraro esisiphiwe nguJehova. Mumuzwa okghona ukuhlukanisa okulungileko nokungakalungi. Ibizo lesiGirigi elithi “unembeza” elisetjenziswe eBhayibhelini litjho “ukuzazi wena ngokwakho.” Unembezethu nakasebenza kuhle angasisiza bona sizihlole thina ngokwethu. Ungasenza siveze indlela esizizwa ngayo nalokho esikucabangako kwamambala. Ungasisiza nokusilemukisa kokulungileko nokungakalungi. Ungasenza sizizwe sithabile nasithethe isiqunto esivuthiweko namkha sizizwe simlandu nasithethe isiqunto esingakavuthwa.—Qala isiPhetho 5.

4, 5. (a) Kwenzekani u-Adamu no-Eva nabakhetha ukungalaleli abonembeza babo? (b) Bobani abanye abaseBhayibhelini esingafunda kibo bona unembeza usebenza njani?

4 Omunye nomunye uyazikhethela bona uyafuna na ukulalela unembezakhe. U-Adamu no-Eva bakhetha ukungabalaleli abonembeza babo bagcina sele bonile. Ngemva kwalokho badliwa sisazelo. Phela besele beqe umthetho kaZimu. (Genesisi 3:7, 8) Ngitjho nanyana bebanabonembeza abanganasono, bazi ubumbi bokungalaleli uZimu, bakhetha ukubaziba.

5 Kodwana kunabantu abanengi abanesono abakhetha ukulalela abonembeza babo. UJobho usibonelo esihle. Ngebanga lokuthi wakhetha kuhle bekangatjho athi: “Akukho lapha ihliziywami ingisola khona.” (Jobho 27:6) UJobho nakathi “ihliziywami” utjho unembezakhe. NoDavida kwakhe kwenzeka bona akhethe ukungamlaleli unembezakhe, wona kuJehova. Ngemva kwalokho “wabetjhwa sisazela.” (1 Samyela 24:5) Unembeza kaDavida wamtjela bona akwenzilekokho kumbi. Kodwana ekugcineni wamlalela unembezakhe, wafunda ukungawubuyeleli umtjhapho awenzileko.

6. Kubayini sithi unembeza siwuphiwe nguZimu?

6 Ngitjho nabantu abangamaziko uJehova bayazi bona kunezinto ezilungileko nezingakalungi. IBhayibheli lithi, ‘Nemicabangwabo iyabamangalela namkha ibahlambulule.’ (Roma 2:14, 15) Ngokwesibonelo, abantu abanengi bayazi ukuthi ukubulala nokweba akukalungi. Nanyana bazi nje, kuhlekuhle basuke balalela abonembeza babo ababaphiwa nguJehova. Balalela neenkambisolawulo esizinikelwe nguJehova ezisisiza sikhethe kuhle epilweni.

7. Khuyini engenza bona unembeza asikhohlise?

7 Kwayena unembeza lo angasifaka emrarweni. Imicabangwethu nemizwethu enesono ingamlimaza unembeza, bese uyasikhohlisa. Khona akuzenzakaleli bona unembeza abe muhle. (Genesisi 39:1, 2, 7-12) Kufuze abandulwe. Ngikho uJehova asinikele iinkambisolawulo zeBhayibheli nommoyakhe ocwengileko bona kusisize. (Roma 9:1) Akhesifunde indlela yokubandula abonembeza bethu.

SIMBANDULA NJANI UNEMBEZA?

8. (a) Imizwethu ingamenzani unembeza? (b) Ngaphambi kokuthatha isiqunto khuyini okufuze sizibuze yona?

8 Abanye abantu bacabanga bona ukulalela unembeza kutjho ukulalela imizwabo. Bacabanga ukuthi bangenza nanyana yini ikani nje nabazizwa kamnandi ngento leyo. Kodwana imizwethu ithanda isono begodu ingasikhohlisa. Ikhohlisa ize ikhohlise nonembeza. Ngikho iBhayibheli lithi: “Ihliziyo imkhohlisi ngaphezu kwakho koke begodu yonakele khulu. Ngubani ongayilemuka na?” (Joromiya 17:9) Singazitjela ukuthi siyiphethe khona kanti siyayilahla. Ngokwesibonelo, ngaphambi kobana uPowula abe mKrestu, bekatlhorisa abantu bakaZimu azitjela bona wenza kuhle. Yena bekazitjela bona unembezakhe umsulwa. Kamuva wathi: “Ongihlolako nguJehova.” (1 Korinte 4:4; IzEnzo 23:1; 2 Thimothi 1:3) Kodwana kwathi bona afunde indlela uJehova azizwa ngayo ngalokho ebekakwenza, walemuka bona kufuze atjhuguluke. Yeke, ngaphambi kobana sithathe isiqunto, kufuze sizibuze ukuthi, ‘UJehova ufuna ngenzeni?’

9. Kutjho ukuthini ukusaba uZimu?

9 Umuntu nawumthanda kwamambala awufuni ukumdanisa. Nathi nasimthanda kwamambala uJehova angekhe senze nanyana yini emdanisako. Amazizo wokusaba ukudanisa uZimu ngiwo okufuze abe namandla. Lokho sikubona epilweni kaNerhemiya. Wala ukubekwa esikhundleni sombusi nobunjinga. Kubayini? Uthi wala ‘ngombana asaba uJehova.’ (Nerhemiya 5:15) Bekangafuni ukwenza nanyana yini engaphatha uJehova kabuhlungu. Nathi kufuze sesabe ukwenza okumbi okungadanisa uJehova njengoNerhemiya. Okuthabisa uJehova sikuthola ngokufunda iBhayibheli.—Qala isiPhetho 6.

10, 11. Ngiziphi iinkambisolawulo ezingasisiza sikhethe kuhle endabeni yokusela utjwala?

10 Akhesithi umKrestu uyazibuza bona abusele na utjwala. Ngiziphi iinkambisolawulo zeBhayibheli ezingamsiza bona akhethe kuhle? Nanzi ezimbalwa zazo: IBhayibheli alali ukuthi umuntu asele utjwala. Lize lithi iwayini lisisipho esisiphiwe nguZimu. (IRhubo 104:14, 15) Kodwana uJesu wakhe wathi abalandeli bakhe ‘bangabuseli khulu’ utjwala. (Lukasi 21:34) UPowula watjela amaKrestu bona abalekele ‘imigidi engalawulekiko nokudakwa.’ (Roma 13:13) Bewatjho nokuthi iindakwa ‘angekhe zilizuze ilifa lomBuso kaZimu.’—1 Korinte 6:9, 10.

11 UmKrestu kufuze azibuze ukuthi: ‘Buqakatheke kangangani utjwala epilwenami? Ngibuselela ukuzigedla na? Kghani ngibuselela ukususa ivalo? Ngingakghona na ukuzikalela ukuthi ngizabusela kangangani? * Ngingakghona na ukuthaba nabangani bami nabungekho?’ Singalibali nokubawa isizo kuJehova ngaphambi kobana sithathe isiqunto. (Funda iRhubo 139:23, 24.) Nasenza njalo, sibandula abonembeza bethu bona balalele iinkambisolawulo zeBhayibheli khudlwana. Kodwana akupheleli lapho.

CABANGELA ABONEMBEZA BABANYE ABANTU

12, 13. Kubayini abonembeza bethu bangafani? Singakurarulula njani ukungafani kwabonembeza bethu?

12 Abonembeza bethu abafani. Wakho ungakuvumela bona wenze okuthileko, wabanye ungabavumeli. Ngokwesibonelo, ungakhetha ukusela utjwala, omunye umuntu akhethe ukungabuseli. Kubayini abantu bahluka endabeni le?

Unembeza obandulwe kuhle ungasisiza sikhethe bona siyabusela na utjwala namkha awa

13 Indlela umuntu azizwa ngayo iya ngokuthi umuntu ukhulele kuphi, emndenini onjani, lokho okumehlakalele epilweni nezinye izinto. Endabeni yotjwala, kungenzeka umuntu obekahlulwa butjwala esikhathini esidlulileko akhethe ukungabuthinti. (1 AmaKhosi 8:38, 39) Wena ungazizwa njani nawuthi uyamthelela ale? Ungalimala? Kghani uzomkatelela? Ungasolo umphehla ngemibuzo ukuthi walelani? Awa, ungathomi ukwenze lokho ngombana uhlonipha unembezakhe.

14, 15. Ngibuphi ubujamo ebebukhona emihleni kaPowula? Wabaluleka wathini emihleni leyo?

14 Emihleni yompostoli uPowula, kwakhe kwaba nobujamo obuveza bona abonembeza abafani. Enye yenyama ebeyithengiswa eemarageni ngesikhatheso beyimnikelo wokulotjhwa kwabosingazimu. (1 Korinte 10:25) KuPowula bekulungile ukuyithenga uyidle inyama leyo. Kuye koke ukudla kuvela kuJehova. Kodwana bekunabanakwethu ebebalotjha iinthombe bangakatjhuguluki, ebebazizwa ngenye indlela. Bebathi akukalungi ukudla inyama leyo. Kghani uPowula wathi: ‘Wami unembeza uyangivumela, yeke ngizokudla engikuthandako?’

15 UPowula khenge acabange njalo. Indlela abanakwabo ebebazizwa ngayo beyiqakatheke khulu kuye kangangobana wadela akuthandako ngebanga labo. Bewathi “singazithabisi thina.” Wanaba ngokuthi: “Ngitjho noKrestu akhenge azithabise yena.” (Roma 15:1, 3) Bekabacabangela abanye njengoJesu.—Funda 1 Korinte 8:13; 10:23, 24, 31-33.

16. Kubayini kungakafaneli sahlulele lokho unembeza womunye amvumela bona akwenze?

16 Kuthiwani-ke nangabe unembeza womunye umvumela bona enze into thina esiyibona ngasuthi ayikalungi? Nalapho kufuze sitjheje bona singamsoli sijame kelokuthi thina silungile yena akakalungi. (Funda amaRoma 14:10.) UJehova usiphe unembeza bona sizahlulele thina, singahluleli abanye. (Matewu 7:1) Asifuni bona ibandla liphadlhuke phakathi ngebanga lezinto ezikhethwa ngithi. Sifuna ebandleni kube nommoya wethando nobunye.—Roma 14:19.

UNEMBEZA OMSULWA USISIZA NGANI?

17. Banjani abonembeza babanye abantu?

17 Umpostoli uPitrosi watlola wathi: “Hlalani ninonembeza omuhle.” (1 Pitrosi 3:16) Kuyadanisa ukuthi abantu abanganandaba nemithetho kaJehova bafe abonembeza. Abonembeza babo abasabakhuzi. UPowula bewathi unembeza onjalo “ngasuthi utjhiswe ngesimbi yokubeka itshwayo.” (1 Thimothi 4:2) Wakhe watjha na? Isikhumba sakho esitjhileko siba nesibazi, some, singasazweli, akusinjalo? Yeke nomuntu nakasolo enza izono unembezakhe ‘uyatjha’ ngokukhamba kwesikhathi, ungasasebenzi.

Unembeza omsulwa uyasinqophisa, usenze sibe nokuthula besithabe

18, 19. (a) Ukudliwa sisazelo neenhloni kusifundisa liphi iphuzu? (b) Singenzani nangabe sisadliwa sisazelo ngezono esesiphenduke kizo?

18 Nasizizwa simlandu, unembeza usuka asitjela bona kukhona esikwenzileko okungakalungi. Lokho kungasenza sizihlole bona kghani kunento embi esiyenzako na okufuze siyilise. Sifunda emitjhaphwenethu, silinge ukungayibuyeleli godu. Ngokwesibonelo, nanyana uDavida onela uZimu, unembezakhe ngiwo owamenza bona aphenduke. Bekakuzonda akwenzileko, azimisele nokulalela uJehova esikhathini esizako. Ngilokho okwamenza watjho ukuthi uJehova “ulungile begodu uyacolela.”—IRhubo 51:1-19; 86:5, qala isiPhetho 7.

19 Kodwana abanye bangadliwa sisazelo ngento eyenzeka kade abaphenduka kiyo. Ukudliwa sisazelo kubuhlungu begodu kwenza umuntu azizwe angasililitho. Nangabe uzizwa njalo, khumbula bonyana okwenzekileko kwenzekile, angekhe ubuyele emva ukusule. Ngitjho nanyana bewuzwisisa kuhle bona okwenzilekokho kulungile namkha akukalungi, uJehova ukulibalele, uzisulile izonwezo. Sewumsulwa phambi kwakaJehova, begodu okwanje sewenza okulungileko. Nanyana kunjalo ungasolo uguguneka. IBhayibheli lithi: “UZimu mkhulu kuneenhliziyo zethu.” (Funda 1 Jwanisi 3:19, 20.) Ithando lakhe nokulibalela kwakhe kunamandla ukudlula ukudliwa sisazelo nokuphathwa ziinhloni. Qiniseka-ke bona uJehova ukulibalele. Lokha umuntu nakamukela bona uJehova umlibalele, angekhe asadliwa ngunembeza, begodu uzokuthabela ukusebenzela uZimu.—1 Korinte 6:11; Hebheru 10:22.

20, 21. (a) Incwadi le ingakusiza njani? (b) UJehova usitjhaphulule kuphi? Kufuze siyisebenzise njani itjhaphuluko leyo?

20 Incwadi le itlolelwe ukukusiza bona ubandule unembezakho khona azokuvikela bekakuyelelise emihleni yokuphela ebudisi le. Izokusiza nokuthi usebenzise iinkambisolawulo zeBhayibheli ebujameni obuhlukahlukeneko epilwenakho. Kuliqiniso ukuthi incwadi le angekhe isinikele irhelo lemithetho eminengi. Phela siphila ‘ngomthetho kaKrestu’ osekelwe eenkambiswenilawulo zakaZimu. (Galatiya 6:2) Kodwana ukuthi into ayikho eBhayibhelini akutjho bona sinemvume yokuyenza. (2 Korinte 4:1, 2; Hebheru 4:13; 1 Pitrosi 2:16) Kunalokho, uJehova usitjhaphululile bona singenza nanyana yini etjengisa bona siyamthanda.

21 Nasizindla ngeenkambisolawulo zeBhayibheli besizisebenzise, sisuke sibandula ‘amandlethu wokuzwisisa’ besicabange ngendlela uJehova acabanga ngayo. (Hebheru 5:14) Nasenza njalo unembezethu uyabanduleka khona azosinqophisa epilweni, asenze sihlale sithanda uZimu.

^ isig. 11 Abodorhodere abanengi bathi kubudisi ngabantu abaduda etjwaleni ukuzikalela indlela abasela ngayo. Bebabaluleke nangokuthi kungcono babulise bangabuthinti nokubuthinta.